Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa aardega Vasalemma jõe ääres Uueveski varemetes. Veskikoht on kantud ka pärandkultuuri objektide hulka. Veskit peeti sada aastat tagasi, hiljem oli seal talukoht. Veski kuulus Ämari mõisale. Paisu ehitamisega ujutati üle mõisa heinamaad ja mõis laskis selle lõhkuda.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Vasalemma jõel on täielik kuderahu aastaringi Vanaveskitammist allavoolu. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT . Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Vihje: maapinna lähedal, võlvi all
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=474102419
Aarde sildid:
kalakaitse (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7Z4J2
Logiteadete statistika:
63 (96,9%)
2
4
0
0
0
0
Kokku: 69
Autoga saime kuskil 300m peale,edasi väike jalutuskäik.Aitäh!
Teel siia tegin mõne peatuse ja korjasin pohli. Nüüd saab jõuluks moosi. Aardesse loomulikult trügisin läbi padriku ja tagasi normaalsemat rada mööda. Jalutasin jõe kaldal, kuulasin vee vulinat ja asutasin kodu poole tagasi. Tänan.
Ega ma siit mingit jalutuskäiku pargis ei oodanudki, aga see aarde juurde minek ületas isegi minu ootused. Tagasi sai otse loomulikult leebemalt. Ei tea kohe ise ka, kuidas ma sihukese padriku üles leidsin, aga leidsin noh. Koera kaotasin ka ära. Kohe meelega ei hõikunud teda, et las luusib auto ümbruses parem ringi. Aga kui peale logimist teele ronisin, polnud teda kuskil. Tuli ikka jupi aega hõikuda, enne kui ta kõrvad hüpete ajal nõgestest paistma hakkasid. Küll tal oli ikka hea meel taaskohtumise üle. Loodan et ta vähemalt ei arvanud, et võiksin ta sinna jõeveerde maha jätta. Tänud peitjale aarde eest.
Eeltöö oli tehtud, sai päris lähedale sõita. Kedagi ei kohanud. Tänud aarde eest!
Täitsa üllatav, et seda lihtsat aaret pole juba 2 aastat GP-lehe mängijad külastanud. Võtsin täna selle teekonna ette. Olin valmis ka pikemalt jalutama, kui tee autosõidu jaoks kõlbmatu või raskelt läbitav. Tegelikult tänu külmunud pinnasele saab hetkel peaaegu treppi sõita. Koht on põnev, vaatasin seal peale aardeleidu ka natuke pikemalt ringi. Soojal ajal ilmselt peidab rohelus vaatamiseks veel säilinud veskimüürid aga praegu oli küll siin mõnus ringi uudistada. Aitäh huvitavasse kohta juhatamast!
Maapind oli tugev ja sain päris kenasti autoga nulli lähedale. Oli oluliselt kergem, kui mulle kaardilt vaadates tundus. Aitäh!
Need kohad, kus ma veel käinud pole ei paistagi otsa lõppevat. See oli üks nendest. Taaskord üks järjekordne EKS leitud. Tänud!
Nagu Lauri juba ütles, ajasime sealkandis üht teist asja ja aarde leidsime nö möödaminnes.
Läks õnneks et me seal varemetes ühtegi meriforelli ei kohanud. Ilmselt oleks puhtalt teadmatusest teda kohe ka häirima hakanud, sest me ei olnud aardekirjeldust lugenud.
Käisime LandRoveri sügissõidu orienteerumispunkte looduses tähistamas ning see aare jäi täpselt tee peale. Tänud kohta tutvustamast.
Puhkuse ajal sai väike matk ette võetud, et minna pead tuulutama ja sihiks sai veidi keerulisem pähkel valitud. Kahtlus oli, et kas ikka leiab ülesse aga nagu näha siis vedas. Tänud
Kuna naaber aarde juurde oli päris pikk tee jalutada ja tõkkepuu oli all, siis ei hakanud sinna täna trügima. Seega võtsime ette hoopis selle aarde. Aarde juurde oleme kunagi proovinud tulla, aga mõlemad teed, mille eelmine kord valisime, osutusid tupikuks. Sellel korral sai valitud õige tee. Sõitsime rahulikult mööda lompe aarde suunas, ise tasakesi peas arutades, et kes küll on see jäälõhkuja olnud, kes enne meid siin sõitnud on. Aarde juurde jõudes, saime sellele küsimusele ka vastuse. Täna on üks peitur just enne meid siin käinud. Tervitused eelnevale logijale ja tänud peitjale aarde eest.
