1 

Nii nagu üks legendaarne geopeitur on kunagi öelnud: nii lähedal, samas nii kaugel. Oleme neid Kolga lahe aardeid juba aegade algusest vaadanud, kuniks nüüd siis avanes võimalus neid ka lähemalt kaeda. Eks see jääb nüüd tükiks ajaks meelde.

 2 

Erinevalt Mardi paadist koos eilse seltskonnaga, meie Aksilt sellise madallennuga siia poole tulla ei saanud. Esiteks polnud nii palju võimu ja teiseks polnud ka meri sile. Hoopiski oli veidi suurema laine merele ajanud, jänkud peal ja puha. A läks aega, mis läks, aga kohale me kenasti saime. Erinevalt eilsest seltskonnast, kes nägid ka hülgeid, meie neid ei näinud. Seevastu nägime luiki, kajakaid ja kormorane. Nägime ka seda vajalikku metalli ja leidsime ka aarde. Siit tagasi mandrile läks meil sõit aga palju lõbusamalt, tuul oli tagant ning keegi (enam) märjaks ei saanudki. Täname aarde eest!

 1 

Tänud!

 2 

Siia tulime tõesti korraliku lennuga. Meri oli sile ja paadist sai võtta üpris maksimumi. Enne kohale jõudmist uudistasime Väike-Malusi külje all hülgeid ja nemad meid. Lisaks see uskumatu luigeparaad..ei kujuta ette mis neil peas ja kuhu nad niimoodi läksid :D Leid võttis ikka aega, kuna taas oli varemleidnu kaasas, siis otsisime sealt kus aare kunagi oli. Selgus, et viimati oli see taastatud mõistlikuma koha peale. Nimed kirja ja edasi. Tänud!

 3 

Pärast Rammu saart käisime vahepeal ka Äksi saarel aga kuna seal oli mul kõik juba leitud, siis sealt ühtegi logi pole ka kirja panna. Aga teel Malusile oli emotsioone rohkelt. Kõigepealt muidugi kiirus, mida Mardi paat suutis arendada peaaegu täiesti siledal merel. Teada oli, et nüüd tuleb veidi pikem ots aga see ots läks sõna otses mõttes lennates. Täiskiirusel sõitsime kiirusega 40 sõlme, mis on umbes 75km/h. Õhku tuli nii palju näkku, silmi sai vaid kissitades lahti hoida ja kopsudes oli hapniku üledoos. Aga väga mõnus oli!

Malusile lähenesime põhjast Väike-Malusi saare poolt. Korralik lindude paradiis. Kogu saar oli kaetud lindudega. Kõike kummastavam vaatepilt oli hoopis luikede paraad. Paarsada luike liikusid kõik üksteise sabas mandri poole. Pole midagi sellist varem näinud. Mart oli meid aga põhjusega just sealt suunast toonud Malusi poole. Siin pidavat saama ka hülgeid vaadelda. Ja neid me ka nägime. Alguses kivide peal peesitajaid ja siis ka vastupidi hoopis meid uudistama tulnud hülgepeanupukesi nii vasakul kui paremal. Igati tore hülgevaatlus.

Malusile jõudes, sõidutas Mart meid taaskord otse kaldasse ja suundusime uut saart avastama. Hoopis omanäoline saareke. Aegade jooksul keegi siia pingikesi toonud ja kunagi isegi vist puidust vaatetorn olnud. Esimesena võtsimegi suuna tehisliku objekti juurde. Peitja kahtlustas, et äkki on kaduma läinud, sest paar aastat pole ühtegi leidu olnud. Otsisime nii kaua, et hakkasime isegi selles kahtlema. Igaks petteks tegime abikõne ja selgus, et viimane aarde taastamine on liigutanud aarde teistsugusesse kohta kui see oli olnud siis kui Paavo selle kunagi leidnud oli. Kõik oli aardega parimas korras, aitäh!

Lühike lõik luikede paraadist

Tähelepanelik leiab palju peanupukesi

 1 

Nelja saare tuur oli meil väga äge saime nii suuremaid kui ka väiksemaid laineid tunda.Päike oli ka meiega väga armuline ja soendas meid igal saarel.Tänud kaaslastele,paadimehele ja paadinaisele.

