Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Väike aare Patika metsas. Võta kaasa sääsetõrjevahend ja fotokas, õnne korral võid saada pildile mõne kitse või põdra :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC7QH6E
Logiteadete statistika:
99 (99,0%)
1
2
1
1
1
0
Kokku: 105
Selle aarde otsimisel kuulsime suurt ragistamist eemalt võsast, eeldasime, et oleme need õnnelikud, kes kohtavad georajal kitse või põtra, kahjuks või õnneks antud loom pidas targemaks meist eemalduda ning saime rahus aarde ära logida.
Geopäeva lõppu jätsime selle ringi. Ilm oli ilus ja rada oli piisavalt vaheldusrikas. Konteinerid olid kõik lihtsalt leitavad. Aitäh siia juhatamast.
Leitud! Siit jääb meelde imeline kaasik.
Mõnus jalutamine koeraga. Tipp oli muidugi see, kui enne 5. punkti põllu äärde jõudes oli 100m kaugusel kulupõleng. Kuda sa ikka mööda jalutad.. Sai siis pool tunnikest koos päästjate ja teistega tuld ka summutatud. Õnneks saadi asi ruttu kontrolli alla ning võis oma tegevust jätkata. Sealt edasi punkti 6, kus selgus, et mu kirjutusvahend oli lahkunud taskust. Ilmselt punktis 5 või selle lähedal. Nii jäi ka mõnes kohas logi sisse kandmata, sest nagu kiuste alates punktist 6 toimiv kirjapulk enamus aaretes puudus. Kuna 8. punktis mu neljajalgne oli juba omadega läbi, otsustasin viimase punkti järgmiseks korraks jätta. Ilus ja huvitav päev. Tänud peitjale!
Tulin tegin ringi lõpuni. Varasemalt olin vaid esimese ja viimase noppinud, kuna palava suvepäeva ja pikkade riiete kombinatsioon pikemat jalutuskäiku ette võtma ei isutanud. Nüüdses kergelt külmapaakunud maastikuga rajal oli astumine nagu jalutuskäik pargis. Loomi ega inimesi oma teel ei kohanud.
Kiire leid ja jälle mõnus jalutuskäik. Tänud peitjale.
Mõnus jalutuskäik kergelt lumises metsas. Aitäh peitjale.
Jätkame siis Netiga geojooksu. Jõudsime küll õigesse kohta, aga nu see punkt ei taha kuidagi kohapeal püsida. Lõpuks peale väikest paigalseisu asus punkt õigesse kohta ja oligi aare käes. Tänud.
Tegime Indyga kahetunnise jalutuskäigu, 8 km astumist nagu maast leitud :). Aitäh peitjale ja eelmistele leidjatele hooldamast.
Tore matk koos põdrakärbestega... Õnneks mitte väga palju... Aitäh!
Rääkisime Eesti Sõjaväe mõtetusest-kasulikkusest, spordist, paragrahvidest, tsiklitest, autost loomulikult, käsitööni ja naiste kõrgete kingadeni ei jõudnudki - rada sai enne otsa. Tänud kutsumast, meil oli tore!
Üle aasta olin siia tulekut edasi lükanud, ei tahtnud üksi jalutama tulla ning õigesti tegin, kambakesti läks aeg ja kilomeetrid märkamatult. Kõikide aarete logiraamatud olid täis ja vajavad vahetust, v.a. #7.
Õhtune jalutuskäik toreda seltskonnaga, aarded olid loogilistes kohtades ja teravsilmadele kiiresti leitavad.
Kohati lõid hein ja kõrvenõgesed üle pea kokku, aga aare leitud ja logitud:)
Pakkisin kodus seljakotti spetsiaalselt Patika ringi jaoks metsajooksuvarustuse. Olin üsna veendunud, et saan siin sellist võssi, et vähe pole. Kaardi järgi siin sõidetavaid radu pole, on ainult kraavid ja sihid, ja ortofotovaade oli päris hirmutav. Plaan oli korraga terve üheksane ring läbi teha. Kahes osas teha ei tahtnud, sest tsiklisõiduriideid pole sõidu ajaks kuhugi panna ja mitu korda ei taha ka riideid vahetada. Plaan A oli sõita esimesele aardele võimalikult lähedale, riided vahetada ja ring läbi joosta. Plaan B oli juhuks, kui metsarajad on osaliselt sõidetavad. Siis sõidan nii kaugele kui saab, võttes tee peale jäävad aarded jooksvalt.
