Mukri multi

Ilm oli super peale tööd rabas jalutamiseks. Jalad said natuke märjaks. Lõpppunkt paras "death trap", eriti hämaras. Ja pidin seda kaks korda külastama, kuna unustasin koerarihma sinna maha. Tänud peitjale!

Teisel katsel logitud.

Täna oli super ilm rabas jalutamiseks.Aitäh!

Nagu logidest võis järeldada, polnud siin erilist lootust lõppu jõuda, aga otsustasin vähemalt alguse üle vaadata, et kaugele välja veab. Alguses oli kõik ilus ja selge, aga pikalt seda pidu polnud, üsna pea jõudsin minagi loetamatute numbriteni. õnneks varemleidja abiga sain patuga pooleks edasi. Lõpuks oli ka omajagu võsas tiirutamist enne kui karp silma jäi. Vähemalt on nüüd nimi kirjas, aga hooldust vajaks see asi küll hädasti. Aitäh ka.

Multit läbisime lausvihmas. Viienda punktini venitas välja ära, siis selgus reaalsus, et numbreid enam välja lugeda ei suuda mitte mingi valemiga. Sai kasutatud eelleidjate abi lõpukoordinaatide väljaraalimisel. Lõpus aga jäin tühjade näppudega. Sadas ja 20 mintsi otsinguid ei toonud edu. Nüüd sai siin töö pärast olla tagasi, paar km eemal töölapp, mida teha ja kuna jäi pool tundi aega järgmise liikumiseni, siis võtsin auto ja tulin proovisin uuesti. Raskelt tuli, koordinaat hüppab ringi enda telefonil aga lõpuks tuli välja. Väga hästi lihtsalt ära maskeerunud - kogu aeg otsisin sellesama objekti ümbrusest. Aare kena ja korras, kahju ainult, et täna on selle leidmine võimalik vaid geopeituritest tuttavaid omades, multit ausalt läbida võimalik pole.

Found it: 29.Jul.2023 13:34 Mukri multi. Lõpu noppimine varem kogutud andmete põhjal

Imeilus ilm ja imeilus raba. Kes neid suudaks lahutada. Läksime ilma kummikuteta nagu normaalsed jalutajad. Jalad said eelviimases punktis veidi märjaks. Lõpp osutus mitte väga meeldivaks metsaaluseks, keegi oli risti puid ette ladunud. Aarde leidsime ja meie täname.

Tore kõndimine mööda matkarada väikeste kõrvalpõigetega. Aitäh sinna kutsumast ja aarde eest ka!

Võtsime perega ette väikese aasta-lõpu rabamatka. Suvel päikesepaistelise sooja ilmaga oleme siin varem käinud, aga mitte talvistes oludes ja hämaras, või olgem ausad - aardekarbini jõudsime ikka puhta pimedas. Arvasime, et vähemalt see on hea, et ühtegi mugu ei ole. Alguses ei olnudki, täiesti omapäi saime loodust nautida. Vahepeal torni ronides aga nägime eemalt lähenemas suuremat seltskonda lampidega. Mugud olid tulnud siiakanti aastat ära saatma. Kui torni juurest läksime head vana-aasta lõppu soovides lahku, siis hiljem kohtusime nendega lõkkeplatsi juures uuesti. Viis autotäit rahvast oli siia õhtut nautima tulnud. Rada ise oli väga mõnus, vahepunktidega läks kiiresti ja karpki jäi ruttu silma. Suur tänu mõnusa multi eest!

Lumine raba on veel vaiksem, kuigi rahvast oli siin üllatavalt palju liikumas. Siin sai mõnusasti rahulikult kulgeda.

Tänan peitmast.

Tänud peitjale

Olen juba ammu tahtnud Mukri rappa tulla, sest olen näinud palju ilusaid loodusfotosid sellest rabast. Täna lõpuks siia jõudsimegi ja matkarajale astusime. Rajad on siin väga heas korras, kõik on tehtud ülimalt lihtsaks, et ilma erivarustuseta saaks inimesed rabahõngu tunda. Mulle tundus see isegi natuke lihtsa variandina, aga selle eest sai tempokalt astuda. Kõik vahepunktid olid hõlpsalt leitavad ja lõppu jõudes ragistasime natuke võsas ning oligi karbike leitud. Tagasi autoni otsustasin mööda kruusateed jalutada ja see oli isegi palju vaiksem ja inimtühjem koht kui raba. Aitäh aarde eest!

See vesiroosidega tiik läks eriti hinge. Tule ajal, mil pole inimesi, ja see ju täiesti täiuslik. Väga tänan.

Lõpus läks korralikuks sahmerdamiseks ja ma sisuliselt seisin aarde sees enne, kui millestki aru sain. Nagu varasemalt mainitud, siis GPS on tõesti üllatavalt täpne. See mu päästis.

 1 

Päeva viimane. Kuna mul oli vaja veel viimase Tallinna rongi peale saada, siis tuli tempot hoida. Esimese punktiga kulus arusaamatult kaua, aga edasi läks juba ludinal kuni lõpuni välja. Eks see lõpp oleks võinud võtta seal poolpimedas ka märksa kauem, aga õnneks sattus Joel üsna kohe õigesse põõsasse ja nii saigi see multi ka lõpuni tehtud. Tänud aarde eest!

Selle aarde leidmiseks olin end varustanud pliiatsi ja paberiga, et iga punkt ikka korrektselt kirjas oleks. Lõpus läks päris kaua, aga lõpuks jäi aare silma. Tänud!

Mukri raba on ilus ja mõnus paik pühapäevaseks kergeks retkeks. Lisaboonus oli seekord Mukri multi, millest kujunes kena teekond mööda Mukri raba rada, kõrvalepõigetega. Kõik punktid said leitud ja koordinaadid käes, lõpp-punkti leidmiseks läks meil eeldatust veidi rohkem aega, aga leitud seegi. Aardekarp oma nime väärt - mitmekesise sisuga, logiraamat korralik ja nimed logitud. Kokkuvõttes vahva teekond. Aitäh peitjale!