Juhtus nii, et ööbisin aardest paarisaja meetri kaugusel. Saabudes oli juba pime, ei viitsinud lambiga kohmerdada, jätsin aarde otsimise hommikuks. Kena päikesepaiste väljas, sõitsin nullist 80 m peale ning hakkasin vaatama, kuidas ligi pääseb. Vaata kuidas vaatad, ega muudmoodi paremini ei pääsegi kui tuleb lihtsalt üsna otse minema hakata. Läksin, tuuseldasin mõned minutid täitsa vale koha peal, lõpuks nihkusin Maa-ameti kaardi järgi veidi täpsemini punkti juurde ja saingi karbile näpud külge.
Sellega siiski otsingud päriselt ei piirdunud. Sest auto juures avastasin, et miskit oleks nagu puudu :o) Ei, seekord polnud autovõti kadunud. Geps rippus ka viisakalt kaelas. Aga telefon, va sindrinahk, oli kuhugi maha pudenenud! Arvestades taimekasvu tihedust ning kõrgust nulli ümbruses, võttis seest tiba õõnsaks küll. Ausalt öeldes kartsin, et niisama ei leia ma seda sealt iialgi üles ning tuleb metsa vahelt mõni seeneline kinni püüda, kes ehk lubab oma telefonilt ühe kõne teha. Plaaniga kodustele palve edastada, et nad iga paari minuti järel minu numbril helistaks, seni kui ma ise kõrvad kikkis võpsikus ringi tuuseldan. Siiski, esimese katse tegin ikka niisama ise, oma nägemise ja mitte kuulmise abil. Imede ime, õnnestuski! Eks püüan ajapikku endale vähem taolisi "aardeid" juurde peita, paraku tundub trend pigem vastupidine - sel aastal olen keskmiselt korra kuus geotuuril kas unustanud või kaotanud midagi olulist loodusesse, et saaks ikka tagasi nulli minna ja veel otsida :P
Küll siin Vasalemmas on keeruline leida lähenemisteed kalakaitse seeria aaretele. Läks siingi aega, lendama õnneks siiski ei pidanud, lõpuks leidus teeots, kus eramaaga ei ähvardatud. Tänud.
Siin oli ka omajagu tegu õige teeotsa leidmisega. Teid justkui läheks, aga igalpool keelumärgid ees. Lõpuks siiski õnnestus ka üks selline leida, kust kohale sai. Aitäh peitjale.
No selle aardega on küll nüüd nii, et midagi halvasti öelda ei tahaks, aga hästi öelda nagu ka ei saa. Seda siis selle ligipääsu osas. Vanajumal on viimasel ajal need taevakraanid ikka päris korralikult lahti keeranud ja et on ainult ning ainult plusskraadid, siis muidugi on see kõik vihmana alla tulnud. See omakorda tähendab, et vett on igal poolt: põllul, metsas, kehvematel teedel. Ning see ligipääsu tee just nende kehvemate hulka liigitub. Esimese hooga valisime lähenemiseks üldse vale tee ja see viis meid tupikusse. Kui siis aga õigest teeotsast sisse keerasime siis jah.. oli näha, et siit on metsa välja veetud, igal pool veoautode jäljed, tee üsna madalaks sõidetud, suured lombid teel, tee keskosa võrdlemisi kõrge. Teisalt, oli hea, et kõik oli sula, siis sai minnes auto põhjaga seda tee keskmist kõrgemat osa siledamaks tõmmata. Tagasi oli sellevõrra kergem juba tulla. A tee ise oli ikka nii pikk, et tundus, et varsti hakkab vist maailma lõpp kätte jõudma. Aga ei, enne seda ilmalõppu jõudsime ühe metsast väljaveetud oksavirnani, mis ootab oma aega. Sealt polnud enam midagi, tsipsti aardeni, nimed kirja ja tagasi. Ei kohanud kedagi, st, ühtki kalameest mitte. Kui olime tagasi kõva kattega teel, siis üks kits kablutas küll auto eest läbi. Õnneks reaktsioon oli hea ning sai kits jätkata oma tegemisi ning meie oma omi, st. minna autot pesema :)
Tänud aarde eest!
