Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Hummuli on tuntud lahinguväljana läbi 3 sõja: suur Hummuli lahing 1702 aastal Põhjasõjas, lisaks eestlaste vabadusvõitlus I maailmasõjas aastatel 1914...1918 ja II maailmasõja vältel aastatel 1940...1944. Hummuli kandi metsades leidub veel siiani "aardeid" sõdadest: pommikillud puidus, lõhkemata lennukimiinid, kaevikud, pommiaugud jne. Naudi vaadet Väiksele - Emajõele! Pommiaugu läheduses on kuulus Peeter I vägede sõjatee üle Emajõe. Seda õiget kohta teavad vähesed.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: vaatamisväärsus (1), ujumiskoht (1), telkimiskoht (1), ronimine (1), piknikukoht (1), maasturiga_huvitav (1), lumega_leitav (1), lõkkeplats (1), kalastuskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC80E49
Logiteadete statistika: 67 (93,1%) 5 3 1 1 0 0 Kokku: 77
Lähenesime aardele lihtsamast suunast, nagu eelnevatest logidest aru olin saanud. Ei pidanudki läbi võsa raiuma. Tee peale jäi üks lahe pisike koselaadne moodustis, kust langev vesi oli ümberkaudsetele okstele jääpurikaid tekitanud. Aare ise on pigem keskmise suurusega, mitte väike. Aarde ümber olev kott oli katki, asendasin selle tervemaga. Tänud aarde eest.
Auk, mis auk, aare jäi kiirelt näppu ja teekond auguni oli ka suhtkoht viisakas. Tänud aarde eest!
Oli küll pommiauk, eriti arvestades, kust me sinna turnima hakkasime. Tegelikult polnud hullu midagi, nimed kirjas ja rõõmsalt tagasi. Aitäh!
Otsustasin discgolfiraja poolt läheneda. Hops alla ja hops teiselt poolt üles. KOnteiner oli loogilises kohas, nimi nüüd kirjas. Tänud!
Aarde nimi oli veidi hirmutav, aga tegelikult on asukoht hoopiski väga kena vaatega. Pommiauk on boonuseks. Aitäh aarde eest!
Kuna kaarditöö oli jäänud tegemata, siis vedasin lapsed läbi korraliku võpsi kohale. Tõeline "aasta ema". Aga ära tegime ja lapsed üllataval kombel ei vingunud ka selle juures! Aitäh!
Valisin lähenemiseks täiesti vale tee paadi slipikoha suunast. Seetõttu oli maastiku raskusaste tunduvalt kõrgem kui see oleks olnud õigest suunast lähenedes.
Huh, kui õudne. Anneli ragistas pommiauku, ma korjasin talle auhinnaks metsmaasikaid.
Jäänud oli veel Hummuli kolmiku viimane aare. Juba mõni aeg tagasi oli Salme mulle nina alla torganud logid, kus karudest siin aarde ümbruses räägiti. Võtsin küll asja teadmiseks, kuid lootsime, et praegu kõik mõmmikud ikka magavad ja saame segamatult Pommiaugus ära käia. Päris mõnus müttamine lumes mööda kallakuid, kuid mulle tundub et tunduvalt etem kui oleks suvel. Natuke tiirutasime valedes kohtades ja siis hakkas ka see õige pommiauk silma. Aitäh!
Täiesti kohutav ronimine ja võsas ragistamine ja kõik oli vihmast vastikult märg. Aga vahel on lihtsalt nii, et tahad ebainimlikult kohutavalt end tunda :D
Aitäh!
Tõesti kohane nimi. Ligipääs võttis algul nõutuks, ei osanud kuidagipidi läheneda, aga siis murdsin otse ja minek muutus ruttu lõbusaks. Korras, aga niiske. Kuivatasin päikese käes, aga ilmselt sügisel imbub märga juurde. Aitäh kohta tutvustamast.
Jah, aare väärib oma nime :D Plika jäi kenasti autosse ootama, kuna temaga koos ma väga polnud nõus sinna võpsikusse suunduma. Peitjale tänud!
Viskasin Jasperi kukile ja murdsime kohale. Tema sai kenasti, mul jalad läbimärjad märja heina tõttu. Õnneks oli aare loogilises kohas ja ei pidanud kaua sääski söötma. Aitäh aarde eest!
Leitud. Proovisin lähedal olevast sillast (pildil) ka üle kõndida. Keskele astudes ragises kahtlaselt, muidu kandis küll.
Teel Terviseraja juurest siia tuli meile vastu punapõskne naerusuine vanaproua, kes endalegi naeratuse suule tõi. Jõe äärest avastasime uhke puhkekoha. Aardeni jõudmiseks tuli veidi turnida ja akrobaatikat teha, aga kõige hullem ei olnudki. Pommiaugu leidsime ja aarde ka. Kui nimed kirjas ja läbi võsa tagasi ragistasime, ragistas Henry meile vastu. Ise juba tsiviliseeritud teel tagasi olles oli päris tore tema retke aardeni jälgida. Kaaslane läks tõi geomobiili ka siia, et mõnus lõunapaus pidada. Ajaloos nüüd samuti veidi haritum. Aitäh!