Minu esimene multi. Algus ja lõpp oli kõige kauem. Vahepunktid noppisin mina aga lõppaarde leidis Rohtsalu. Lõpp paras võpsik. Õnneks oli mul korralikud matkasaapad. RMK alal parkisime auto ja liikusime päikesetõus vaatama. Siis otsustasime multit teha. Ma Heikks6 veel ütlesin, mida otsima peab. Nägijaks ei saanud kohe. Õnneks õige nurga alt sai vahepunkti kätte. Ülejäänu tulid juba kiiresti. Viimases vahepunktis läks veidi aega. Olin õiges kohas aga seisin vales kohas, et märgata. Teise ringiga tulles märkasin õiges kohas, õige nurga sain nägijaks. Suund lõppu. Lund sajab. Kahju, et täna 01.04 ei ole. Oleks hea aprilli nali olnud. Seoses sellega meenub lapsepõlv, kus 01.04 tuli paks lumi maha. Põlvini olin lumes. Läksin kummikutes hommikul kooli.

Ma polnudki seal rabas enne käinud tervet ringi. 21m aare on ju supsti kohe tee ääres peaaegu ja ka Suveseikluse aegu oli vaja vaid tornis käia. Seega täitis see multi oma eesmärki täiega. Väga mõnus rada ja astumine. Sookolli logis olevaid päkasid me enam ei kohanud, eks ole kevad ka juba käes. Hästi palju oli rajal lastega peresid. Kui eelmine nädalavahetus olid kõik matkajad Marimetsa rabas, siis matka lõppedes tundus, et kõik nad olid täna siia tulnud. Parklad olid tuubil täis, hoogne grillimine käis ning rõõmsad kilked kostsid üle raba. Aitäh, väga hea matk oli!

Pisut pikem astumine. Eriti toredad olid kooremultšised rajajupid, mis andsid õõtsudes ja varbaid niisutades rabast õigema tunnetuse kui laudteed. Aitäh!

Tehtud :) Täna õnneks väga märg ei olnud. Lõpp oli täielik võsa. Aga Mukri mulle meeldib :)

 20 

Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 10. päev, päeva esimene karbileid. Eile Mukrisse jõudes võtsin torni lähedalt maanteelt Karli ja Maire jäetud auto ning sõitsin lõkkekohta endale kohvi keetma ja asju sättima. Tornis pidin muidugi ka enne käima ja mõned pildid klõpsima, nii see maamärk kui tema ümbrus on seal ikka ju muljetavaldavad...

Mukrist edasi aitasid meid autologistikaga Anna ja Kallo ning tõid nad meile üksiti ka Indy hakklihad ja minu kohvipiima aga samuti kooki ja grilli ja kuivatatud kala ja juustu ja .... No ühesõnaga, laud oli jälle nagu äke meil tol õhtul seal lõkkekohas ja ma arvan, et olen siin tripil söönud rohkem ja kaugelt mitmekesisemalt kui viimased kuud kodus :D. Ja Reix tuli samuti läbi - tuleb välja et raske karbipäevnikuprogramm ajab vajaliku leiu järgi sõitma juba linnast SPA rajani... :D.

Täna sain übervedamise korras õhtusöögi kõrvale ka Maris-tunne-oma-autot-õppepäeva; jutu käigus märkisin, et käin lahtiste ustega poes ja magan uksed lukustamata kuna ei oska autot nii lukku panna et signa peale ei läheks kui mina ja/või Indy sees oleme ning alati nii asjalik ja konkreetne Anna lahendas sealsamas selle olukorra siis vaid “aga-vaatame-siis!” öeldes. Ja vaatasimegi ja nüüd ma oskan :). Kusjuures, ma ei peaks tõesti hakkama eraldi siinkohal rõhutama, et sõidan selle autoga juba seitsmendat aastat... :D. Ja see kontrolliti ka mu pideva rehvijama pärast üle, kas mu autos on siis ikkagi olemas rehvipump või mitte (ma korra tegelikult proovisin Marje/Paavo kaasabil seda chati ja piltide kaudu kindlaks teha aga lõplik selgus jäi tol korral majja toomata :D). Ei olnud ikkagi, ainult see vahuga paranduskit oli. Aga noh, peale kojujõudmist ja edaspidi vean nagunii tervet rehvi kaasa. Kui mitte kahte, töökodades seda mu minimõõtu ju kunagi koheselt saada pole ja elu on näidanud, et suudan neid lõhkuda lausa kahekuulise taktivahega :D. Kallo teritas lisaks lahkesti mulle veel noad (see nüri noa mure oli ka meie chatis vaid ühe lausena läbi lipsanud, nad on tõesti niiiiiii hoolivad ja tähelepanelikud ja ei pidanud paljuks lisaks kõigele muule teritajat metsa kaasa võtta) ja täna ma võin nendega isegi tomatit lõigata puhaste lõigetega nagu võid...Ja siis, olles juba niigi saanud kõike, mis vähegi mul sellel matkal vaja võiks olla/minna, tõid nad välja mulle veel ekstrakingituse - isetehtud käsitööveini, mille Anna selle õhtu märksõnadega eriti eriliseks isiksustas :). No kas pole see kõik nii armas...

Ma ei teagi, kaua me seal lõkke ümber tol õhtul jutustasime... Väga pime oli igatahes, kui Anna ja Kallo ära sõitsid ja praegu vaatan, et viimaseid lõkkepilte olen klõpsinud südaöö paiku. Ja ehkki mul oli kindel plaan ööbida siinses tornis, polnud minust ikkagi sinna nii hilja ja läbi kottpimeduse üksi minejat ja jäi telgiplats... Tuleb eraldi tripiga siia siis tagasi tulla, nagunii sain ju ka aarde leitud natuke eelkrediidi peale (st kohta tutvustatav rada otsast otsani läbi käidud aga konkreetsed vahepunktid on visiteerimata). Aga selle eest, et niiiiii ilusasse kohta meie toomiseks aare üldse peitu läks, panen Marisele südame :).

Aitäh Annale ja Kallole meile appitulemise eest, tänu teie tulekule sain ka täna Indyle anda tema igaõhtuse hakkliha, nagu me polekski kuskil kõrvalises rabaservas vaid linnas kodus, supermarket kõrval. Ja mina sain oma piima, see on ka ikka täitsa omaette sõltuvus, hullem kui suitsetamine; lihtsam oleks vist lehma pidada... :D. Aitäh ka väga erilise kingi ja tegelikult kogu hoolimise eest, oleme sellel tripil olnud väga hoitud :).