Proovisin küll talvel selle kauge nurga EKS aardeni kuderahu välisel ajal tulla aga ju siis kõik märgid tahtsid näidata, et pole õige aeg. Mingi hetk võtsingi südameasjaks neid kalakaitse aardeid siiski just sügisel otsida. Kaupo andis ka juba varakult mõista, et kui lähen, siis võtku ikka tema ka kaasa. Ilmaprognoos lubas küll pühapäevaks stabiilselt kehva ilma aga tung välja mängima minna oli sellest üle. Vurasime muretult kohale, seekord ei olnud ühtegi oksa ka mitte teel meid segamas. Ainult suured lombid millest Kaupo suure hooga läbi kihutas. Mul oli hea meel et tema masin vajas just jalutamist, enda oma poleks seal poris väga leotada tahtnudki. Kalade koha pealt oli kõik sündmustevaene. Ei näinud ei kalu ega röövpüüdjaid. Aga aarde leidsime küll. Peidukas aardel nagu tellitud.
Tänud.
Olin suvel käinud teisi Vasalemma EKS aardeid otsimas käinud ja mingit head emotsiooni neist ei saanud. Ei hakanud proovimagi siia tulla, sest vaevalt siingi midagi head on. Ka nädalavahetuse ilm oli teada, aga Silver pakkus siia tuleku välja ning ega üksinda ilusa ilmaga parem poleks. Üllatus oli aga suur kui saime autoga lähedale ja ka aarde leid tuli mõistlikult.
Hea, et ma hommikul siiski planeeritud ajal voodist välja ei saanud. Kuna ma ei usu elusees, et mul oleks õnnestunud see aare leida ja logida enne tööpäeva algust.
Mul on tunne, et need, kes Madise poolt lähenevad saavad esimese katsega õigele teele ja Põllküla poolt lähenejad jäävad pika põllega. Auto pargitud, hakkasin rööpaid mööda jalutama. Telefoni kätte võttes selgus, et meetrid on kasvanud hoopiski. Hakkasin siis jõe poole minema ja leidsin endale sobilikud ATV jäljed jõeni. Kõõlusin jõe serval okste ja kivide peal kuniks null hakkas lähenema. Siis alles kannatuste rada algas. Proovisin nii ja naa ja lõpuks läksin jõe äärde tagasi jalutama kuniks oli kindel, et nüüd olen aardega maksimaalselt samal sihil. Sääski murdes sain nime üsna ruttu kirja ja meelitasin ka peidiku kinni.
"Iga päev tuleks leida aega enda jaoks." Aga miks see minu kuradi aeg enda jaoks lõppeb jalgupidi oksarisus, ninaotsani ulatuvates nõgestes ning sääseparves, mis läbi ei paista (kuna silm on vesine ja üks neist silma roninud)...
Aitäh, vist. EVEJ
Siia olin kunagi ammu püüdnud ka läheneda ning nüüd enam seda teed ei valinud. Ja ei olekski saanud valida, kuna punalipp oli vardas ning shlakbaum ette lükatud. Siis valisin järgmise tee... ja nulli ikkagi ei jõudnud. Seejärel siis valisin jälle järgmise ning see viis juba sihile. Ilmselt ei ole hetkel kõige parem aeg selle aarde otsimiseks. Taimetihnik on juba üsna kõrgeks kasvanud. Pikad püksid ja kummikud kulusid marjaks ära. Miskeid minuteid ikka läks, enne kui peidukas silma jäi. Aitüma peitjale!
Esimene teevalik läks vähe nihu, aga teise katsega täristasime ennast kohale. Peidukas jäi juba enne suuremat otsimist silma ja kuna sääsehooaeg oli täies hoos, siis väga pikalt seal rohkem ringi ei uidanud. Tänud peitjale!
