Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa aardega Vääna jõe ääres. Aarde kõrval on keset jõge suur kivi, sellest ka antud aarde nimi. Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Vääna jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
____________________________
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid
suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse
kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on
teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad
on Pirita ja Keila.
Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad
pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki
rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede
ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on
paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km
kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre
ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme.
EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lastesõbralik (4), soovitan (2), lühem_matk (2), ilus_vaade (2), vaatamisväärsus (1), lumega_leitav (1), kalakaitse (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7Z13T
Logiteadete statistika: 80 (96,4%) 3 9 2 0 1 0 Kokku: 95
Käisin ka olukorda hindamas. Aardepeidik oli täitsa tühi ja aaret peitvad elemendid olid leidnud arvatavasti tee jõkke silluseks. Lisaks oli kadunud ka EKS infotahvel. Nac maad allavoolu kõndides leidsin infotahvli õnnex üles. Painutasin märgi sirgeks ja viisin objektile tagasi. Aardest endast ei leidnud muud kui klepsu ja pesulõksu. Tuleb lasta nac jahtuda sellel kohal ennem taastamist
Jälle kadunud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aitäh Tarmole! Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Käisime tegime ja väikese patrullringi. Peidukas oli tühi ja ka 100m raadiuses ei hakanud midagi kahtlast silma. Isegi mitte jõest. Kadunud mis kadunud :(
Nüüd siis on see kast kadunud? Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".