Jalutasime kogu raja läbi ja panime seal põõsas nimed kirja.

8490.

Olen siin rabas käinud mõnedki korrad. Eriti meeldis siis, kui vesiroosid õitsesid. Võtsin aardest ränduri edasi rändama. Tänud.

 2 

Kui kooliajal meid siia rabasse ekskursioonile toodi ei osanud me mingitest laudteedest rabas isegi unistada. Peab tunnistama, et ega me seda rada siiani täies pikkuses läbinud olnudki. Ikka on alustatud poole pealt- otse rabajärve ja torni juurde. Nüüd see viga parandatud. Eks muidugi võiks ju vinguda, et miks selline valik peitmisel, aga las see olla. Nautisime raba ilu ja ilusat ilma. Meile meeldib siin alati. Tänud peitjale nähtud vaeva eest! Aardesse jäetud GC.

Vaade Mukri tornist

 1 

Kolm korda käisin otsimas. Kahel esimesel korral suutsin mingil müstilisel kombel koordinaadid valesti panna. Vahepunkte on palju ja päris keeruline on neid seal otsida, kui rahvas aina voorib edasi-tagasi. Aga täna lõpuks saime hakkama. Järelkasv suutis ühe punkti järel käies niimoodi mülkasse astuda, et läbis pool rajast sokkis :)

Mukri rabas liikumine on justkui jalutuskäik pargis. Varem olin siin käinud RMK Oandu - Ikla matka käigus. Nüüd oli põhjust siia tagasi tulla.

 2 

Jalutasin, korjasin vahepunkte ja leidsin. Aga mulle kaks asja ei sümpatiseerinud: vahepunktide järele minemiseks peab iga kord rajalt või laudteelt maha astuma ning lõpp oli arusaamatus võpsikus. Aga tänan siiski.

Mõnus jalutuskäik inimtühjas rabas. Tänud

Sellele rajale tänastes oludes ei plaaninud tegelikult üldse minna. Kuna aga meie sõidutee läks läbi kõikide Mukri looduraja parklate ning nägime neis kokku viite autot (põhjuseks võis olla vahepeal üle käinud lumesadu), otustasime siiski minna raba kahte aaret otsima. Jalga läksid kummikud, selleks, et vajadusel teistega vahemaa hoidmiseks kitsalt rajalt kõrvale astuda. Kokkuvõttes ei pidanud seda tegema, kuna meile tuldi vastu vaid ühe korra ja seda ka alguses, laiemal rajal. Edasi saime liikuda uhkes üksinduses, vaid torni juurde jõudes nägime ühte alla tulevat ja lahkuvat meest. Mis tähendas, et saime mõlemat aaret rahulikult otsida ja logida. Ja kuna lumepilved olid kadunud, siis oli ilm ka kaunis ja päikseline. Aitäh!

Populaarne koht, 'parkla' ja muud teeääred olid autosid täis. Paari punktiga tekkis vahepeal kahtlus, et äkki said koordinaadid vähe valesti sisestatud kuid mõni neist viibki rajalt rohkem kõrvale. Peitjale tänud!

 1 

Seda Mukri raba on külastatud vast 4 korda. Kena koht. Eelmisel korral oli plaan ka aardeotsinguga tegeleda aga mugude hordid häirisid diskreetset tegevust. Tänasel, kogu eestit mõjutava COVIDi kampaania ajal, on üsna hea veidi end tuulutada ja raba vaikust nautida. Punkt punkti haaval liikusime aardele lähemale ning lõpus, kus enamikel logijatel oli raskusi karbi leidmisega, jalutasime me kohale ja saime logi kirja. Mõnus jalutuskäik igal juhul. Tänud

Leitud, aitäh!

Ilusa päikeselise ilmaga oli lausa lust seda rabarada läbida. Tänud!

Neljas punkt oli tõesti hästi peidetud. Lõpp veel paremini. Aitäh peitjale, tore rabamatk oli!

 1 

Päris hea jalutus. Kui eelmine kord 12aastat tagasi tornis käisin siis ei paistnud sealt midagi kuna oli öö. Ega tänagi sealt midagi ilusat ei paistnud.

Kui kogu raja sai läbitud kuiva jalaga siis lõpp oli ikka sellises mülkas, et jalad said märjaks.

Õnneks oli mul kaasas laisk mugu kes kõndida ei viitsinud ja tõi mulle auto raja lõppu järgi. Seal tabas meid ka väike üllatus ühe matkaselli näol kes parasjagu öömajale ennast sättis. 4 päeva oli tal veel plaanis liikuda.

Telkla

Ei hüpanud

Kole talvine vaade

 6 

Kui Kosmikud, siis ikka Järvakandis. Mis siis, et järgmisel päeval on kontsert ka kodulinnas Tartus. Sest nii lihtsalt peab. Ka meie esimene Kosmikute kontsert toimus siin, Järvakandi klubis, 2003. aastal. Siis toimus siin Raba Rock, enne kui see suureks vabaõhufestivaliks muutus.

Kosmikute side Järvakandiga on nüüd ühe inimese võrra väiksem, aga hingelt seda suurem. Kontsert ise oli hea nagu ikka. Järgmisel päeval kutsuti kõiki ka "Baikonuri" (kes teab, see teab), et siis hooga Tartu poole põrutada.

Me veetsime järgmise päeva hoopis Mukris. Minu lapsepõlverabas. Olen selle raba igatpidi risti-põiki läbi käinud, ammu enne seda, kui siia see torn või laudtee tekkis ja rahvaste ränne siia algas. Siis oli ainult purre üle rabatee ääres oleva kraavi ning sissetallutud rada järveni. Teine, väiksem laukajärv jääb kilomeetri jagu kirdesse ning 3 kilomeetrit lõunas on pikk ja kitsas rabasaar, kus olevat kunagi metsavennad redutanud. Sama palju idasse jääb Taga-Mukre talukoht, mida kutsuti ka vanatüdrukute taluks, sest sealse talu tütred polevat kuidagi mehele saanud. Ning 2.5 km kagus, järsust kurvist otse minnes on vana lagunenud Aru talu, milles elanud Anton ikka rääkis, kuidas ta juba 10 aastat arust ära on. Oli periood, kui Mukri küla oli Raplamaa väikseim, sisse registreeritud inimesi koguni 1. Teisele poole Mukri raba jääb ka nüüdseks endise maaeluministri Rassi nimeline talu, mille põllud olid nüüd ikka täiesti söötis.