Ilus romantiline kohake kauni metsatee otsas. See kuusk... no ta oli ikka seal. Palju kevadiselt innukaid tiivulisi sõpru võttis meid rõõmsalt vastu ning nii see pisut konarlik sissekanne sinna võlvi alla kasti läks. Konteiner oli vahelduseks pisut erinev harjunuist. Seal olla enne geomünte midagi türkiisset hoitud.
TB läks T-le
Ei tea kas saime ka aardekirjeldusele vastavat kasu teha, aga kui hakkasime lähenema ühele jõele väga lähedale pargitud autole, siis neil hakkas järsku jube kiire ja lahkusid. Ei õnnestunudki teada saada millega nad seal tegelesid. Logi kirja ja edasi.
Sel korral enam puud tee peal ees polnud ja sain parkimiskohta sõita. Tänud!
Kui nüüd võrrelda uut ja vana, siis vana meeldis mulle rohkem. Siinne hoone on niivõrd ajahambusse jäänud, et kui aarde nimes ei oleks veskit, siis ei usuks. Vajab tõsisemat mõttetööd, et antud varemete asemele kujutada täistuuridel vesiveski. Aitäh kohta tutvustamast!
See on huvitav, et Vanaveski on märksa uuem ja paremini säilinud kui Uueveski :D Kui MA või Guugli aerofotol siinset veskit vaadata, ei leia seda hoonet pea üldse. Kohapeal selguski, et toas kasvavad päris võimsad puud. Üks neist oli ise katusetalaks hakanud. Mina platseerusingi müüridel ja valvasin kõrgustest kalu, teised logisid aarde ning võtsid rändhobuse aardest kaasa. Toome selle detsembriseeria lõpetamisel geolauale-kirstu.
Aitäh Erkole muguvaese vaikse koha eest keset metsi! Väärika ajalooga paik. Aare korras, võetud rändur-TravelBug.
Siin oli eriarvamusi lähenemistee osas, aga lõpuks saime ikka õige valitud, vist :) Aitäh!
Pimedas ei jäänud see õige võlv sugugi kohe silma, kuid peale mõningast ringivaatamist sai lõpuks leitud. Tänud!
Oli plaan valges koju jõuda, kuid see oli ju viimane Vasalemma EKS ja seal samas ja nii läksingi pimenevas õhtus sellele järele. Googlemaps ei osanud midagi teha, seetõttu pidin talle ütlema, et olen jala. Kuigi mul oli teine lähenemistee varem vaadatud, siis üsna lõpu lähedal järgisin häält telefonis ja see viis mind erateele, mis oli läbi kaevatud. Seal ümber keerates ja hoolega passides, et kraavi ei tagurda, suutsin enda masinale liiga teha, kui ei märganud pisikest kännukest ja päris kõva ragin käis. Ega asja ulatusest enne aru ei saanudki kui olin lõpu objektile jõudnud ning autost väljudes nägin, et esibumperi üks nurk on lahti ja ripub. Otsustasin sellega tegeleda hiljem. Käisin logisin ära ning vaatasin siis kahjud üle. Õnnestus asi kinnitada ning tundus, et pääsesin kergelt. Jõudsin kenasti maanteele, enne asfalti vaatasin veel, et kas ikka püsib - püsis. Maanteel hakkas aga väga imelikke helisid tulema kui kiirus ületas 50-60. Pikka aega ei saanud pihta, mis kuhu vastu käib, käisin mitu korda vaatamas ning muudkui peatusin bussipeatustes, et kaugel tagant lähenevad autod mööda lasta ja mitte nende ees viiekümnega venida. Õnneks oli seal kandis liiklus hõre. Lõpuks märkasin ka seda asja, mis seal lapendas ja kui selle kinni sain, siis sain juba kiiremaid kiiruseid arendada. Eks tuleb spetsialistidele näidata. Geopeitusega on see auto ikka vatti saanud. Tänud talle, et ikka vastu peab ja peitjale tänud aarde eest!