Tore koht kus jalutada, grammivõrra ka ajaloos nüüd targem. Aitäh
Teisel katsel oli lihtne, sest eelmise korra langetatud puud oli ära koristatud ja nimitegelane jäi kohe silma. Tänud peitjale
Jalutasime mööda ilusat terviserada, kuniks oli aeg võssa keerata, ilmselt valisime vale koha, sest tuli peaaegu püstloodis mäge aardeni trügida! Tänud!
No oli alles koht. Ma esiti ei uskunud kaaslase gepsu, et veel 40 meetrit. Purre võdises juba minu all ja maa oli tüma. Asi tundus igati kahtlane. Võtsin oma äratuskella välja ja logisin aarde. Mainisin ka üleõla, et kas panen tema nime ka kirja või tahab ta kallakul edasi tasakaaluharjutusi teha.
Tänud kutsumast, saime võbisevast purdest tagasi üle ka.
Eks ta üks paras pommiauk oli küll. Maa oli üsna mäda ja sild ka kahtlasest kahtlasem, aga mingi ime läbi ta siiski katki ei läinud ja kohale me jõudsime. Anne äratuskell juhatas seekord paremini kohale :) Aitäh peitjale.
Geps juhatas küll lühimat teed kuid orienteerujana tean, et jookse pigem ümber mäe kui üle mäe. Seega ei hakanud orgu forsseerima vaid sõitsin teisele poole raiesmiku nurka ja sain mööda siledat maad nulli jalutada.Eemalt kostis mootori mürinat, noorpaar vuras mootorpaadil mööda Emajõge ja tegid romantikat. Minu monoromantika jätkus ujumisega Puide järves.
GP lehe leid number 4998. Me oleme korra siin juba käinud, kuigi on ununud mitteleida. Tookord oli metsamasin kohast üle sõitnud ja suure hunniku puitu peale jätnud. Nende vahelt ei leidnud ei aaret ega auku ega karugi. Täna paistis juba kaugelt silma ja leid oli hõlbus.
Pärast sai end jões ujutatud ja meenutatud, kuidas ühe jalgsimatka "Idioto Topografico" käigus Aare meil seljakotid üle jõe aitas kanuutada. Tänagi oli sama hea ujuda ja enne suursündmust end kasida. Enne lahkumist saabusid ka Urve ja Hannes sinna ning kositasid meid maasikatega. Aitäh neile! Täname pommiaugu eest!
Auk oli tõesti olemas. Leidsime aarde, logisime ja siis tulime pärast tagasi pikniku platsile lõunat sööma ja ujuma.
Mõned jäljed olid ees (rada veel polnud) ja see julgustas sillakest kasutama, kuigi silla materjal erilist usaldust ei äratanud. Nullis läks kiirelt, auk oli piisavalt suur ja silmatorkav.
Polnud nii hull siin midagi, rada oli juba tänasest ees ka. Alguses tiirutasin veidi kaldal, aga siis läksin ronisin auku ja sain leitud.
Auto jätsin tuttavasse parkimiskohta ja ise suundusin mööda discgolfi aarde poole. Hiljem avastasin, et siia oleks saanud autoga tunduvalt lähemale sõita. Pommiaugul enesel polnud suurt häda midagi. Tõeline nn pommiauk varitses 50 m enne aaret, kui tuli läbi rohtunud oru ja üle kahtlase sillakese jäänuse ning sumisevate putukate saatel aarde poole suunduda. Aitäh.
Veidi võttis vanduma see "auk". Aga õnneks oli täna juba ilusamaid kohti nähtud, need soojendasid südant ja nii see võsa vallutatud sai. Tagasi Hummulisse muidugi mööda viisakat teed ja sirge seljaga. Tänud peitjatele!
Eelmine suvi olime siin hädas kui mustlased mädas. Äsja oli tehtud raietööd ja oksi ning risu oli rohkem kui vajalik. Suisa nii palju, et see segas meid korralikult. Nii ei tulnud tollal otsimisest õieti midagi välja. Täna oli kõik teisiti ja palju parem. Mööda tuttavat teed kohale ja kuna oli võimalik ka auku ronida, siis muidugi oli seekord ka pääs aardeni olemas.
Küll on hea, et liiga tihti eelnevaid logisid ei loe! Siia oleks muidu hirm tulla olnud. Hetkel karu ei kohanud, segasime vaid üksikut kettagolfarit. Aitäh!
See siin oli tõesti paras pommiauk. Hommikuseks virgutusvõimlemiseks täitsa paras aare. TB võtsin endaga naaberriiki kaasa. Aitäh!
Oligi korralik pommiauk. Meie seekord karu ei silmanud. Nägime palju nunnusid lehmasid.