Jalutasime selle juba tuttava matkatee lõigu edasi-tagasi läbi ja vaatamata üsna vesistele oludele ning madalatele jalanõudele saime kuiva jalaga hakkama. Lõpus sai omajagu tiirutatud ja konteinerit taga aetud. Nagu teistelgi on juhtunud. Kätlini terav silm viis siiski logimiseni.

Aitäh lapsepõlverappa tagasi kutsumast!

https://www.facebook.com/watch/?v=641102480049452

 9 

Mukri raba aarded on meie külastust juba tükk aega oodanud. Kaunis raba, aga mis seal salata, veidi peletab oma mugurohkuse ja liigse turistlikkusega. Tänane vihmane sügispäev andis lootust, et siin võiks praegu olla täitsa mõnus jalutada. Nii teostuski lõpuks ammu mõtteis mõlkuv käik Mukrisse. Hoolimata jätkuvast vihmasabinast oli parklas mitu masinat, tegelikult ju tore näha, et inimesed ka kehvema ilmaga välja tulevad.

Nullis oli pisut pimesikutamist, aga saime siiski rohelise tule rajale minekuks. Üsna varsti pöördus ka ilm, taevas särama löönud päike tõi kõigile rahuloleva naeratuse näole. Mõnusalt lobisedes möödus teekond märkamatult, imetlesime tornist lummavat vaadet, tegime lihtsalt nautimise pause ja varsti saime aru, et nüüd oleks aeg ilmselt konteiner leida. Teised jäid tahedamale kohale ootama, ma üritasin mööda mättaid hüpelda. Oeh, otsimine oli paras ikaldus. No pime, mis pime. Jõudsin kiruda, jõudsin appi karjuda, ei aidanud, jalad juba ammu lirtsusid, enam ei üritanudki kuivemat jalgealust otsida, peaasi, et leiaks, kuhu enda kohalolek dateerida. Raske südamega otsustasin loobuda, no, mis teha kui pime, eks tulen teinekord uuesti. Tegingi juba esimesed sammud lahkumiseks ja konteiner karjus mulle nüüd näkku: näe, pimekana, ma olen ju siin. Kirusin ennast ning rahulolevalt logisin end raamatusse.

Aitäh peitjale Mukrit tutvustamast. Tore raba, sobib hästi neile, kel meeldib kasvõi valgetes tennistes hästihooldatud rajal jalutada ning samas kauneid vaateid imetleda.

 2 

No see oli küll nüüd mõnus jalutuskäik. Aja kahe peoga sisse mustikaid, sinikaid, jõhvikaid ja murakaid. Elu nagu lill. Lõpp nii lilleline ei olnud, olin juba loobumas ja siis ta ilmutas ennast. Logiraamat oli tõeliselt temaatiline sellel aastaajal. Tänud aarde eest, meile meeldis.

 2 

Raba ja mina, multiaare ja mina - ei ole just kõige sobilikumad kombinatsioonid. Nähes aga aarde kirjelduses lauset "Matkarada on suurepärane ka lastega läbimiseks", tuli mõte, et võiks siiski üritada. Terve päev on olnud sajab paduvihma ja päike kombinatsioon, siis aarde juurde jõudes taaskord oli päikeseline hetk. Parkisin auto ja alustasin nulli poole oma teekonda. Nullis läks üllatavalt kaua aega sest kuidagi ei jäänud edasisi juhiseid silma. Lõpuks tunk logi andis teada, et võta nina gpsust ja mõtle loogiliselt. Seejärel sai hoogsal sammul alustatud teekonda. Enne järgmisesse punkti jõudmist oli alanud korralik seenevihm. Ja sealt edasi sadu muudkui tugevnes. Kui olin jõudnud vaatetorni juurde olin läbimärg :(, vihmakindlaks lubatud jope oli kaugel vihmakindlusest. Mõtlesin pooleli jätta aga .. olen juba siia tulnud ja saan nautida inimtühja matkateed. Edasi läks järjest märjemalt. Suutsin viimasel põikel matkateelt rabasse astuda ka natuke valesti :( Samas enam vahet polnud. Lõpu asukoht tõsiselt üllatas, mingil põhjusel eeldasin, et too jääb kuhugile mujale. Kui karbi leidnud oli selge, et oleks pidanud pooleli jätma. Varjusin paduka eest nii hästi kui sain ja tegin logi. Nüüd põen, et tõenäoliselt siiski tegin logiraamatu märjaks. Tol hetkel väga ei mõelnud aga terve tagasitee autosse oli tunne, et järsku oleks pidanud kaasa võtma. Järsku kuivatan autos ja toon tagasi. Järsku jääb vihm järgi ja tagasitee on leebem. Järsku.. Kahjuks järsku jäi järsku ideedega sinna teele. Jõudsin tagasi autosse täpselt 2 tundi hiljem kui alustasin teekonda nulli. Ühtegi kohta ei jäänud kuivaks ja lõdisesin külmast. Autos sai kõik maksimaalse peale pandud ja pea tunnine sõit koju möödus õnneks soojas autos. Nüüd tõsiselt põen, et järgmised leiavad märja logiraamatu. Samas tean, et lähipiirkonnas on veel üks leidmata aare ehk õnnestub tulla lähiajal logiraamatut kuivatama.

 2 

Mõnus rabamatk oli ja tõesti hästi tähistatud normaalsete vahemaade tagant. Lõpp oleks ehk võinud kuskil mujal olla, aga iseenesest polnud sellisel teostusel ka midagi viga.

 3 

Mulle meeldis, et vahepunktid on üpris lihtsalt peidetud, selgelt loetavad ja neid on palju. Aega kulub küll rohkem, aga sedasi ei panegi tähele, kui pikalt kõndinud oleme. Ainult, et lõpust autoni on jälle pikk tee, aga kahjuks on see paratamatus. Oleks hea leitsak olnud, siis oleks ka ujuma tulnud, aga täna ei kutsunud. Tornist avanes üks ilusamaid vaateid, mida rabadest näinud olen.

