Tallinnas on paiku, mille olemasolu ei ole paljud osanud aimatagi. Nõukaaeg sulges linna suured piirkonnad inetute kõrgete plankude ja müüride taha ning nüüd on meil võimalus neid piirkondi avastada. Teisalt on Tallinnas kohti, mis jäävad mitme suurema ala piirimaale ega paista nende tagant välja. Noblessneri kvartal, mis rajati tsaariajal kui üks kolmest Tallinna sõjasadama suurest tehasest, on nii seda kui teist: plangutagune ja nurgatagune. Ja väravad avati seal, kus varem oli suletud sadamaala, alles mõned aastad tagasi.

Eellugu 1912. aastal hakati rajama Peeter Suure sõjasadamat. Uus sadam pidi valmima praeguse linnahalli ja Paljassaare vahele. Valmis said Erika tänaval asuvad punased kasarmud ja sadama tuumikala ehk miinisadam. Objekti tähtsusest annab aimu ka see, et tsaar ise tuli sellele sadamaehitusele nurgakivi panema. Sõjasadama juurde pidid kuuluma ka laevaehitustehased. Kuna riigil oli investeeringuteks raha vähe, otsustati need rajada riigi garantiidega erakapitali abil. Linna poolt eraldati maa kolme laevatehase ehitamiseks: Beckeri, Vene-Balti ja Noblessneri tehased.

Noblessneri laevatehasele panid aluse kaks Skandinaavia taustaga Peterburi ettevõtjat – Nobeli preemia rajaja Alfred Nobeli vennapoeg Emanuel Nobel ja Gustav Lessner. Nende nimedest kujunes ka sadamalinnaku nimi – Noblessner. Lühikese ajaga ehitati Kopli poolsaarel välja võimsad kompleksid, kuhu kuulusid lisaks hiiglaslikele tootmishoonetele ka tööliste ja ettevõtte juhtkonna elamud.

Alustame Noblessneri tehase väravast. Aarde wherigo-faili leiate siit . Suured tänud Laurile abi eest!

See aare on peidetud 2018. aasta detsembriseeria 9. detsembri aardena.