Tegelikult realiseerus planeerimata plaan C. Läbisin kogu raja oma raske maanteetsikliga, tsiklivarustuses, tänase ülipalava ilmaga. Vedelikku kaotasin ilmselt rohkem kui joostes. Võssi oli pigem tagasihoidlikult, täitsa ilus mets on, sarapuud on, piibelehte on, reljeefi on, isegi puisniitu on.
Patika ring #5 oli esimene, kuna lähenesin Kiilist. Ka siia sai draivin tehtud, kuna rööpad olid kõrges heinas ees olemas. Lisaks sellele, et higi hakkas kohe leemendama, ilmusid välja ka sääsed. Õnneks varustus ei lase neid eriti ligi.
Selle poole neljas kiire leid ja ühtlasi ka viimane Parika ringi aare. Tunnikesega sai poolring läbi jalutatud. Tänan.
Ilm läks eiin kuidagi eriti soojaks. Päike paistis kõvasti ja mina võtsin riideid vähemaks. Sääski ja paksu võssi veel pole, ülimõnus metsas käia ja selliseid aardeid otsida. Aitäh!
Liblikad liuglesid, sookured tiirutasid ringi. Sipelgad toimetasid. Konn tegi tagasihoidlikud hüpped ja rebaseonu vantsis meile vastu. Sääski kohtasime ka. Kokkuvõtvalt imeline kogus värsket õhku ja päikest. Aitäh aarde eest!
Toas passimisest sai siiber ja mõtlesime väikse jalutuskäigu teha värskes õhus. See rada sobis selleks retkeks väga hästi. Tänan.
Kui eelmiste juures läks kiirelt ja lihtsalt, siis siin nautisin protsessi ikka kogu raha eest. Kobestasin kõik kivid ja pöösad üle, ajasin nulli täpseks, lugesin kommentaare, otsin veel kord samadest kohtadest - ei miskit. Tundus juba, et tuleb mitteleiuga leppida, aga üldse ei tahtnud jälle see mitteleidja olla nagu tavaliselt. Seisin siis põhimõtteliselt aarde otsas ja otsisin täpset nulli, seejuures tuli Inga pakutud autokleepsudest nulliotsija pilt meelde - tundus antud hetkel väga kohane. Tegin veel viimase ringi ja leidsin topsi praktiliselt ilma maskeeringuta peaaegu enda kõrvalt.
Mõnus jalutuskäik rahulikus tempos. Tänud piirkonda tutvustamast! Aare heas seisus.
Hommikune astumine mööda langenud sügislehti Patika ringil ja lubatud vihma ei kohanud. Tänud peitjale.
Neljandast viiendasse oli alguses niru, pärast parem tee. Kuna siin kõrvuti kulgeda väga ei saanud, siis liikusime edasi oma mõtetes. Teelt sai eemaldatud mitmeid roikaid, nüüd on järgmistel siin toredam käia.
Aarde juures oli suureks abiks gps, mis näitas õige koha kätte.
5/9 ehk üle poole on tehtud. Selle auks ilmub lubatud vihma asemel hoopis päike. Mis rõõmus üllatus!
Tegime selle ringi läbi,kuid erilisi emotsioone ei saanud.Üsna tuim kõmpimine,ootused olid vähe suuremad antud raja osas.Võibolla mõjutas ka liigselt eelmistel päevadel Lõuna-Eestis nähtu.Tänud sellegi poolest!
Täitsa mõnus lonkimine oli. Järjekorra lõin segi ja läbisin aardeid järjestuses 5-4-3-9-2-1-8-7-6. Meeldis, et punktide vahel olid mõistlikud vahemaad – ei pidanud koguaeg nina gepsus liikuma, sai ka muid mõtteid mõelda. Rattaga oleks enamus teest küll täitsa ilusti läbitav olnud, aga kuna ma ei mäletanud, millal viimati nii pikka maad jala käisin, siis jäi teekaaslane ikkagi põlluserva maha. Tänan jalutuskäigu eest!
Tahtsime jalutada ja valisime selle ringi. Märjaks saime nii alt- kui pealtpoolt, nägime kahte kitse, ühte sisalikku, palju konni, ühte helikopterit, ühte metsamehe villist keset neid radu, ühte onu, kes õunu metsa alla tõi ning kui ma aarde juurest võsast välja kargasin, kohe ütles, et ma ei tee midagi paha, toon vaid õunu. :D
Aitäh, paras pingutus oli, rohkem polekski viitsinud.