 2 

Mõnus rabamatk, päris palju oli rabahuvilisi - laugaste ääres, tornis. Mõnda koordinaati tuli hetk kauem otsida aga üldiselt lihtsalt leitavad. Viimane etapp oli natuke metsane aga ei midagi hullu. Tänud peitjale

 2 

Vihm oli lõppenud ja asusime teele. Matkarajal oli mõnus jalutada ja vahepunkte otsida. Enne kui arugi saime olime juba lõpus.

 2 

Siia jõudmise hetkes oli sadu ära lõppenud ja isegi päike piilus korraks pilve tagant välja. Mõnus jalutuskäik ja nimed kirjas, tänud.

Põgenesin reaalsusest rappa. Algus oli mõnus ja inimtühi, looduse ilu pani unustama vastiku argielu. Ilm oli ilus ja pärast oli matkarada juba rahvast tulvil, minu jaoks hetkel liiga palju. Aare logitud käisin tornis ja seejärel ka rabalaukas ujumas. Aitäh põhjuse eest siia jälle tulla.

 9 

See ei olnud esimene kord mul Mukril olla. Kaks suve tagasi kui puhkus algas, tulime just siia ilma trotsides metsa elama. Suht nirud olud hoidis tookord teised eemal ja pea 20 tundi kohal veedetud ajast olime praktiliselt omaette. Seda aga selle korra kohta öelda ei saanud. Ilm oli küll tuuline, aga ilus. Juba raja alguses oli parklas nii palju autosid, et pidin enda auto tee äärde jätma. Meie hakkisime selle multi mitmeks tükiks. Esimene osa oli jalutuskäik rabas. Siis sai otsustatud et okupeerime laagriplatsi ja pärast telkide üles panekut olime taas rajal. Rahvast oli rabas palju, ujumiskohad olid hõivatud ning mõned korrad sai ka möödujatele teed antud.Õnneks olime piisavalt kannatlikud ja peagi vabanes pisem supluskoht. Tarmo plikad tahtsid hirmsasti ujuma minna ja pakkusin neile seltsi ning kihutasin esimesena vette. Oi kui mõnusalt soe see mülgas seal oli. Kui aga plikad märkasid, et ma näen pärast ujumist välja nagu mudane sookoll, pani see neid ümber mõtlema. Võeti vastu otsus, et vaatame selle teise mülka ka üle, äkki seal on paremad olud. Õnneks vabaneski see selle jutu peale ja kolisime ümber. Tsenaarium kippus korduma. Hulpivat turvast enam polnud, aga plikad ikka kaldal. Pool vägisi sai nad siis ka märjaks tehtud ja nii jõudsid ka nemad lõpuks rabavanni. Kogu see seiklus tegi aga näljaseks ning aeg oli laagrisse tagasi minna, lõke üles teha ja kõhud täis sööta. Alles siis, kui lastele metsa veetud multimeedia ette söödetud sai, tekkis meil vaba võimalus viimast punkti külastada. Karbil oli nii hea camo peal, et esimese hooga ei tahtnudki see kuidagi silma jääda. Aga siiski. Kes otsib, see leiab. Õhtul sai veel 2 seltskonnaga laagriplatsi jagatud. Kellest ühed otsustasid suurema osa ajast aega autos veeta. Teised olid aga üle 8 aasta taas Mukri radadel päisesetõusu vaaatama tulnud. Promosime neile geopeitust, chillisime niisama ja kui ükskord kihulaste toitmisest ära tüdinesime – tegime magamiskottidele kambaka ning kobisime magama ära.

Oli meeldejääv eel-jaanipäev. Tänud siia kutsumast.

 9 

Kui paar päeva tagasi telkimisplaanid jutuks oli mainis Leanne Murkit. Selle peale hakkas mul peas kohe k6misemaMukri multiMukri multi. Geopeitusega lihtsalt on nii et igakoha ja nimega seostub kohe m6ni aare ilma etpeaks kaartigi avama. Raplas pyydsime Silveri kinni ja edasi liikusime juba koos. Gepsu sisestasime vist m6lemad l6kkeplatsi asemel just selle nulli. Siis veel auto juures vabandasime et kui me juba siia tulime, läheme vaatame vähemalt esimese punkti ära. Aga tegelikult läx hoopis nii et sujuvalt j6udsime sealt poole peale välja. S6itsime siis ikka l6kkeplatsile välja et telgid yles panna ja matkak66k valmis seada. Kompsud selga ja läxime torni kaema. Samuti proovisime rabajärvedes ujuda. see oli muidugi ette teada et tumedad laukad hästi soojaks lähevad. Aga etvesi seal nii suppsoe on ei osanud oodatagi. Kui k6ik teised vette läxid kooris poiss ka ennast paljaks et mism6ttes tema ei saagi vette :D J6udsime vahepeal ka laagriplatsile tagasi. T6mbasime matkak66gi käima ja puhusime l6kke tulele. Kui k6hud täis ja mudilased supilinna salaseltsi vaatamaläxid, hiilisime Silveriga uuesti metsa et siis ikka l6pp ka yles otsida. Meile jäi kll sellest rabamatkast väga hea mulje. Isegi laste jaoks polnud midagi kontimurdvat. Et siis see ei jää kindlasti viimaseks perekondlikuks rabaseikluseks. Tänud peitjale siia meelitamast ;)

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Premeerisime ennast mõnusa rabamatkaga, saime peotäie ilusaid pilte ja kirsiks tordil laheda vaate. Aitäh!

 1 

Mõnus väike retk rabas toredas seltskonnas :) Tänud peitjale!

 2 

Kena ja omapärane raba jällegi. Korra käinud "tornika" pärast siin. Siis küll teisest parklast ja jalutuskäik oli ka kõigest tornini. Aga siiski jäi see rada meelde ja miskipärast just hakkega kaetud tee tõttu mätaste vahel :D. No ja seekord siis jalutasine raja täies ulatuses läbi. IMHO lõpppunkt oleks võinud rajale lähemal olla, aga muidu väga mõnus. Aitäh!