 1 

Metalli siin jagus. Saarte tripi viimane aare enne mandrile naasmist. Suur kiitus ja tänud peitjatele, kaaslastele ja eraldi kniks Piretile ja Mardile. Kõik seiklused, mis lõppevad hästi - on kulda väärt! Aitäh!

 1 

Peale Vaindlood küpsema hakanud plaan võtta ette ka need saared on nüüd teoks saanud. Tänan Marti ja Piretit, kes meile selle ägeda sõidu võimaldasid ja Margust, kes mu plaaniga kohe nõus oli , kaasa mõtles ja ilmateatega kursis hoidis. Viimane saartetuuri aare sai leitud ja oli aeg suunduda pea kuus tundi kestnud merereisilt sadamasse tagasi. Tänud

 1 

Leitud, logitud, tänan!

 1 

See oli siis teiseks sihtkohaks Malusil. Saar oli piisavalt suur, et sinna oleks saanud veel kolmandagi karbi poetada aga seekord ei tahtnud tujurikkuja olla ja nende päeva tuksi keerata, kes just analoogse tripiga olid kõik väike saared "ära puhastanud". Mis detailiga tegu - jäi mulle mõistmatuks. Aga no las ta siis olla seal rahus. Tänud saart näitamast! Selle aarde juures tundsin kuidas väsimus hakkas võimust võtma. Eks oligi kell juba edasi liikunud ja kella 7st saime saarelt minema.

 1 

Mõnusa saarteretke käigus leitud. Aitäh!

 1 

Hoo, mis see on?! Miks pealtnäha juskui täiesti juhuslikus kohas niisugune massiivne metallobjekt ja mis tema algne ülesanne oli?

Siinset aaret meil leida ei õnnestunud, ehkki vaatlus oli 8-liikmelise komisjoni poolt põhjalik. Helen konsulteeris peitjaga ja kuna meil oli igaks juhuks kaasas kõike, mida ühe aarde taastamiseks vaja võib minna, jäi meist järgmiseid otsijaid siia rõõmustama ka täiesti uus konteiner :). Ise lipsasime kähku peale logimisprotseduure paadi juurde ning enne Pedassaarele keeramist viis Mart meid veel hülgeid vaatama! Oi, nad olid ägedad, pistsid ùsna lähedal uudishimulikult pea veest välja, vaatasid meid ja siis kadusid ning natukese aja pärast kerkis pinnale mõni teine. Kordamööda, nagu trompetiventiilid :). Väga huvitav oli neid jälgida ning minu poolt suured tänud Syllile ja Cavemanile siia peidetud aaretega meile põhjust andmast neid Malusile vaatama tulla :).

 1 

Sammusime läbi rohu ja mööda kive nulli, vaatasime siit ja sealt, kuid aaret silma ei hakanud. Õnneks olid tublid geopeiturid end kõige vajalikuga varustanud ning peitjaga konsulteerides saime aarde taastatud ja kindlamasse kohta paigutatud. Edasi viis paadimees meid Malusi boonuse juurde- hülge vaatlus. Aitäh!

 1 

See aare jättis tänastest aaretest kõige nukrama mulje. Tegelikult me ju aaret ei leidnudki, sest ilmselt on meri selle kõige kaduva teed viinud. Aga Helen, Salme ja Maris olid teinud põhjalikud ettevalmistused, et kadunud aardeid taastada. Kõik ikka selleks, et ka järgmistel otsijatel oleks nendel väikesaartel leidmisrõõmu. Nii saigi, et peale paiga ülevaatust ning peitjaga konsulteerimist sai paika uus asenduskonteiner. Pikka iga aardele!

Ja edasi suundusime paadiga kahe Malusi vahele hülgevaatlusele. Algul polnud ühtki pead. Siis ilmus kaugemal üks täpike, siis veel üks ja lõpuks ilmusid hülgepead nähtavale juba üsna paadi lähedal, siinpool ja sealpool. Piilusid nad meid ikka üsna ühtemoodi, pead otse ja küljepeale keerates. Tänan paadimeest meid hülgevaatlusele toomast ja kogu seda suurt trippi meile korraldamast!

 1 

Täna külastatud neljast saarekesest oli Malusi minu jaoks kõige igavama maastikuga ja täiesti rohtunud maanukkike meres. Küll aga toimus siin lähistel palju elamusi pakkuv mereelu.

