Tulin 14 kuud pärast Tallinnas aarde avaldamist siit esmakordselt läbi, et foto välimõistatusest koju kaasa võtta. Otsisin omajagu ju nulligi. Siis silmasin musta kilekoti jäänuseid ja ainsat sinakas-rohelist karbikõrva ning laiali kistud maskeeringut. Kirjutasin äsja ka peitjale, et kas need olid aardega seotud. Loodan, et vahepunkt siiski alles ja leidsin mingi vale asja. Kilekott prügikastis, karbikõrv on mul veel alles. Tahaks seda mõistatust juba edasi pureda :-)

Pusle sai millalgi pimedal talveõhtul lahendatud, kuid siis jäi ta kahjuks riiulisse oma aega ootama. Täna, see aeg, kui mehed vanaema diivanit treppidest üles tassisid, tuuseldasin mina mangroovide vahel. Kahjuks jäi vahepunkt siiski leidmata hoolimata tugevalt laiendatud otsimis alast.

Vahepunktis veetsime üle tunni ja perimeeter läks lõpus juba nulli ümber päris laiaks. Isegi geohädaabikõne ei aidanud. Ei leidnud midagi. Kaks siili aitasid ka otsida.

Ühel õhtul pimedas otsisme poisiga koos vahepunkti või noh mina otsisin ja tema lasi turvatoolis värskes õhus mõnusat und. Hekel kui juba tundsin, et aeg on koju minna, tuli ka punkt lagedale. Kuna väga palju aega enam kohal olemiseks ei olnud, siis võtsime töö koju kaasa. Täna hommikul oli just hetk aega ja sain pardid ilusti ritta. Pidime täna siinkandis poisiga veitsa aega parajaks tegema ja siis tulime lõppu poleerima. Üks mugu passis sinder aknal. Nii kui ta vahepeal ära udustus, alustasime kiireid otsinguid. Aga otsingu tulemus oli null. Uurisin kohta, kus loogiliselt võttes peaks aare olema nii käega kui kaameraga, aga mida polnud on aare. Vaatasin ka mujale, aga ei midagi. Eks tuleb teinekord uuesti tulla.

Puzzle lahendamist kommenteerima ei hakka. Aga mis sa teed kui pisik on sees, ikka punnitad kuni asi tehtud. Aga ega see ei tähendanud veel ponnistuste l6ppu. Täna hommikul otsustasin siis jällegi trenni mineku asemel pisut jalutada. Auto jätsin spordisaali ette ja hakkasin astuma. Mis see kilomeeter sinna ja tagasi siis ikka ära pole. Hiljem gepsu vaadates sain muidugi aru et tegelikult oli 2,5 sinna ja sama palju tagasi. Sai vähemasti päeva alguseks ilusti 6000 sammu tehtud. Koha peal aga esimese hooga kohe pihta ei saanud sellele asjale. Alles siin sai samas seerias yhte teist analoogset vigurit pusitud kokku panna. Ma saan aru kll et need on ju tegelikult lastele m6eldud. Aga minu lapsep6lves olid plekist yleskeeratav kana ja puidust klotsid tegijad. Neid vigureid siin nägin esimest korda ja ytleme nii et kui selle teise juures nagu sai tykid paikka aga numbreid ikka ei saanud. Siis siin ei tahtnud need pardid kuidagi joonduma hakata. See on see ylem6tlemine ja kindlates stampides kinni olemine:D Seda ei suutnud ka kirvega leida nii et pildistasin asja yles et siis hiljem edasi m6elda. Õhtul kodus pärast rahulikult m6tlema hakates joondusid prääksud ilusti omadele kohtadele ja anti ka roheline tuli. Seekord jäi leidmata aga järgmise jalutuskäiguga parandan selle vea ära. Tänud sellegipoolest peitjale selle laheda teostuse eest

Puzle võttis ikka natuke aega, oluliselt rohkem, kui oleks soovinud, tekkis tahtmine juba teine tassike kohvi teha, kuid suutsin end taltsutada. Kuna ilm oli ilus ja Alice tahtis rulatada, siis saigi suund siia võetud. Tema siis rulatas ja mina jalutasin. Kohapealne avastus oli tore ja mitte nii väga tore, mingit tahtmist polnud seal kohapeal pead murdma hakata, seega viisime pardid jalutuskäigule. Ega seda kannatust ka pikaks ei jagunud. Prääksusime abi järgi ja saime ka. No eks millaski oleks ise ka välja prääksunud aga mis teha, kui kannatust pole. Lõpus oli kuulda ka prääksumist aga logimiseni me ei jõudnud. Ilmselt tuleb mõnel muguvaesemal hetkel tagasi minna.