Taas käru autosse ja rajale. Oli alles palju võsa. Maastik 2,0 mitte 1,5 Antud aardele sai vaevu lapsevankriga ligi. Tänud peitjale.
Heinamaal jalutades mõtlesin pilvede peale. Harjumatu neid jälle üle pika aja näha ja nägid kummaliselt kaunid välja. Üleni helesinine taevas hakkab juba igavaks muutuma. Eks ole vist iga asjaga nii, et mida vähem näed ja tunned, seda erilisem on kui jälle kohtad. Panin nime kirja ja tõmbasin seekordsele Patika ringile joone alla. Mõni teine kord jälle. Aitäh!
Motiveerisin ennast, et nüüd on üle poole kohe-kohe tehtud. Täiesti haige kuidas põdrakärbestele üks läheduses asuv kivi meeldis. Õnneks nad mind ei märganud. Viiendast kuuendasse jalutades oli päris head kujutlusvõimet vaja, et aru saada, et see tee on :D Aga mööda seda sain lõpuks ka päris teele. Aitäh!
Tegin läbimise valiku nagu oleks tegemist rattaorienteerumisega. Kõik punktid sai ilusti rattaga läbida. Esimene leid kiire. Tänud.
Siia silkasin ikka kenasti mööda metsateed, ei olnud mingeid segavaid nõgeseid :) Tänan!
Siia sai eelmise aarde juurest mega suure ringiga läbi nõgeste tuldud. Nii juhtub, kui kaarti vale pidi vaadata. Ups
Parkida õnnestus nii, et see oli lähim aare, järelikult alustasime siit. Hoiatasin küll, et siin võib raskeks minna, aga ei ühti, Liisi kappas üle lageda kohale ja leidis aarde hetkega. Et siis selline stiil ... Ei kujuta ette, mismoodi neid asju mööda koordinaatidega otsiti, suht jube võis olla. Ja mis sellesse teisesse aardesse puutub, siis mõtlesin päris tõsiselt peale selle seeria tulekut, et pistaks ta arhiivi. Siiski, päris pähe pole talle miskit peidetud, 160 m reegel kaitseb, ja lõpuks, mis seal vahet, mis ettekäändel metsa kõndima minnakse. Tänud ka.
Kui ringrada ilmus, tekkis ka hoobilt huvi sellega arved ära õiendada, tegemist siiski kodule lähima aaretekobaraga. Luhta läinud päevaplaanid tekitasid õhtusse paraja augu ja pakkusin teistelegi siia tulla. Kamp vahvaid rändureid olid pakkumisega kohe nõus. Olles autod ära parkinud, asusin esimese hooga kaarti otsima, kus see rada läheb. Kaardi leidsin, aga vastust ikka ei saanud. Seega esimese suuna võtsime ikka pimesi, palju valikuid siiski ei olnud ja panime täkkesse. Enne siia tulekut olin kogemata ennast kurssi viinud mis siin avapäeval toimus ja kuna sääse konsentratsioon õhus on viimase nädalaga taas kõvasti tõusnud, siis oli mul hea meel et vahepeal need koordinaadid ära korrigeeriti. Muidu vist poleks esimesest punktist väga kaugemale jõudnudki. Isegi pärast seda uuendust oli metsas nii lihtsamaid kui raskemaid hetki. Õnneks kambavaimu ees avanesid ka need kõikse keerukamad kohad. Mõnus jutuvada ja kerge samm saatsid meid terve tee. Raja lõpule lähenedes pani ainult imestama, miks need viimased vahed nii pikale venitatud olid! Kas tõesti Palangu aare on nii pirakas et sööb suuremat pinda kui ette antud miinimum. Olles viimase punkti ka ära noppinud, tekkis väike hämming, kuhu edasi! Päris õiget lahendit nagu ei leidnudki ja põrutasime üle heinamaa autode poole tagasi. Kui need paar väikest küsimärki ja sääseparv välja jätta, siis oli tegu ikka ühe vahva jalutuskäiguga. Super seltskond, kerge jalg ja ilus ilm tegid asja eriti mõnusaks.
Tänud
Jalutuskäik jätkus, vahelduseks jõudsime ka korraks võsast välja. Logi kirja ja mõnusa jutu saatel edasi järgmise suunas. Aitäh!