Alustuseks otsisime siiski aaret. Päris põhjalikult otsisime nii tavalisematest, kui kavalamatest peidukatest. Mitu tiiru sai tehtud ja tõdetud, et pole kuskil seda karbikest. Leidsime oletatavas peidukohas hoopis adru ja muud sodi. Võtsime kõne peitjale, kes andis meile loa aare taastada. Vaatasime veelkord tema kirjeldatud koha üle ja meile tundus, et mõnel aastaajal loksub seal vesi ja seega tundus mõistlik aare natuke teise kohta paigaldada. Sinna, kuhu vesi ei ulatu, samas aardeleid keerukas pole. Metalli võib endiselt uudistada, kuid aarde leidmiseks vaatle puud.

Kui paadi juurde tagasi jõudsime, siis pakkus Mart välja, et läheme ka hülgeid vaatlema. Tasase paadimootori podina saatel pidid need uudishimulikud kujud pead veest välja pistma. Üsna kiirelt ühte peanuppu nägime, kuid rohkem ei kedagi. Hakkas juba tunduma, et see ainuke oligi meie tänase vaatluse tulemus ja rõõm, et siiski midagi nägime. Aga veel natuke edasi liikudes hakkas nüüd järjest peanuppe kerkima küll paadist kaugemal, kui päris lähedal. Ülilahedad hülged, keegi küll pikalt pinnal ei viibinud, kuid neid pöörlevaid ja uudistavaid päid vaadelda oli väga äge kogemus.

Suur tänu peitjale ja kaptenile meile tõelist elamust pakkumast! Juba ainuüksi hüljeste pärast tasub Malusile tulla.

 1 

Peitja nõusolekul paigaldatud uus aardekonteiner.

Ei õnnestunud leida ka koos varem leidnud ja viimase leidja kõne abil

 1 

Kui ikka 11 kuud peale esimest katset lõpuks saarele pääsesin siis uurisin läbi kõik siinsed paigakesed. Ei pääsenud seegi aare mu käest vaid sai nime võrra rikkamaks. Täna oli siin päris korralik liiklus.. lisaks meie s/y Elektrale oli veel üks pisem jahikene ja 2 moototpaati saare läheduses uudistamas. Isegi päike oli endale vikerkaare värvilise halo pidulikult ümber seadnud. Ja nüüd võiski mõnus tagasisõit Kaberneeme sadamasse alata. Tänan kutsumast.

 5 

Pool aastat olin plaaninud tänaseks motikamatka Palangale, aga selliste nirude ilmadega ei ole soovi pikale tuurile minna. Kuna ühe päeva lubas ilusat ilma, siis tulime merele. Läksime Salmistu sadamast merele. Kohalik meremees hoiatas, et slip on libe, aga nii kui ettevaatlikult vette astusin, lendasid jalad alt ja maandusin õla peale. Kukkusin küll sääreni vees ümber, aga sellest piisas taskus oleva telefoni uputamiseks. Edasine sõit Maluseni läks rahulikult, kestis umbes tunni. Logiraamatus oli kirjas, et "jätsime oma kõige väärtuslikumad asjad, kaks suitsu". Huvitav, kas nad ise tahaksid aasta aega hiljem neid pooleldi lagunenud ja imeliku välimusega suitse tõmmata. Viskasin need aardest välja. Jalutasime veel esimese Malusi aardeni, tegime seda seest puhtamaks ja hakkasime Rammule kõrvetama. Malusist 100m kauguselt leidsin 20L bensiinikanistri, mille haarasin kaasa. Poolel teel Rammule sõitsin "kõik puhuvad reidi" sisse. Ehk politsei tuli jetiga, kontrollis dokumenti, pani puhuma ja soovis ilusat päeva.

 1 

Kerge leid, mõnus ilm ja väike jalutuskäik

 1 

Tänud aarde eest!