 1 

Leitud

 6 

Loogiline jätk pärast Hendriku külastamist. Eriti veel kui kirjeldus lubab imelisi päikeseloojanguid. Jõudsin parklasse parasjagu paarkümmend minutit enne üheksat. Tegelikult olid pilved just taevaservadesse ujunud ning erilist loojangueffekti siin täna välja ei andnud. Mõnus oli ikkagi. Mulle selle aasta esimene rabakülastus, mida nii nimetada võib. Lühikesed talvised kõrvalepõiked kuivendatud linnarabadesse Pääskülas ning Torbiku aarde juures ei kvalifitseeru. Ka viimati siia Mukri teise otsa peale juhtusin muide täitsa talvel tulema - inimesed uisutasid laugaste peal. Vaatetornist nägin juba toona ahvatlevat laudteed, mis kaugusesse sik-sakitas. Aga ei olnud siis hetkel õige aeg minekuks. Täna oli!

Nullis ei saanud kohe otsa peale, minu geps juhatas visalt 7 m võrra liiga palju itta. Seetõttu otsisin 10 minutit ülearu valede kohtade pealt, rohkem niisuguse pilguga nagu rajal hiljem tarvis. Kui algusest liikuma sain, siis edasine sujus juba libedalt. Teise punkti poole kulgedes tervitas kaugelt kaikuv nõnda armsaks saanud hääl - sookurgede trompetihüüd. Veidi hiljem ehmatasin kuskilt veesilma pealt lendu paarikese, kes ägeda pladina ning järgneva "tii-tii-tii-tii-tii-tii" saatel madalalt laugaste kohal laveerides poole kilomeetri võrra kuhugi privaatsemasse soppi suundusid. Ka armuvalus metsise iseloomulikku mulksuvat plõginat kuulsin hiljem korra päris lähedalt, näha teda küll ei õnnestunud. Loodusel on kevad südames :o)

Lõppaarde juures sisustasin endal jälle tiba rohkem aega, suutes ligi veerand tundi niisama pimesi ringi tammuda. Lausa mitme loogika kohaselt võis siin küll väikese suurusega konteinerit jahtida, samas ei võinud ma selles ju 100% kindel olla. No peamiselt otsisin ikka õiget asja, ainult päris pikalt ebaõigelt vaadates. Ei olnud tegelikult raskelt peidetud, lihtsalt geps lennutas siia-sinna. Koordinaat tundus lõpus kokkuvõttes küll piisavalt täpne. Leiust kuulutas kõigile kägu, kes hakkas kukkuma täpselt karbi avamise hetkel. Ei lugenud kokku, mitu "kukut" täpselt välja hõigati, kuid neid jagus ikka kogu logimisprotseduuri ajaks vähemalt. Kui enne vaatetornist möödudes oli selle vallutanud noorte inimeste setskond (eks ole neilgi ju kevad südames ja liblikad kõhus), siis ma neile sinna viiendaks rattaks segama ei läinud. Tagasiteel oli aga õhk puhas ning enne parklasse pöördumist viskasin korraks veel kõrgema pilgu õhtuhämaruses uinuvale rabale. Aitäh!

 1 

Leitud.

 1 

Kevad! Minu lemmik! Ja kui veel ilusa ilmaga rappa lastakse...
Koordinaadid kenasti nopitud, saime nimed kirja panna. Aga ega seda ikka joostes ei tee. Ahmisime seda ilu iga nurga alt, alt ja ülevalt :)
Tänud, meile meeldis!

 1 

Jälle targem, tänud

 3 

Oi-oi-oli-mõnus-jalutamine! :) Nii kahju, et trikoo ja rätiku autosse jätsin. Vaatetorni juures oli platvormi ääres vesi lahti. Jääga on raske leida paremat ujumiskohta kui see siin oli! Kaks võtit oli ka rajale jäetud. Ja looduse kunstinäitust nautisime! Aitäh aarde peitjale!

 2 

Oh, kui ilus siin oli! Taevas oli sini-sinine ja laudrada kuiv, nii et Piret sai lausa paljajalu seal tatsuda. Vastutulijad vaatasid mõnikord imestusega tagasi, kas silmad ikka nägid õigesti :) Punktid saime erilise vaevata kätte. Üks oli natuke rohkem peidus kui teised. Lõpp keerutas natuke gepsu, kui esimesed kevadised tiirud tehtud said, jäi aare meile ka lõpuks silma. Maa lähedal oli väike tuuleke, aga tornis tahtis tuul mütsid ja kõrvad peast puhuda.
Aitäh kutsumast!

 1 

Kunagi paar korda olen ka varem sellel matkarajal käinud. Viimane kord u paar aastat tagasi matkateed kõndides. Siis ei olnud veel uhket torni üles seatud. Nüüd oli igati mõnus tatsamine. Punktid jooksid ka üsna kiiresti kätte ning tornist oli äge vaade. Lõpus vahepeal juba arvasime, et kirjutasime valed koordinaadid... no ei jäänud vajalikku vidinat silma. Mingil hetkel saime siiski nimed kirja. Aitähhid toreda jalutuskäigu eest!

 1 

Jõuluõhtu peetud, läks lahti sõit kodu poole. Samas oli ju ilm nii ilus ja koju jõudmisega liiga kiire ka polnud, seega keerasime korra rajalt maha ning siirdusime Mukrisse jalutama. Senini olen siin käinud c 4 korral, iga kord jätnud auto hoopis torni lähedusse ja sealt laudteele siirdunud. Seekord siis sai rada hoopis teisiti alustatud ja väga mõnusalt aega veedetud.

Kui meie rappa jõudsime, oli seal vast kaks autot, ära minnes aga tõsine laulupidu. Meie aardeotsinguid see ei seganud, sest "laulupeo" ajaks olid meil nimed kirjas ning nautisime lihtsat jalutuskäiku. Aitäh aarde ja mõnusa tunni eest!

Jalutame

 2 

Huvitav kust tuleb see pühadeaegne rabade väisamise komme pere ja/või sõprade seltsis. Parkimiskohta otsides oli tunne nagu oleks ostuöö ajal Ülemiste keskuse parklas. Enne eelmist aastat, mul seda kommet ei olnud aga täitsa tore oli jõulukaloreid pere ja sõpradega Marimetsa rabasse maha jätta. Kui see aasta tekkis küsimus, et kuhu rabasse minna, lõin aardekaardi lahti ja reklaamisin Mukrit. Kaks ühes värske õhu mürgitus ning aarde otsimine. Esimesene ring oli aarde otsimiseks ning tagasiminekul nautisin rohkem seltskonda, ilma ja loodust. Me polnud ainsad geopeiturid, kellel selline plaan oli, sama kuupäevaga oli ka teine sissekanne juba logiraamatus olemas. Aitäh! EVEJ

https://www.instagram.com/exethegcdog/

 1 

Mukri rajal on käidud korduvalt.Küll ammustel aegadel muguna ,kui ka geopeiturina.Autost autoni läks jämedalt 1,5 tundi ,sekka uues vaatetornis väike teejoomine ja vaadete nautimine.

