Pusle #09 - Nuffiland

Aarde idee tekkis kontserdil laulust „See Maa“,
.."See maa pole üldsegi suur

ja see maa pole üldsegi kõrge

ja sellel maal tihti jäine on tuul

kuid see maa on mulle kasvanud hinge"..

ja kirjeldab justkui täpselt minu maakonda ja aare oli juba ammu peidus ja kui Kihnus Puzzleseeria FTF sülle sadas, siis oli Nuffilandi kutsumine vaid aja küsimus.

Järvamaa pole tõesti suur, suuruselt ta on alles 11-ndal kohal oma 2674 km² ja ka rahvaarvult oleme me kesised, 30 661 elanikku 01.01.2018 seisuga. Kõrge pole ta ka. Järvamaa kõrgeim punkt on Reinevere külas Tõrevere mägi, 136 meetrit, järgneb Valgehobusemägi 106 meetriga. Järvamaa ehk Südamaa asub Põhja-Eesti platoo keskosas. Maastikuliselt jaguneb maakond 6ks eriilmeliseks piirkonnaks: Pandivere kõrgustik, kus asuvad Eestimaa viljakaimad mullad; Kõrvemaa idaosa, mida ilmestavad asustamata metsad ja soostikud; Türi voorestik oma mitmekesiste leostunud ja leetjate muldadega; Pärnu madalik, mis on tasandikuline ja kaetud Balti jääpaisjärve liivakate ja saviste setetega; Endla nõgu, mis on valdavalt soostunud ja Kesk-Eesti moreentasandik oma leostunud ja leetjate kamarmuldadega. Rohkem kui poole Järvamaast hõlmavad kaitsealad, millest suurim on Pandivere veekaitseala. Suuremad metsakaitsealad, mis on moodustatud eelkõige rabade seisundi kaitseks, on Endla looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala. Maakond on tuntud allikate ja soode poolest ja allikad teadupärast on külmad. Järvamaal puuduvad suured veekogud. Suurim järved on Väinjärv (35,9 ha), Seli järv (17,6 ha) ja Tagajärv (10,5 ha). Järvamaad liigendavad rohkearvulised jõed, maakonda läbivad Pärnu, Põltsamaa, Jägala ja Navesti jõgi. Pärnu ja Põltsamaa jõgikonna ülemjooksu jõed on tuntud ka forellijõgedena.

Minnes Geotuurile, soodsa asukoha tõttu Te peate tõenäoliselt siit suhteliselt tihti läbi sõitma ja seega viibite mul külas, ootan Teid alati. Kuid nagu ikka minu mikrodes, puudub ka siin kirjutusvahend. Asukoha leiad SIIT

...„See maa pole tõesti suur, kuid see maa on jäänud mu hinge“.. Aitäh, Alen Veziko!

Aare kuulub pusleseeriasse. Aarde esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare ühe arvu võrra suurema nimega. Palun austada seeria reegleid - kui puudub soov pusleseeriasse aaret peita, siis ei tasu FTF-ima tormata.

Pusleseeria reeglid:

Pusle pilt võiks olla Eestis tehtud ning aarde juures võiks mainida pildistamise koha.

Pusle maksimaalne suurus võiks olla 1000 tükki.

Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde ühe arvu võrra suurema nimega. Nt Pusle #01 aardele järgneb aare nimega Pusle #02 jne.

Soovi korral võib pusle nimes olla ka alapealkiri, mis iseloomustab seda puslet rohkem kui vaid arv. Nt "Pusle #02 - alapealkiri".

Kasutada võib jigidi.com või soovi korral ka mõnda muud lahendust, mis annab pärast pusle edukat kokku panekut info aarde asukoha kohta.

Seeria viimane aare on nimega Pusle #25. Pärast seda võivad huvilised soovi korral seeriat jätkata, kuid aarde esmaleidjal enam kohustust uut aare peita ei ole.