 1 

Muidugi pidime me kõik selle metalli nurgad ja urked läbi käima enne kui logima lasti. Tänud saart ja tema vaatamisväärtuseid tutvustamist.

iron maiden

 1 

Pedassaare Helena mereröövliaarde juurest Rammule suundudes jäi Malusi ette. Randusime siingi sobivas paigas, kuigi saare teises kaldas oleks lainet vähem olnud. Jalutasime esialgu Malusi aardeni, kus 2014 aastal sama paadiga käisime. Korjasin sealt hunniku pudeleid kokku. Uudistasime ka saarele püstitatud elamist-kileonni, mis oli mõnusa saunase lõhnaga.
Metalli aaret saime omajagu otsida. Pistsin enne leidu pea kõikidesse konteineritesse. Ühes oli mitu pisikest sulelist oma otsa leidnud. Otsisime veel ja õnneks sai aare ikkagi leitud. Aare kombes. Aare korras. Aitäh tagasi Malusile kutsumast!
Arutlesime veel sellegi üle, kas väikesaartele on mõistlik aardeid juurde peita. Küllap sõltub vaatenurgast, aga huvitav diskussioonikoht igal juhul.

Onnike

Kaevu alged

Iga pink räägib loo

Erakivi

 1 

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

 1 

Järjekordne ilus geopäev üksikul saarel :) Tegelikult sellised kohad on geopeituse mõistes kirsid tordil. Ei kiirustanud, lonkisime rahulikult kohale, otsisime, leidsime ja nautisime. Siis mõõtsime saart 160m reegliga ja testleidsime - nagu tavaliselt väikesaartel :). Tänan peitjat juhatamast, koht vääris aaret.

 4 

Kaks nädalat tagasi viisin ühe Elektra hülgereisi käigus geopeiturid saarele esmaleidu vormistama, kuid ise tookord maale ei läinud kuna teinegi tellimusreis ootas tegemist ning aega nappis.

Nüüd panime taas seltskonna kokku ja peale Rammut tulime Malusile. Elektra sai sel korral saarele ikka kohe ülilähedale aetud, nii et kummikaga (pidas nüüd vähe paremini õhku ;) ) sai ilma suurema vaevata kaldale.

Enamusel meie seltskonnast oli sihiks uus aare ja nii me seal metalli juures siis otsisimegi. Hoolimata sellest, et olin tehniliselt esmaleiu juures kaasas, läks ikkagi pisut aega, enne kui loogilise koha tuvastasime.

Kahju, et aardepeitja pole selle metallikolaka kohta midagi kirjutanud, aga eks püüan siis oma teadmiste piirides täiendada. Tegemist peaks olema nõukogudeaegse haalamispoiga, mille külge saab merel laevu kinnitada. Üks selline tuli 2018. aasta kevad-talvel jääga Kaberneeme lähistele Koipsi alla ning hulpis seal nii kaua kuni Veeteede Amet selle ankruketi küljest lahti lõikas ja minema vedas. See Malusi metall on samasugune arvatavasti Venemaalt plehku pannud poi ning tõenäoliselt jõudis saarele samamoodi jääga möödunud talvel.

https://www.facebook.com/syelektra/

Kohtumine PPA laevaga Pikker

Haalamispoi

Elektra Malusi rannikul

 1 

Teel Malusile kohtasime piirivalvekaatrit Pikker. Saime teda ikka päris lähedalt näha, täitsa äge laev. Aarde otsingutel vaatasime ikka kõigepealt valed kohad hoolega üle ja alles siis võtsime karbi välja. Tänan.

 1 

Tänane teine saarekülastus. Ilm soosis igati tänast paadireisi. Tutvusime saare vaatamisväärsustega ja otsisime ka karbikese üles. No ikka ringiga :D
Täname!

 2 

Kui juba selline plaan välja pakuti, siis ainult loll keeldub, mina loll ei ole.

Ove juba kirjeldas kõike väga täpselt, nii oligi. Kummipaat oli kaldal kui löss nahk. Õnneks pidas me teibituuningule ja saime jahti tagasi. Saarel oli palju puid, see hämmastas ja vaarikad ja pihlakad, mis muidu ju nii pirtsakad. Siis oli lahe kormoraanipesakast ja siis veel rebaste silt. Ja hunnik sitta. Meie küll ühtegi looma ei näinud aga kuivanud paska oli terve saar täis.

Lahe seiklus, aitäh Andreasele, tema superjahile, Ovele kaasakutsumast ja teistele ülimõnusa seltskonna eest!