Kui on võimalik autoga lähedale saada siis ma seda ka teen. Peale tervet päeva lehtedega mässamist ei jaksa naguni pikalt kõndida. Leid kiire. Jätsin ränduri.
Multika nulli lähedal oli rahvas, nii et jätsin selle järgmiseks korraks ja tulin siia. Olin küll heitnud enne pildi teedekaardile, kuid seda, et üks neist läbi on kaevatud, google ei teadnud. Parkisin siis kraavi juurde ja tulin jala. Minu jaoks oli koordinaatidel paiknev objekt täiesti ootamatu. Aarde leid kulges kenasti. Jõudsin just kirja panna, et kalureid ei paista ja aarde tagasi peita, kui kuulsin kedagi lähenemas. Nüüd oli juba päris hämar. Nats jube tunne oli seal üksi olla sombuses hämaruses ja sammude poole vaadata. Tulija osutus inimeseks. Õng oli tal kah, aga kalu ega kotte mitte. Uurisin, et miks ta keeluajal õngega uitab ja ta väitis, et ahvenat ja haugi võib püüda, aga ta ei näinud ühtegi kala. Mina jagasin oma teadmisi kuderahust. Edasi läksid meie teed lahku.
Aitäh!
Tulime ka kalapatrullile, kõik oli nii rahulik, et isegi kalu ei näinud :). Näpsasin kollektsiooni kaasa ühe puumündi.
Ei olnud peale koogi aaret isegi ühtegi aaret plaanis rohkem aga kuna lapsed seekord nõudsid, et nad ikka tahaks veel, siis vaatasin välja lähima tavalise aarde. Selle kohaga olen juba varasemast tuttav, niiet teadsin, et autoga saab päris ligi. Käisin seal aga kunagi ammu Märdi palvel ühte aaret kontrollimas ja ega see lähenemistee polnud enam hästi meeles, niiet kõigepealt sai ikka valesse kohta keeratud :D Väike vigade parandus ja kohal me olimegi. Varemed on võsast korralikult välja puhastatud, tookord kui käisin, siis oli mõne meetri kauguselt keeruline aru saada, kus need on :D Aarde leidsime kiirelt ja saime ühe puumündi veel. Piilusime ka jõge, et kas kalu on näha...ei olnud. Aga aarde eest tänud!
Maasturiga huvitav teed sai autoga omajagu kyntud, aga see kurjam oli ju teisel pool j6ge. Lisaks oli pool km ennem aaret ka keelav märk. Auto jätsin ilusti märgi taha ja edasi liikusin juba s6rgisammul. Hoidsin p6idlaid peos et seal ikka miski purdelaadne asi oleks. &nnex suht nulli lähistel leidsin ka paraja sillakese mida otsustasin katsetama hakata. Veekartlikud asjad t6stsin igaks petteks taskutest välja kalda peale ja tasakaalumängud v6isid alata :D. Kui olin yle saanud lippasin kohe aarde juurde. Naerunägu vihikusse juba sammusin uuesti selle tasakaalu takistuse juurde. Tagasi minnes korraks oli isegi selline kohe kohe suplema mineku tunne aga nobedate jalgade voor päästis. Parem k6huli kaldal varbad vees kui et varbad purdel k6huli vees :D:D. Tänud veelkord peitjale siia kutsumast ;)
Jaa, minu jaoks koht ikka korralik nostalgialaks. Kogu oma lapse- ja nooruspõlve olen siin kandis suviti isa ja vanaisaga kalal käinud. On onnides või siis lihtsalt sõnajalgadel telkmantli all ööbitud. Tavaliselt tulime peale lõunat ja lahkusime hilishommikul kui kala enam ei võtnud. Tühjade kätega ei tulnud kunagi, ikka mitukümmend ahvenat, mõned särjed ja paar hauginolki. Alguses käisime teisel pool jõge, Urbast veidi ülesvoolu, kuid kui sealne tee vene sõjaväe poolt tõkkepuu sai, hakkasime siin kaldal käima. Püüdsime siinsetest varemetest veidi ülesvoolu, laager oli tavaliselt järgmisel lagendikul.