Siis kui päeva Naelad olid sirgeks taotud ja pisut veel ega yle käis peast m6te läbi et kuhu nyyd suunduda. Minul oli siinpoolne linnaosa nagunii suhteliselt kollane aga Silveril jällegi olid siin ainult puremata pähklid alles. Nii j6udsimegi kolmekesi üksmeelele et tuleme vaatame siis selle Patika ringi ära. M6nusad georajad olid juba sisse k6nnitud ja laekad ilmutasid ennast m6ni kiiremine m6ni nac otsides. Selle ringiga sain ka tänased 26 tuhat sammu täis, niiet igati tegus päev oli. Tänud geoseltskonnale ja ka tänud peitjale selle m6nusa miniraja eest ;)
See oli ringi kõige lihtsam leid, tops paistis juba eemalt kätte. Tänud peitjale!
Krants lõõtsutas korralikult ning õnneks leidsime ühe paiga, kus kraavis oli piisavalt vett. Läks siis tegelane ja võttis seal mõnuga mudavanne. Aare paljastus seekord kiiresti. Aitüma!
Ilus suveilm tundus just paras, et teha see Tallinnalähedane matkaring, kus sai nautida nii florat kui faunat.
Tänud, meile meeldis!
Aardepoole autoga kulgedes meenus mulle, et meil on ju see ring osaliselt läbitud. Tookord otsisime valest kohast ühte "õela " geopeituri aaret. Siis oli lumigi maas ja me ei leidnud muidugi miskit, saime vaid toreda matka, seega saime peaaegu kõik ka tookord. Piia ei suutnud tookordset matka mälust aga kergesti kätte saada. Pole ka ime hõre valge värv oli asendunud paksu rohelisega. Sääsed olid ärganud ja taaskord näitasid meile oma kiindumust, kuna meie põhimõtteliselt muud sääsetõrjet peale riiete ei kasuta, siis oli intiimne kontakt nendega ikka suhteliselt sage. Konteineri stiil valmistas toreda üllatuse, meil mitte sagedane, aga just hiljuti Baskimaal olin selle kasutusega kokku puutunud küll. Meiegi ei kohanud oma metsateel ei ühtegi inimest, küll aga 7 ja 8 vahel nägime kitse, kes meie nägemisest just mitte vaimustuses polnud. Vaatamata peitmisstiili ja konteinerite lihtsusele oli matk ju tore ja minule kindlast meeldis. Tegime meiegi mingi 9 km ringi ja loodame, et mahamärgitud aardeseeria püsib
Päike, ema, heinamaa - õhkaks Arno siinkohal. Selle aarde asukoht üllatas - midagi uut sel "ringil". Õnneks hoidsid rästikud end teisest maost eemale ja võisimegi vabalt edasi sammuda. Siit mööda heinamaad järgmise aardeni sammudes kohtasime ka aardekirjelduses reklaamitud kitse. Jess, aus kaup.
Aare korras, kõik korras. Täname!
Nüüd, kui koordinaadid on korrigeeritud, oli täitsa lust see jaltuskäik ette võtta. Aitäh peitjale mõnusa seeria eest!
Kedagi teel ei kohanud , aga leid tuli tänu lagedale kohale(ja kogemustele) kiiresti ja siin olime juba kolmandad... koordinaat ikka sama konstandiga vale.
353
Õnnestus poolel teel kohata Erkot ja vahetada muljeid leidmata aarete üle. Seejärel suundusime oma teed. Panime värsketel jälgedel nimed kirja 19:25. Aitäh!
Nüüd kui teada kust ja mida otsida, tuli see leid vähe kergemalt. Tänud.
Liikudes #4 edasi #5 poole vaatas Mariann ikka aegajalt selja taha. Tal oli kuidagi tunne, et keegi peaks veel rajal olema. Ja siis natuke enne #5 hakkasid paistma figuurid hoopis eespool tee otsas. Erko ja kaaslased olid alustanud rada kuskilt teisest otsast ning jõudnud siia. Neil oli jagada meile häid nõuandeid, sest sealpool raja osas on koordinaadid ca 30 m mööda. Seda oli hea teada :) Üldse on ikka maruvahva uute aarete juures teisi geopeitureid kohata. Pikkkasso ja Ingridki olid rajal, kuid nemad jäid vaid nimedeks vist #8 logiraamatus, sest kohata meil neid ei õnnestunud. Aga #5 läks lihtsalt, mis sest et 25 m mööda.
26m mööda? Käkitegu. Siin ma olin juba nii käpp, et leid tuli minutiga. Tegelikult oli pool alast lihtsalt heinamaa ja võimalike peidukate arv seetõttu väiksem. Vaikselt hakkas juba hämarduma, aga keda see segab. Õhtu oli soe ning otsustasime jätkata. Tänan peitjat!