 4 

Kuna pühapäev oli vaba ja Andreas korraldas Elektraga hülgevaatlusretke Malusile, siis tuli see võimalus Malusile minekuks ju kindlasti ära kasutada. Kaberneemes pumpasime randumiseks vajaliku kummipaadi ka täis. Pumpamise ajal hakkas värskelt parandatud koht uuesti susisema ja lappisime paati veel kiirparanduskomplektiga. Malusile jõudsime tagantuules kiirelt. Otsisime randumiseks sobiva koha ja kummipaadiga tuli sõita kaldale 150m ringis. Vaatasime saarel veidi ringi ja otsisime üles uusima aarde. Kuna varasem leid oli testleid aarde peitmise käigus, siis läks logiraamatusse kirja FTF. Haarasime kaasa ka aardes olnud TB, et ta ei peaks jääma talvituma Malusile. Tagasiteele asudes avastasime rannast pooltühja kummipaadi. Parandatud koht oli uuesti hakanud õhku välja laskma. Olime olnud siiski ettenägelikud ja võtnud kaasa hõbedast teipi ja pumba. Lisasime katkisele kohale kogu järelejäänud teibirulli ja pumpasime paadi uuesti täis. Hüppasime kohe paati ja aerutasime kiirelt tagasi jahile. Tagasitee Kaberneemesse võttis vastutuule tõttu oluliselt rohkem aega aga ilm ja seltskond oli hea ning peagi olime Kaberneemes tagasi. Annega sõitsime aga tagasi Tallinna poole kus meid ootas ees veel redelioperatsioon ühe aarde logiraamatu kättesaamiseks.

 2 

Oi, Krista mõte meile meeldis - olime varemgi plaaninud Jõmmule ja Malusile taimehuviliste pilgu peale heita...no kas ikka tööks sobivaid heintaimi leiduks. Nüüd oli suure pundiga eriline rõõm tulla: sai uute geonägudega tuttavaks, oli lõbus, ja lõpeks kõigile kasulikum kah veel:)

Kuni taimeinimesed ninapidi rohus sumasid, hetkeks pingil mõtisklesid ja lõpuks õnnelikena metalli juurde jõudsid, oli logiraamat juba avatud. Kiire töö! Said meiegi nimed testleiuna kirja. Aitäh vahvatele ja ülimalt ettevõtlikele reisikaaslastele!

 4 

Kuna enne retke oli Piretilt info, et Kala ruudus tahab kuivatamist, päästmist, uut karpi vms oli tänastele tublidele kaaslastele info välja jagatud ja neil kenasti kõik vajalik kaasas. Päev enne retke Kaupo ja Tarmo logist ilmnes, et Kala kuival, st kõik „vajalik“ leidlike peiturite poolt leidis muid rakendusi. Peatu siis ka korraks "Neile, keda meri pole tagasi andnud" juures. Tänud Piretile ja kaaslastele.

 2 

Tulime saarele suure seltskonnaga. Kuniks igaüks oma loodusavastusi tegi, sõitis meist mööda hülgevaatlejate laev. Mõned meist tegid ettevalmistusi, et peita saarele uus aare. Klappisime kokku natuke nänni , Piret peitis ja meie uurisime rajatist.

Kvalifitseerusime testleiu alla ja saime nimed logiraamatusse kirja. Ootame põnevusega, kes on FTF leidja.

Aitäh tublile Piretile ja toredatele retkekaaslastele!

 5 

Oi neid diskussioone. Mis jebilkin see sihuke on? Kuule, see on Malusi, mitte Muhu, see pole üldse jebilkin, see on miski muu. Ja nii edasi ja nii edasi. Kes proovis pead sisse pista, kes midagi muud, kes hüüdis niisama uhuu. Igatahes olid lõpuks nimed kirjas ja saar loodetavasti täis.

 3 

Põhja-Eesti väikesaared on toreded, poleks midagi selle vastu, et siia oleks olnud põhjust uuesti tulla. No, aga saar on ju väike, kaunid vaated imetletud, pink uudistatud, seemnekorjajate tegevuse eesmärgid järgi uuritud, ei jäänud märkamata ka muud põnevad objektid või nende juures "kahtlaselt" askeldavad kaaslased;). Toppides oma nina eelnevalt igale poole, sai ka testleiuna nimi kirja. Tänud peitjale! Siin saarel oli vahva.

 2 

Olin koos peitjaga saarel ja koos ülejäänud sõpradega tegime testleiu. +tb. Aitäh, Piret!