Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Naudi looduse pakutavat vaatemängu (linnulaul, vaated, värske õhk, vanad ja väärikad puud, trehva metsloomi ja linde, korja lilli, marju, seeni jne), liigu terviseks ning lennuta discgolfi! Valik on Sinu!
NB! TALVEL ON KINDLASTI RASKEM! AGA MITTE VÕIMATU!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (2), lühem_matk (1), discgolf (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC80E80
Logiteadete statistika:
95 (96,9%)
3
2
0
0
0
0
Kokku: 100
Veidi otsimist ja käte soojendamist ja leitud ta oligi. Tänud aarde eest.
Ka siin oli seis sama, mis Mõisapreili juures, ainult et aarde leidmisega läks sutsu kauem. Tänud peitmast!
Jälle vihje küsimise needuse efekt, sest 30 sekundit pärast vihje küsimist sai ometigi aare leitud.
Tänud aarde eest!
Tervisesportlasi, discgolfareid ja muidu loodusenautlejaid oli siin üksjagu. Õnneks meile olulist objekti keegi vallutanud polnud ja saime omad toimetused segamatult ära teha! Tänud peitjale!
Terviserajal juba grilliti ja lennutati kettaid, aare hakkas kuidagi ootamatult lihtsalt silma, aga ju ta siis püsib seal ka nii. Aitäh jalutama kutsumast, kena rada siin!
Paar ringi tegin peale ilma leidmata. Siis tegin kõne Carolysile ja nii kui ta vastu võttis, siis Silver märkas topsi. Carolysilt sain ma tavapärase vastuse, et ta ei mäleta asjast midagi :D Õnneks piisas kõne tegemisest, et tops välja hüppaks. Aitäh!
Mõisapreili juurest liikusime edasi terviserajale ja mõtlesime juba õudusega, kas meid ootab ees samasugune kraapimine. Näpud oli vaevalt soojaks saanud ja mitte ei tahtnud neid jälle kinnastest välja võtta. Siin läks õnneks lihtsalt, esimene koht, kust lumi eest lükatud sai, paljastas ka aardekonteineri. Aitäh!
Sel ajal kui Jasmiin atraktsioonidel turnis leidsime ja logisime meie aarde. Aitäh!
! Logiraamatus võib olla päev varasem kuupäev.
Kaunis park teil siin. Topsik paistis kaugelt silma, kena et pole ära veerenud. Kuiv ja korras, aitäh peitjale.
Palju peiduka võimalusi polnud, seega kiirelt leitud. Tänud
Jubedalt sääski. Aarde leidsime mõistliku ajaga, aitäh!
Otsin ja null hüppas edasi-tagasi, 20 m raadiusega. Lôpuks Tegin sôpradele kône ja palusin abi. Aitàh! Tore terviserada!
Jalutasin siia pommiaugu juurest. Ei saanud eriti otsida, kuna varsti saabusid siia ka discgolfi mängijad. Otsustasin siis vahepeal tiiru ümber lossi jalutada ja Mõisapreili aarde ära logida. Tiir ümber lossi tuli päris hästi välja, kuid Mõisapreili aare jäi logimata, seal läheduses olid grillihuvilised koha hõivanud. Lõpuks jõudsin ringiga tagasi Terviseraja aarde juurde ja kuna plats oli puhas, sain rahulikult otsima hakata. Alguses sai vaadatud rohkem ja vähem võimalikke kohti ning hiljem ka rohkem ja vähem võimatuid kohti. Mingi aeg tuli aga suht loogilisest peidikust välja.
Mõisapreili aarde juurest siia jalutades tuli tervis kohe mühinal. Mugusid siin õnneks polnud ja aare jäi suhteliselt kohe näppu. Infotahvel ajalooga oli ka huvitav. Nimed kirja ja suund allapoole jõe äärde ja pommiauku. Aitäh!
Vähemalt praegu oli küll ilusti leitav. Ainult mugusid oli palju. Aitäh peitjale!
Jalutasime nulli ja vähese vaevaga leidsime ka aarde, sest noh palju tingimustele vastavaid kohti just pole, kust otsida. Siin on väga toredad treeningvahendid ka ja mis vähegi kannatasid, need katsetasime ka järgi. Selgus, et kätes meil jõudu absoluutselt pole, aga tore oli ikka. Aitäh peitjale!
Koht oli ilus aga aaret ei kuskil. No polnud kohtagi. Kui eemal kukeseent nägin, siis loobusin otsimisest.
Nime sain siiski kirja ja rohkem kukekaid ei näinud. Tänud seene eest ja koht äge Geoüritusekski!
