Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Rocca al Mare piirkond on Tallinna üks parimaid linnuvaatluskohti, kuna on oluline peatumispaik ja toitumisala kaitsealustele lindudele. Asudes kõrgendikul, on Stroomi-Rocca al Mare kergliiklustee ääres oleva 9m kõrguse vaatlustorni absoluutne kõrgus ligi 13m.
Mustjõe rohealal on märgatud 189 linnuliiki, neist 63 kaitsealused, torni kõrval on ka teabetahvel. Linnutorni jäik ja piisavalt massiivne konstruktsioon minimeerib tuulest ja inimeste liikumisest tekitatud kõikumisi, tänu millele saavad huvilised ka statiivil fotografeerida.
Tornis võib korraga viibida 20 inimest.
Aare on peidetud 2018. aasta detsembriseeria 08. detsembri aardena.
Vihje: Aare võib vajada kättesaamiseks abivahendeid
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 26.1172' 24° 41.0052' |
Aarde sildid:
lahe_teostus (14), soovitan (14), ilus_vaade (8), gpsita_leitav (3), pliiats_kaasa (3), lühem_matk (1), advendiseeria_2018 (1), 2018_aasta_aarde_kandidaat (1), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC80TER
Logiteadete statistika:
113 (89,7%)
13
6
3
1
1
0
Kokku: 137
Ei taha sellega ikka tegeleda enam. Said vabaks siis selle torni need kes seda sealt eemaldasid.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Just täpselt nii kirjutati mulle: Vist logiti ara ning ss visati na* * i see et loomad saaksid syya ja maha surra, See metall kolmnurkne s * * visati na* * *i
Vahva, kes ei tahaks siis sellistele hälvikutele aardeid teha ja taastada. Sadama aare oli friikaid täis topitud.... Need on kahjuks 100% mingil määral mängust teadlikud ahvid, mitte lihtsalt mugud.
Ei usu, et taastan. Või äkki läheb üle. Eks näis. Vahva.
Olen siin varemgi käinud, aga kord oli siin suudlev paarike end püsivalt sisse seadnud, kord lihtsalt ei vedanud. Juba eelmine kord kahtlane tundunud koht liikus seekord paljutõotavalt ja edasi käis kaasavõetud abivahendiga juba kähku.
See aare oli ammu tagataskus logimist ootamas, aga alles nüüd jõudsin lõpuks siia kohale. Kuna olin varem olukorraga tutvumas käinud ja tõdenud, et ilma abivahendita keeruline kätte saada (igatahes mina ei saanud, kuigi jupi aega nõkerdasin ta kallal) ja algset abikat oma kohal pole, võtsin poeskäigu ette ning hankisin omast arust sobivaima pakututest. Töötas küll ja veel ülihästi. Jätsin ta ka järgnevatele kasutamiseks. Tore aare, mulle meeldis. Peitjale tänud vahva teostuse eest.
Muutsin vihjet. Uut enam ei tule ka. Ei jaksa neid enam lihtsalt välja jagada, sest varem või hiljem keegi võtab selle lihtsalt kaasa.
Abivahend toimis väga hästi ja aitas aardeni jõuda. Kuidagi õnnestus leida täitsa vaba hetke, kus saime kõiki nurki põhjalikult üle vaadata. Väike sirutus üle piirde ja kohe oli selge, kuidas edasi toimida :)
Arvatavasti leidsime aarde. Abivahendi ka leidsime, kuid see ei aidanud tõenäolist aaret kätte saada. Abivahend jäi tõenäolise aarde külge kinni ja keeldus lahti tulemast. Logi kirja igaljuhul ei saanud.
Kui auto oli rehvivahetuseks esindusse jäetud ja mul tunnike vaba aega käes siis niisama ringi kõmpimise asemel vaatasin GC kaardilt järgi kas mul sobivas kauguses mõni jõukohane kollane täpp ka asub ja see vaatetorn tundus olevat just täpselt õigel kaugusel. Lähenemiseks valisin Paldiski teelt uute majade kõrvalt mööda jalgrada promenaadile ja sealt torni. Üllatuseks avastasin, et promenaadi puitosa oli ära viidud, seega pidin natuke maad mööda konstruktsioone turnima kuni enam-vähem kuiv maapind tundus all olevat, et siis tee kõrvalt edasi ragistada. Seekord leidsin peiduka kiirelt aga alles siis kui võtmetega nikerdamine tulemust ei andnud, meenus abivahend. Edasi läks kõik ludinal, ainult logimise ajal tuli üks onu torni, vaatas mind natuke kahtlustavalt aga nautis oma vaate ära ja lahkus. Ilmselt tänu remondis olevale teele ja kõledale ilmale läkski täna nii lihtsalt. Kaval peidukas, aare korras. Tänan.