Siin käis Tõnu otsimas ja logimas. Liiklus oli päris tihe. Nii kui Tõnu autost välja lasin, ilmus taha üks auto ja peagi sõitis teine masin vastu. Jõe ääres pandi kummipaati kokku ja veel teinegi paadike hakkas randuma. Vahepeal otsis Tõnu aardetopsikut. Pärast lehtedes sumpamist ja täpselt nulli jõudmist leidiski ta aardekonteineri. Oli ikka pommiauk küll. Täname!
Siin läks natuke kauem aega, nagu nimi ütleb on ikka pommiauguga/aukudega tegemist küll. Kusjuures augud on eelneva raide tõttu oksi ja räbu täis. Leid siiski tuli ja logi kirjas.Tänud
Pärast viimast 7. päevast puhkuse geotuuri mõtlesin natukeseks aja maha võtta. Vähemalt geojaanini. No aga kui ilmataat lihtsalt virutab ette perfektsed konditsioonid paberi peale joonestatud rattatuuri jaoks, siis kuidas sa ütled ei? Kõik kolm töövaba päeva lubas päikest, suvesooja ja soodsat tuult. 30+ kraadine kuumalaine pani aga natukene kahtlema, et kas see ikka on hea mõte. Päev varem käis mu juurest läbi puhkusel viibiv 75-aastane töökaaslane, kes väitis, et sõitis just 50km rattaga ja olevat lihtsalt suurepärane aeg rattasõiduks. Ei saanud ma kehvem olla ja see panigi viimase pitseri mu plaanidele.
Seekordseks marsruudiks Valga -> Viljandi. Kuna Elron kandideerib meil Eesti aasta ettevõtjaks 2019, siis see seadis osalisi piiranguid. Tänapäeva ühiskonnas, kus promotakse, et tervislik liikumine, kõik on võrdsed jms loosungid, on Elroni käitumine kurvaks tegev. Ja miks piirduda ainult ratastega? Keelata siis ära ka lapsekärud ja invaliidid :) Näiteks minu reisil võttis üks elektriline ratastool neli ja lapsekäru kaks istekohta ära. Aga see selleks. Valisin reisi, kus keeldu polnud. Oli vaid hoiatus, et ei pruugi mahtuda. Riske võtma ei hakanud. Sõitsin autoga Tallinnasse ja vurasin viisaka varuga Balti jaama rongile. Sain ratta nagisse, endale istekoha ja ka ilusti kohale.
Esimese aardeni oli rongipeatusest 16km. Sõita oli tõepoolest äärmiselt mõnus. Õues oli küll väga soe aga soe tuul tegi olemise perfektseks. Poolel teel sain lehvitada Google Street View autole. Tuututati vastu. Hetkel on selle teejupi peal veel aastast 2011 pilt. Hoian silma peal. Kui uueneb, siis panen hägustatud näoga foto ka üles.
Hummulisse jõudes oli tunne hea. Jätsin ratta ja seljakoti pingi najale ning sukeldusin sääski täis, niiskesse oru-võssi. Kui avastasin lambisest kohast silla varemed, siis sain aru, et on päris tabav aardenimi. Täitsa pommiauk. Nullis nägin, et siiski on tegemist otseses mõttes pommiauguga. Esimesest august ei leidnud midagi, teisest leidsin aarde. Nimi kirja ja proovisin oru läbimist ka 50 meetrit allavoolu. Aitäh aarde eest!
Hea hommikune äratus. Ma ise oleks veel mõnda aega otsinud, aga mõni mees leidis ruttu õige koha.
Tänase geotuuri kaheksas leid. Kui aardele lähenemine välja jätta, siis oli kiire leid. Siin oli just karta, et läheb pikemalt, aga võta näpust. Kuidagi saab ka autoga lähemale, aga kuna teed ei teadnud, siis me jalutasime.
Sattusime mööda sõitma ja otustasime ka siinsed täpid ära värvida. TFTC!
Tänud aarde eest! Vaade on siit vist iga ilma ja aastaajaga kena :)
Olge igaksjuhuks ettevaatlikud. Lehtede ja kõdu all ei pruugi maa täielikult kanda...
Kuna ma viimasel ajal ikka satun siiakanti, siis oli see just mõnus peatus ja seljasirutus. Aitäh tutvustamast, koht vääris aaret.
Siin läks lihtsalt ja heaks teejuhiks olid äsja jäetud jäljed lumes, aga leitav oleks ka ilma nendeta. Kena asi. Tänud peitjale.
See oli kolmest tõesti kõige lihtsam. See aare meeldis. Tänan peitjat.
Siia ei viitsinud Carolina ja Aare enam järgi ronida :D Käisime siis ise ära ja peagi oli leid kirjas. Võtsime Carolinale ränduri aardest kaasa.
Kolmikust kõige lihtsam peidukas ent kõige raskem maastik.
GPS mobiilil veidi jukerdas aga saime ikka õige pommiaugu ka kätte! Hummulis on ikka väga vahva terviserada! Aitäh külla kutsumast!EVEJ.
Vahva koht ja ilusad vaated. Praegu seal hästi rahulik ja vaikne.