Geps keerutas nagu purjus madrus, lõpuks viis loogika ja peitja käekirja tundmine sihile. Aitäh peitjale.
Leidsime aga mõisapreili uuesti otsimiseks suurt abi "käekirjast" polnud. Found it: 27.Jun.2020 12:06 (3825) Terviseraja
Tänase palavusega oli isegi selline pisike mäkketõus pingutav, aga õnneks läks nullis kiirelt, allaminek oli juba lõbusam.
Mõnus oli pargi- ja terviseradadel jalutada. Aare jäi ka näppu piisavalt kiirelt. Tänud peitjatele!
Juuksed tõusid püsti - jälle paviljon! Aga see oli õnneks sõbralikum ja andis juba teisest otsitud kohast aarde kätte. Aitäh!
Peale pikka otsimist märkas Rainer topsi! Lõpuks ometi!
Tänud!
Peidukohas vaatasin mitmesse kohta, siis märkasin aardetopsikut. Ei teagi, kas ta peakski niisama seal vedelema. Tagasi panin veidi varjatumalt. Muidu kena koht ja vaade. Täname!
Valisime koha selle järgi kus oleks võimalik ka pisut jalutada ja ilma ja loodust nautida. Tänud
Täielik vaikus, paks udu, üksik jooksja ja kottpimedus. Pealambid muidugi olid olemas. Tundub ilus ja huvitav koht ka pimedas. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Üks vanem proua tegeles läheduses tervisespordiga, kuid meid ta ei seganud. Kui aare juba logitud sai ei jõudnud me kohalikke asjamehi ära kiita, et oma kodukandi inimeste tervise nimel sellised rajad ehitatud on. Tänud kutsumast-näitamast!
Täielik geopimedus tabas siin. Mina võimlesin ühel objektil ja Henriko ülejäänud terviserajal. Vaatasin ja katsusin küll pea esimese asjana õiget peidikut aga aaret ei märganud. Alles teisel või kolmandal ringil jäi aare silma. Aitäh.
Mõisapreili juures olles tundus see siin juba loogiline jätk. Andre sai esimeste sekunditega topsile küüned taha. Aitüma!
Hummuli karud mõtetes seadsin sammud läbi pimeda metsa nulli poole. Leid end pikalt oodata ei lasknud. Tundub, et geopeiturite seas on ka marakratte või on see kohalike mugumarakrattide käteosavus ja mõttehiilgus logiraamatu kaanel. Viimasel juhul müts maha, sest aare on ju alles!
Muguseltskond tundis end aarde läheduses jube mugavalt. Jalutasime seniks alla jõeoruni ja tagasi. Trenn tehtud ja tagasi tulles oli ka mugupere kadunud. Paar käesirutust, kummardamist ja uudistamist ning oligi aare nàpus.
Vihma sajab, kõik ujub. Lastel paha on tuju, ainult krokodill jalutab vees...
Nimi kirjas ka siin, tänud!
Korraks olime nõutud, et kas tõesti peab kaevama, aga siis Hanno märkas. Tänud!
Miks see peituse mäng meid köidab? Üsna kummaline on asi kohast välja kookida, kui seda seal nagu ei tundu olema. Mõnikord on vaid millimeetrite küsimus, kas joppab või ei. Eks see ilmselt köidabki, et alati on võimalus pika ninaga jääda. Aitäh!
Joonistused logiraamatul ja asukoht näitas, et aare on pahade krattide kätte sattunud, aga vähemalt alles oli. Kuna loogilistest kohtadest ei leidnud, siis kaevasin topsi kivide alt välja ja panin ehk natuke sõbralikumalt, vb sai valesse kohta, peitjad võivad üle kontrollida. Terviserajale juhatamise eest tänud!
Kui siin kandis juba olen, ei saanud seda aaret ripakile jätta. Tänud peitjale.
Millalgi väga ammu sai "Mõisapreili" aaret otsimas käidud. Siis oli nördimus nii võrd suur, et seda aaret ei viitsinud eriti otsima tullagi. Ja ka see kord olid "Mõisapreili" aarde juures kaks mugu positsioonid sisse võtnud ning libistasid kesamärjukest. Seega otsustasime siin oma õnne otsida...ja näkkas. Aga leid ei tulnud teps mitte kiirelt. Tundub, et peitja käekiri hakkab ka meile selgeks saama, seda saime teada eelnevatest logidest ning veendusime ka ise. Tahaks vaid loota, et selline peitmisviis ei saaks harjumuspäraseks Täname!