Olime juba mitmeid kordi käinud vaadet nautimas ning aaret otsimas, kuid see kord tulin kindla sihiga, et nüüd peab selle ka leidma. Sihikindlus aitas, kohe tekkis mõte, kuidas selle aarde puhul peaks mõtlema ning nii ta leitud saigi.
Olen selles tornis ilusat vaadet nautimas käinud hea mitu korda ning iga kord pilgu ka tornist endast üle libistanud, teades, et kuskil siin ennast üks väike karbike varjab. Selle aarde puhul tasub konkreetselt väljaspool kasti mõelda. Minul jätkunuks kordamööda maastiku, mere ja tornistruktuuride vaatlemise kordi ilmselt veel üsna mitu, aga pandakrahvinnal kulus seekord alla minuti, et esmalt abivahend leida ning sellega vihjest lähtudes juba sirgjooneliselt edasi aarde enda juurde liikuda. Pole midagi kosta – ei pandakrahvinna ega – muidugi mõista – ka peitja väga õnnestunud soorituse kohta. Aitäh!
Kahekesi on ikka hea, kui mõlemad oma nurka suunduvad ja õiged pusle tükid kokku panevad ???? Üks FP ja loodan, et ikka säilib pikalt, sest saan küll aru, miks kaotsi võib minna üks osa, aga kui normaalne inimene normaalselt läheneb ja ettevaatlikult käitub, siis ju kõik väga norm. Aitäh!
Esimese korraga Mai leidis aarde ja mina abivahendi. Hea juurde leid ja mõnus jalutuskäik. Aitäh!
Nägin teadet ja jooksin kohale. Oli raske, eriti kui ei ole mõistust abivahendit õigetpidi kasutada. Sain siiski hakkama. Aitäh!
Kui nägin, et aare taas saadaval, aga kes teab kui kauaks, siis võtsin selle kauaoodanud täpi endale lõpuks plaani. Vaatamata siltidele, et sillal läbipääsu pole, oli seal jalutajaid ikka päris palju. Tornis oli aga rahulik ja väga kaua aega ei kulunudki, et abivahendit märgata. Meelitasin sellega aardetopsi välja. Nime kirja panemisel ilmus torni mugu, tegi mõned pildid ja õnneks lahkus ilma pikema peatuseta. Meie sättisime kõik omale kohale tagasi ja asusime ka tagasiteele. Aitäh!
Laur tegi aardele hoolduse ja mina sain nime. Jälle win-win. :) Koht on ka ilus, kahjuks vihma sadas, nii et kauaks seda ilu nautima ei jäänud. :)
Tänan peitjat! ;)
Seda aaret külastasin täna juba neljandat korda. Kord kinni pundunud, kord kadunud. Nüüd kui tuli teade, et aare on taastatud, siis oodata enam ei mallanud. Koht on ju kena ja korduv külastus konti ei murra, aga kaua sa ikka ühes ja samas kohas käid, tahaks uusi torne ka vaatama minna. Uus teostus on natuke vähem silma torkav ja loodan südamest, et ta siin ikka kauem vastu peab. Hetkel, kuna sild on remondis, siis vast mugusid ka vähem liikvel. Tänud Laurile toreda aarde eest ja kiire taastamise eest. :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Uus tops sai paika. See lühikese ajaga oli nüüd abivahend ka ära virutatud. Panin selle ka uue. Aga kardan, et sellel aardel pole seal enam pikka iga.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tegime väikese jalutuskäigu ja vaatasime üle. Tõesti oli kellelgi ka seda aaret rohkem vaja. Üritan peagi uue teha.
Täitsa lõpp kuidas selle aardega mul ei vea. :( Täna vaatan, nii ilus ilm, soe, kuiv, selle aarde kätte saamisega ei tohiks olla mingeid probleeme. Topin siiski igaks juhuks taskud abivahendeid täis ja jalutan kohale. Vaatan kohta, kus peaks olema aare... pesa tühi, vaatan uuesti, pesa täitsa tühi. :( Mis mõttes! Lähen alla, uurin hoolega maapinda, ehk on alla kukkunud... ei leia midagi. Vaatan ehitise hindava pilguga üle, äkki on kuhugi mujale kolinud... no mida ei ole, seda ei ole.
Heikks6 (GC) leidis sel korral abivahendi. Uuris, millega tegu. Vihjasin, et vastas nurgas peab olema ka aare. Nii ta aarde asukoha leidis aga välja tõmbasin mina. Kartis, et aare kukub alla. Mul kõrguse ees otsest hirmu ei ole aga välja kangutades tuulega hakkas veidi kõhe. Nimi kirjas.