Aitüma siia tagasi kutsumast,väga mõnus jalutamine.

 2 

Tänane päev vajas tähistamist ja nii sättisin ikka kasud ka enda poole, sest no nii rabafänn ma pole et siia üksi kooserdama tulen. Ilm pidas ka täpselt viisakalt niikaua kui mu üritus kestis. Rada oli mõnus, osal ju olin ka juba hea sõbraga aarde pärast käinud.

Täna olid laukad jääs, libistasin end seal mitu head meetrit, täitsa uskumatu sel aastaajal. Lumi oli lännu, mis lännu. Maapind rabas kandis ja mööda laudteed oli puhas silkamise rõõm. Lõppkoht nüüd minu lemmik polnud aga nimi kirjas.

Värskes õhus grillitud vorst maitseb ikka hoopis teistmoodi kui kuskil toas ja omatehtud kuumadest lihapirukatest oleks jätkunud mitmele peiturile aga nagu ikka, ei näe mina kunagi kedagi. Aitäh siis kutsumast, mul oli imetore päev ja aare kah ju leitud!

 1 

Tore, et sai põhjusega taas Mukrisse minna, seekord siis lumega. Raba oli ainult meie päralt, saime vaikuses jalutada ja värskeid jälgi lumele teha. Kõik mis vaja leidsime üles. Mõnus käik oli, tänud peitmast!

 1 

Leitud :) Aitäh peitjale

 3 

Sõites Pärnusse ja Lätti (geo)puhkama otsustasime vähemalt selle aarde täna üles otsida. Ja veel paar tükki. Kusjuures, leidsime nii ema Marise kui tütar Marianni aarded :-)
Auto parklasse, kus juba kolm autot ees. Saabunutelt küsisime, kas kummik oleks vajalik. Ei olevat, kaugeltki mitte. Nii me tossudega jalutama läksimegi. Vahepunkte oli tõesti nii tihedalt, et vähemalt kahest neist õnnestus 50 meetrit mööda jalutada nagu Karlgi. Rada tundus uus ja uhke, väga mõnusalt läbitav. Ujumiskoht oli samuti sellise ilmaga ahvatlev nagu Karlilgi. Ütlesin suurepäraseid ujumiskohti nähes, et lähen ehmatan köha ja nohu endast välja - viskun vette ja pisikud hävivad. Ise köhisin nagu elevant. Jätsin selle katse siiski tegemata, kuigi vaevalt see tervist teinud oleks ja oktoobris on ennegi ujutud. Pärnuski plaan väikse tormiga merre lohetama minna, seda küll märja kalipsoga ja sel sügisel esimest korda ka veesussidega.
Tuiasime lõpuni, leidsime ja logisime aarde. Aare oli kummalisel kombel seest vesine. Kuivatasin karbi ja asjad paberiga ära, viskasime ühe hallitama kippuva asjanduse välja ja ühele niiskeimale nännile jätsime salvräti ümber - järgmised võiks selle eemaldada. Tagasi asetasin aarde nii, et see oleks kaas pealpool - nii vast ei tohiks enam vett sisse immitseda.
Suured tänud Marisele siia eurorajaga rappa kutsumast! Väga mõnus jalutuskäik ja tornis veedetud veerandtund. Jalutajaid-mugusid oli seal mitmeid, kõik lastega. Ikka leitakse sellised paigad ka aareteta üles. Vahva!

Vinged veesilmad

Lahe laudtee

Sõiduteeni kiviga visata

 6 

Pärast Toonoja öömajalt auto juurde naasmist paistis olevat täielik patt ja enese nöörimine kui laseksin selle aasta viimasel ideaalsel vananaistesuve ilmal raisku minna otsejoones koju sõitmisega. Kui tihti on Eestis oktoobri keskpaigas 18 kraadi sooja? On olnud isegi suvesid kus selline soojakraad on pigem haruldus. Tankisin Vändras kõhu täis ja põrutasin omadega Mukri rappa.

Parkla oli tööpäeva ennelõunale ootuspäraselt tühi. Viskasin üleriided pagasnikusse ja suundusin rajale. Esimene punkt tuli lihtsasti aga edasi kiskus natukene rappa. Teises punktis ei osanud kusagilt nagu otsida ja kahtlustasin, et sisestasin koordinaadi valesti. Läksin tagasi algusesse ja sain veenduda, et kõik oli siiski õigemast õigem. Tegin silmad lahti ja sain nägijana edasi liikuda.

Kolmandas punktis olin looduse nautimisega niivõrd hoos, et kihutasin vahepunktist lausa mitusada meetrit mööda. Jalutasin siis tagasi, et edasisi juhiseid saada. No ma ei tea mis transsi see multsiga kaetud rabapinnasel tatsamine mind viis aga kõndisin taaskord vahepunktist mööda. Tagasi kõndides vandusin endale, et sama viga enam ei tee ja telefon jäi edaspidi tasku panemata.

Kuid.. täpselt järgmise vahepunkti juures jalutasid vastu esimesed kohatud mugud, kes jäid seisma enamvähem minu soovitud kohas. Mul ei jäänud muud varinati kui lihtsalt pidin edasi kõndima. Istusin järve äärde maha ja lasin päikesel mind võtta. Kunagi hiljem läksin tagasi.

Matkaraja keskpaigas veetsin vabatahtlikult päris pikalt. Ujumiskohad olid ülimalt ahvatlevad aga kätt sisse pistes, meenus vaid hommikune jäise Navesti jõe läbimine. Kõrge vaatetorn oli ka uhke. Edasisest punktides enam probleeme ei esinenud ja jalutasin tuldud tee samamoodi tagasi. Olid väga mõnusasti veedetud matkatunnid Mukri rabas. Patareid said laetud ja kalorid põletatud. Aitäh!

Kas mitte ei kutsu vette?

Kindlasti väga maitsvad!

 1 

Kena õhtune jalutuskäik, aitäh!