Mõisapreili juurest liikusime kohe ühe hooga terviserajale :) tuttav käekiri reetis aarde asukoha kiirelt :)
Siia jalutasime Mõisapreili aarde juurest. Mõisapreilini jalutades olime kaardil olematu teepeal. Terviseraja aardeni lähenedes hakkas kaart päriseluga sarnanema. Aaret pidime veidi otsima, ootasime ka discgolfi mugu möödumist. Aitäh!
Nagu Mõisapreili juures, nii siingi käisin novembri lõpul esimese GP kasutajana aaret otsimas. Edutult. Lätlaste logidest võis näha, et ega teistelgi siin kergesti läinud. Oleks teadnud, et peidukoha raskusaste tuleks kolmega korrutada, oleks hoopis teisiti otsinud muidugi.
Imestasin, et niisugune mõnus koht niisuguse kena ilmaga niimoodi tühjalt seisab. Geopeituri missiooni silmas pidades positiivne asjaolu muidugi. Aga sain just topsile näpud külge kui ümbrusse hakkas korraga kõiksugu rahvast ilmuma. Kepikõnnil vanaproua, kettaid lennutavad noored, lisaks veel kaks kahtlast tegelast, kel mõlemal paberid käes ja justkui gepsud ka. Muidu kahtlaselt geopeiturite moodi, aga liikusid nullist võrdlemisi kaugel ja nägupidi ma neid ei tundnud kuigi rääkisid eesti keelt küll. Noh, võimalik ju ikkagi, et näiteks MOBO orienteerujad või mõne muu harrastusega tegelejad. Niisiis jäin esialgu vaatleja rolli ja püüdsin pinginurgal istudes omaette vaikselt logimisega tegeleda. Tõenäoliselt paistis tegevus gepsukandjatele piisavalt ebamugulik, et varsti võtsid nad suuna otsustaval sammul minu poole. Äratundmismoment oli mõlemapoolne, saime [muumi]-dega tuttavaks. Nüüd seletas silm ka GP saidi aardekirjelduse väljatrükki paberil - respekt vanakooli aardeotsing, nutitelefon on nõrkadele! :o)
Ka täna oli peidukoht, kust ta välja kaevasin, umbes 4.0 raskusega. Tagasi pannes jätsime rohkem 2.0 peiduviisi, ei hakanud liiga üle maskeerima.
Sirutasime veel veidi jalgu, kui juba sellist võimalust pakutakse. Tänud peitjale aarde eest.
Jalale oli kooresegune rajake hästi pehme astuda. Arvatava aardeni jõudnult nägime seal kena lokkisjuukselist noormeest istumas. Alguses arvasime, et diskgolfer, aga et julge hundi rind olevat rasvane, siis asja uurides selgus, et hoopis sama masti toimetaja nagu meiegi - tunk. Jõudu talle edaspidiseks! Tal oli aare välja võetud, meie panime tagasi.
Pärast jaanipäeva äärmiselt privaatset veetmist Karupoeg Puhhi aarde juures, hakkasime oma koduteetuurikesega taas pihta. Pommiaugus jäime pika ninaga, ei viitsinud piisavalt puid ja pinnast teisaldada. Siin saime pisut kõmpida, aga metsaloomi ei silmanud - isegi karusid mitte. Aare andis end ka omajagu otsida, päris õelalt peidetud. Aga meie eest see peitu ei jäänud.
Tänan mõnusa jalutuskäigu ja kenade kohtade eest! Nullis saab ka jalgu puhata. Tops kombes.
Hummuli on kena ja armas väike Eesti alevik. Varem ei ole siia sattunudki, pole põhjust olnud. Nüüd oli. Ilus park ja väga heas korras terviserada. Seda kadestaks ka mitmed suured alevid ja linnad, kellel sellist pole. Tegelesime siis ka tervisliku liikumisega ning otsisime selle aarde üles. Täname!
Parkisime geolambro ära ja plaanisime 3 aaret leida. Leidsime aga 2, sest pommiaugus oli kogu värk pea peale keeratud. No ikka nimele kohaselt ;)
2 esimest aga end kaua ei peitnud.
Tänud Hummulisse kutsumast. Mööda on siit oikuipalju sõidetud aga see kant oli esmakordselt külastada. Nii tore kui sellistes väikestes kohtades elu ikka sees on ja ümbrus kenasti hooldatud!
Jalutasime Mõisapreili juurest siia edasi. Teepeale jäi kõige puhtam välitualett, kus ma iial käinud olen. Sportimisvõimalused täitsa uhked ja metsmaasikad olid maitsvad. Aitäh!