Meil on Pärnus ka kaks täpselt samasugust torni, Papiniidus ja Raekülas. Mõlemas on ka peidus aare, niiet torni konstruktsioonid tuttavad ja võimalikud peidukad teada. Aga siin üllatas supper teostus ja tänud ka abivahendi eest vastas nurgas. Jätsin karbile gp klepsu, logi on kuiv ja korras. Tänan peitjat!
Mina küll mõtlesin, et kuidas sihuke torn siia saanud on. Olen ju ometi siit kordi ja kordi rattaga mööda sõitnud. Ilmselt pole siis olnud taipu vahepeal pead korraks kõrvale pöörata. Igatahes uuritud-puuritud-poleeritud sai ikka igast nurgast. Mirjam lõpuks leidis abivahendi, olin seda ka ise näinud, aga pidasin seda hoopis millekski muuks. Järgmisel hetkel oli Mirjamil ka aare käes. Parajalt külm oli, aga logitud saime. Autosse sooja ning oligi päev taas kirjas. Täname!
Tänaseks äikest ei lubanud, seega tegime kohaga tutvust. Muidugi suutsime me valida sellise päeva, kus taevast sadas mingit jäävihmalaadset ollust ning üldine ilmastik oli üsna kõle. See tegi torni uudistamise mõnevõrra ebameeldivamaks. Kusjuures minul polnud aimugi, et siin üldse mingi selline kaadervärk püsti on pandud. Igal juhul saime läbi käia kõik kolm korrust, üsna mitu korda, kuid silma ei hakanud suurt midagi. Või siiski. Umbes kolmandat korda kontrollides avastasin ühest nurgast midagi, mis sinna kuuluma ei peaks. Edasi oli ainult lapsemäng risti teise nurka ning peale mõningat tähelepanelikumat silmitsemist jäi ebakõla silma ka. Andis end täitsa kenasti kätte. Kiire ja natuke segase kirjaga logimine, kõik omale kohale ning kiirelt autosse sooja tagasi. Kena teostus, täname!
Esimesena jäi näppu abivahend ja siis oli edasi juba kerge leid. Aga kättesaamine oli ka abivahendit kasutades üpriski aeganõudev. Sama oli tagasipanemisega. Väga tore on ikka ja jälle näha, kuidas on nähtud vaeva nii peidukohaga, kui ka aardega. Aitäh!
Natuke oli vaja veel aega parajaks teha ja tahtsin selle vaatetorni ka ükskord ära näha. Arvata oli, et sellise ilmaga seal rahulikult otsida ei saa, aga vähemalt oli hea vaade.
Täielik ebaõnne jada. Möödunud talvel ma seda kätte ei saanud. Hetkel logid lubasid, et kerge saak. No ma siis vantsisin ka kohale ja võtsin igaks juhuks oma abivahendi ka kaasa. Ega ma ju selle peale ei mõelnud, et vahepeal on ohtralt vihma sadanud ja puit pundunud. Lõin oma kõvaketta magneti sinna külge, aga nuta või naera, miskit ei liigu. Magnet, kurinahk, ka nii kõvasti seal küljes kinni, et jäta või sinna, kätte ei saa. Katkusin oma küüned tagurpidi, lõpuks surusin auto võtme vahele, siis sain magneti kätte, aga karp ainult naeris selle kõige peale, ei näidanud mingit liikumist. Ühesõnaga, ilma äikeseta ka kättesaamatu. :D
No läks ca 15-20 min aega aga leitud ta sai. Aare oli üsna kergesti kättesaadav, nii, et abivahendit polnudki vaja (lõpus otsisin abivahendi ikka lõbu pärast üles :)). Muidu tore aare, ainult, et aarde peitev ese oli mingeid putukaid täis. Aitäh aarde eest!
Otsustasime Liinaga nädalavahetuse sisustamiseks väikese jalgrattatiiru teha ning esimene punkt viis meid Stroomi-Rocca al Mare kergliiklusteele.
Linnuvaatlustorn avaldas oma massiivse konstruktsiooniga muljet ka Liinale, kes tavaliselt sellistesse tornidesse ronimist väldib. Niisiis jõudsime mõlemad koos õnnelikult ülesse. Liina nautis vaateid, mina alustasin muidugi kohe turnimist. Midagi, mis tundus sinna mitte sobivat, paljastus aga siiski ühest lihtsamast kohast. Ja vastasnurgast leitud abivahend kinnitas, et asi on õige. Paraku aga polnud abivahendist vähimatki kasu, sest aare oli oma peidupaika väga kõvasti kinni kiilunud. Mõtlesin juba loobuda, et järgmine kord sõrgkangiga tagasi tulla - nali! - kui Liina leidis abivahendi alt kase alt. Teine abivahend, mis kodust väljudes alati kaasas, abiks ja nii ma aarde sealt pesast lahti sain. Aega läks päris korralikult!