Selle aardega meenus hiljutine National Geographicu artikkel, mis kutsus kõiki ameeriklasi Kihnu saarele vaikust nautima. Mukri rada on tõeliselt ilus ja soojal sügisõhtul kohtasime isegi pimedas teisi jalutajaid, päeval on ilmselt lausa festival. Multikas sunnib aga laudteelt kõrvale astuma ja need rajakesed on juba praegu, aarde esimesel elusügisel, täitsa näha. Ei ole parim lahendus raba jaoks kahjuks.

 1 

Leitud. Siin rabas ongi valges liiga palju käidud, tegime siis matka pimedas, kuusirbi valguses. Aitähh!

 2 

Kuna ilmajaam lubas seks nädalavahetuseks säänset vananaistesuve, siis tekkis meitel plaan hakata romantikat tegema. No ja kus sa ikka seda siin sügisel nüüd mujal teed, kui rabas. Mõeldud-tehtud. Aga noh, kui kohale jõudsime, siis selgus, et nii ei mõelnud ainult meie, vaid ka paljud teised. Juba enne kui parklasse jõudsime, oli teeäär paksult autosid täis. Õnneks siiski saime parklas mingi lahkunud auto parkimiskoha endale.

Rada ise oli mõnus, nagu olema pidigi. Superluks. Kohati oli liiklus muidugi tihe ja möödakõnnialasid nappis. Aga ei häda, jõudsime kenasti lõppu välja ning siis läks meil karulaane jenkaks lahti kuuskede ja kaskede vahel. Kohati valdas täielik nõutus. Keerutasime-tiirutasime, aga ei midagi. Hakkasin juba kahtlema, et olin koordinaadi valesti sisestanud ning läksin tagasi ja veendusin, et ei, kõik on õige. Ega's midagi kui tuli otsinguid jätkata. Tundus küll lootusetu, aga ei. Seal ta siiski oli. Hästi maskeeritud see karp! :) Täname omadega rappa minemise eest!

 6 

Kuna lubas just selleks päevaks ilusat ilma, otsustasin Mukri raba taaskord ette võtta ning Aigar oli nõus kaasa tulema. Hoiatasin, et terve rada tuleb läbida ning see teeb kokku ilmselt mingi 6km, aga seekord kilomeetrid kaaslast ei ehmatanud. Pool tundi enne starti käis arvuti taga veel äge guugeldamine raja pikkuse ja raskuse kohta, kusjuures vahepeal loeti mulle mingeid fakte ette, aga siis oldigi valmis.
Ilm oli tõesti ilus ja kuigi me jõudsime juba enne 12 parklasse, oli seal ees juba mitu autot. Panime rohkem rõhku jalutamisele ja pildistamisele ning ilmselt oli see ka põhjuseks, miks mul need punktid üsna raskelt tulid. Eriti esimene. Ning eriti siis kui selgus, et olin numbrid veel valepidi sisestanud. Aigar ainult ohkas ja vangutas pead kui veerand tundi oli esimeses punktis läinud ning imestas, kuidas ma küll siiani aardeid leidnud olen.
Edasi oli nagu jalutuskäik pargis sõna otseses mõttes. Nii mõnusat rada pole ma üheski rabas kohanud - vahelduva eduga laudtee ja saepurutee. See saepuru oli just eriti meeldiv kõndimiseks. Vastu tulid ja möödusid meist igavene kari inimesi, küll loomadega, küll ilma ja kõik olid väga rõõmsad, sõbralikud, teretasid ja naljatasid. Nii tekkis isegi tunne, et Eestis on veel täitsa toredaid inimesi alles.
Väga suur aitäh toreda jalutuskäigu eest ja isegi Aigar jäi väga rahule. :)

Algus

Seeni oli väga palju ja igasuguseid ja kõigi nimedeks pani Aigar pilviku

Superluks tee, saadaval ainult Eestis

Üks rõõmsatest vastutulijatest

Lepatriinude pesa

Olemasolevad laukad nägid kohati välja nagu mudamülkad

Kui need laukad üldse kadunud polnud või heinamaaks muutunud

Kaotatud asjad

Tibu läinud, nälkjas leidis endale talvekorteri

Tornis see kõikse tavalisem ja pildistatavam vaade

Natuke vähem pildistatav vaade

Lõpusirge

Nägin sel teel ka põtra lähedalt

Tagasi auto suunas

 1 

Kuna rattaga rajale ei lubatud, siis hülgasin velo ja läksin jalgsi. Esimest punkti otsisin häbiväärselt kaua, minu nulli näitas korduvalt loogilisest objektist eemale. Ülejäänud punktides teostasin visuaalset vaatlust, see viis kiiremini sihile. Tore multi siia Mukrisse tehtud, aitäh selle eest!

Tänud aarde eest!

 1 

Ilus ilm lausa kutsus rabasse matkama. Kokku veetsime rabas aega ligi 4 h. Selle aja sisse kuulus ühe vahepunktiga puusse panemine, laukas varvaste leotamine, torni külastus, einestamine ja ka pisut logistikat. Aitäh peitjale mõnusalt kulgeva multi eest.

 1 

Leitud ja logitud. STF kl.16.04

 1 

Leitud ja logitud. STF kl.16.04

 5 

Hommikul nägin, kui aare avaldus. Aga oli kindel plaan Annabel koolist ära oodata, Karlil kõht täis sööta ja siis kõik koos ilusa ilmaga rabasse minna. Ei olnud kindlasti plaan FTFima minna vaid lastele korraldada mõnus jalutuskäik. Annabelile meeldib pilte teha ja nii me vaatetornis tegime pikema peatuse. Väga mõnus jalutuskäik oli. STF sai kirja kl.16.04 Tänud peitjale.

Teel vaatetorni poole

Vaatetorni juures

Vaatetornis puhkamas

Vaade tornist

Järveke

 9 

Teel Hiiumaale nii möödaminnes leitud umbes täpselt kell 14:50. Naastes oli parkla pungil autosid täis ja sealhulgas üks tuttavam Jeti turvahälliga. Panen ruttu logi kirja. Ärge’s lapsi nüüd sellises kuumas ja ftf tuhinas oimetuks loksutage! Juba leitud, pole vaja tormata! Meie täname peitjat taaskord Mukrisse kutsumast. Oli mõnus!