Jätsime auto kaugemale lossi juurde ja jalutasime siiapoole. Aneli märkas geopulki ja nende juurest ka konteineri leidsime. Tänud!
Seoses tervisega: Sita hais on kopsurohi, seda keelata ei tohi.
Paraku ei saa öelda, et tegemist oleks olnud minu lemmiku terviserajaga. Eks vast seepärast, et olin rattaga ja nii palav oli. Hakkepuiduga kaetud rajal ei liikunud ratas absoluutselt edasi ja ühe aarde juurest teise juurde lükkasin seda hoopis käekõrval. Künkast üles rassides voolasid higi ojad mööda nägu alla. Nullis olev katusealusega istekoht oli väga meeldiv paik, kus saada nii puhata kui ka päikese käest varju. Pühkisin higi näost, kaanisin vett, otsisin aarde üles ja sõitsin edasi järgmise Hummuli aarde poole. Aitäh!
Leid oli loogilises kohas ja vedas, et polnud mugusid, aga ikka oli Kaups see, kes aarde leidis. Ei mäletagi, kas peale seda aaret või natuke varem, igatahes leppisime kokku, et ma vähemalt üritan edaspidi ise esimesena leida. Võin etteruttavalt öelda, et üritasin küll, aga alati ei õnnestunud.
Tänase geotuuri seitsmes leid. Ka siin läks aega. Objekt oli küll kahtlane, aga kuna sealt ei leidnud, siis tiirutasime ringi ja lõpuks paremini kontrollides leidsime aarde. Korraliku lumega muutub kindlalt kättesaamatuks.
Sattusime mööda sõitma ja otustasime ka siinsed täpid ära värvida. TFTC!
Tänasesse päeva kulus üks jalasirutuspeatus ära. Valisin kolmest nime ja maastikku järgi kõige meelepärasema. Auto jäi parkimiskohta ja mööda mõnusat rada aardeni. Ei olnud esimeses vaadatud kohas, kuid muidu korras. Ah jaa, mööda jõge olen ma siit küll mööda liuelnud, nüüd siis sai ka maa poolt piirkonda näha. Mönus koht.
Aasta alguses ei saanud me aaret peidikust kätte. Täna pidime kiirustama, et discgolfijatest mugud oma järgmise rajaga aarde juurde ei jõuaks ja me siis teab kui kaua logimise võimalust ootama ei peaks.
Tänud aarde eest! Väga tore koht üheks kenaks jalutuskäiguks!
Kuna ma viimasel ajal ikka satun siiakanti, siis oli see just mõnus peatus ja seljasirutus. Aitäh tutvustamast, koht vääris aaret.
Täna küll midagi silma ei jäänud, tuleb soojemal ajal tagasi tulla.
Mnjaa. Peitmisviis oli tuttav, piirangud ka. Discgolfi seltskond tiirutas ümberringi, aga kätte me selle saime. Konteinerist valasime poolejagu vett välja, aga logiraamat ise oli minigripis okei. Ei istu selline peitmisviis.
Aaret nägime aga kätte ei saanud.
Kant ise tundus üsna lahe olema. Kindlasti tuleme siia kunagi sellistes ilmastikutingimustes tagasi, kui on lootust aardele sõrmed taha saada ja natuke rohkem ka ringi vaadata :)
Edu peitjale! Tulevikus võiks aaret peita sellise arvestusega, et see igasuguse ilmaga logitav on :)
Siin saime kindlust, miks eelmise aarde juures kohatud seltskond vastu ei tervitanud. Neil polnud õigeid tööriistu kaasas ja jäi see aare neil leidmata. Meil sattus olema väike abivahend, kuigi kergelt ei tulnud sellegagi. Tänud peitjale.
Mulle see peitmise viis ei meeldi. Eriti talvel ja koleda ilmaga.
Kui eelmine tundus õel, siis see oli ikka tipp omaette. Saime välja kaevatud läbi häda selle. No pole kohe kuidagi hea peidukas. Seal miljon paremat kohta ümbruses kuhu selline tops visata. Aga taaskord, vähemalt koht on lahe.
Sama siin, polnud just kõige lihtsam leid aga lõpuks kätte saime.
1.5/1.5, väike - kirjelduse järgi peaks see magavale kassile ka suhu kukkuma. Väitke mis tahate, aga siin on midagi paigast ära.
Tervisliku jalutuskäigu teine leid. Leid ei tahtnud küll kergelt end kätte anda oma peidukast, aga kaua pusima ka ei pidanud.