Täna jätsin auto maantee ligidale, looduskaitse all oleva kivi lähedale ja läksime Hennyga need kilomeetrid jala. Tee on praegu küll nagu maantee võrreldes tollase ajaga, siis kraapisid oksad "kopikat" ja paar madalamat kohta olid alati väljakutse. Raielanke on loomulikult ka siia tekkinud ja ka varemete juures jõeäär oli võõras. Viimati käisin siin pea 15 aastat tagasi. Viitsime siin Hennyga tublisti aega ja jalutasime ka ülesvoolu. Palju meenutusi. Tulles nägime Piiat, Peetrit Vanaveski juures peatumas aga siin me neid ära oodata ei jõudnuki. Kohtusime tagasiteel. Mõnus, mõnus jalutuskäik, aitäh asjaosalistele!
Ohjahh. Üritasime ikka Tasuja poolt alguses aga kuna jõkke minna ei tohi siis läbi jõe rühmamine jäi ära. Ei osanud ka ükski kaart korralikult vihjeid anda kuni põhjalikum uurimine viis sihile. Ja veel peaaegu draiv inn kah. Jõudsime enne pimedat napilt ära logida ja tagasi sõitsime sama teed juba pimedas. Täname! Aare oli heas korras.
Kõigepealt kohtasime Reigo autot, mis oli pargitud suurema tee äärde. Ime küll aga Piia pressis oma Lambroga edasi. Ühel hetkel hakkas näpuga ettepoole viipama. Mina küsisin, et mis, kas karu või. Ei, sain vastuseks, Reigo vist. Peagi ilmus rõõmsalt ringituiskav Henny, kellega oli tegemist, et teda mitte alla ajada. Siis ilmus ka Reigo. Astusime autost välja, et tervitada aga vaevu olin ukse paotanud ja autost väljaastumas kui Henny juba Piia autosse sisse tormas ja kõik kohad rõõmsalt oma jälgi täis jättis. Ega ta ju väga süüdi polnud, Piia ise eelnevalt muudkui kutsus teda.
Peale väikest vestlust kulgesime aarde juurde. Muidugi suutsin mina meid veel ära eksitada, aga lõpuks sai kõik taas korda ja ka nullis peale väikest segadust aare leitud (loe Piia leidis).
Jätsin auto natuke eemale ning tegin mõnusa jalutuskäigu ööpimedas. Aardeleid tuli kiiresti, aitäh!
Üle jõe käis korralik paugutamine ja paar hirve ragistasid kaldast üles. Kalahuvilisi silma ei jäänud. Tänan.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Oli sinna kanti asja ja täpp vaja kirja saada. Nii see logi kirja saigi. Tänud peitjale.
Eile sai aeg otsa ning tulin täna kolmandat Vasalemma jõe kalakaitse aaret tegema. Rongiga sõitsin jälle Põllküla peatusesse ning sealt asusin aarde poole tallama. Kohtasin vaid seenelisi ning ühte oravat, aga muidu oli vaikne. Aare ennast kaua ei peitnud ja sain logi kirja panna. Aitäh aarde eest!
Koos naistega on ikka tore koos jalutamas käia :) Tuttavat laadi kast leitud ja logitud
Pimedas sinna minemine tõi kaasa selle, et jõgi jäi nägemata, kuigi kaardi järgi oli ta täitsa seal olemas. Nii et kalad ja röövpüüdjad jäid ka kõik nägemata, aga varemed olid ja tuttav kast ootamas. Tänud juhatamast!
Viimaseks Vasalemma jõe uutest aaretest jäi Uueveski. Pikk sirge parklani ja edasi tuli veel minna veski varemeteni. Tulevikus laiub siin ilmselt geomaantee, praegu nii lihtsalt ei saanud. Pidime otsima paremat kohta lihtsamaks lähenemiseks. Veidi tiirutamist varemete vahel ja Allan tõmbas juba tuttava aardekonteineri välja. Tänud peitjale! Tuleb tunnistada, et see mahajäetud veskikoht minu lemmikute hulka ei kuulu, teised kaks Vasalemma uut aaret meeldisid kõvasti rohkem :)