Nimed kirjas, veeresime edasi Kakumäe poole. Aitäh aarde eest!
Kergliiklustee oli üsna hilisest ajast hoolimata aktiivses kasutuses. Nulli poole jalutades kahtlesime, kas on sobiv aeg otsimiseks, ehk on torn ka päikeseloojangu nautlejate poolt hõivatud. Oligi, aga õnneks polnud need nautlejad ja kõik muud tervisesportlased tuhisesid ka niisama mööda.
Aarde leidsime ruttu ja vaatasime üle ka peitja pakutava abivahendi, see logiraamatuni siiski ei aidanud, õnneks oli omal geokotis ka paar vidinat kaasas.
Vahva värk, aitäh.
Proovisime seda aaret juba ka varasemalt leida, aga siis oli torn hõivatud. Tol korral plaanisime üleval vaadet nautida kuniks torn vabaneb, aga lõpuks andsime alla... Ei saanudki aru, kas tegu oli muguga või kolleegiga, kes üritas aaret uuesti ära peita. Kuna alla minnes hakkas ka tema kohe toimetama. Seekord oli torn meie päralt ja leid tuli kähku - kõigepealt jäi kätte abivahend ja siis oli juba teada, kus aare ise asub.
Mis teha, kui rannas ööbides uni ära läheb - väike rattatiir loomulikult. Eelmine kord ,õhtusel ajal, oli tee ja torn suht hõivatud ja loobusin. Seekord sain omaette nautida lindude ööhääli ja tähistaevast. Kuigi kell hakkas lähenema kolmele nägin kümmekond mugu ka ära. Uskumatult kobe teostus pettis ära küll ja abivahendist oli kasu. Silt ja teip vajaks uuendamist. Aga igati lahe aare, kus kohe mitu väga head ideed. Suur tänu.
Aare leitud, kergelt sai kätte ja läksin siis otsima abivahendid aga seda ei leidnud kiiresti ja lahkusin:) küüned on head abivahendid :D
Lisaks abivahendile, oli tarvis veel pisukest abivahendit. Vahva teostus! Geoõhtu viies leid.
Olen seda torni külastanud seoses aardega kolmel korral. Kunagi vaatlesin torni üsna põgusalt ja erilist plaani otsida ega leida polnud aga jäi siiski painama, et kus see asi end peita võib. Umbes kuu aega tagasi külastasin hulga aardeid, mida ma polnud varem leidnud või veel otsinud, et edaspidi oleks kergem ja kiirem logi kirja saada. Siis otsisin ka selle üles ja pillasin veel abivahendi tornist alla aga see sai kenasti leitud ja omale kohale tagasi. Täna siis oli selle aarde logimise kord. Tulin otsustavalt aaret logima aga kaks noort olid tornis teineteist või siis vaadet nautimas ja polnud seda nägugi, et nad plaaniks ära minna. Passisin siis seal ja nautisin kah vaadet ja näppisin telefoni. Poole tunni sees käis tornis neli seltskonda ja mul hakkas üsna jahe. 40-ndal minutil tuli suurem seltskond, kes tegid seal päris korraliku fotosessiooni. Kui nad lahkusid avastasid noored, et nätsupakk oli alla kukkunud ja üks neist läks seda ära tooma. Sel hetkel hakkasin varuplaani pidama, et kuidas ma küll tänase kuupäevaga aarde logitud saan ja kas ma pean tõesti kuhugi mujale minema. Mu kannatus oli üsna viimase piirini viidud, kui äkki nad siiski otsustasid lahkuda kuna ühel neist oli samuti külm hakanud. Jee! Nüüd tuli kiirelt toimetada, kuna järgmised vaatlejad olid juba torni tulemas. See tunnike oli seda väärt! Väga tore aare mõnusas kohas! Aitäh Laur.
Huvitav peidukas. Mugud jalutavad mööda ja hakkad teesklema et kõik on tavaline ja siis kogemata riivad seda. Minu aaretest siiamaani lemmik. Aitäh peitjale!
Meie esimene aare leitud. Vaade on tõesti super ja peidukas oli lahe. Aitäh peitjale jahipisik ainult süvenes.
Kuulsime ülevalt hääli ning kartsime, et mugud on nulli hõivanud. Selgus, et hoopis abivahendiga vastasnurk oli nende jaoks istumiseks mugavaim. Vaatasime diskreetselt kaugusesse ning logisime aarde ära. Polnudki abivahendit tarvis. Aitæh!
Üllatuslikult olime sel imekaunil päikeseloojangu ajal tornis ainsad külastajad. Erki leidis aarde kah kibekiirelt üles, misjärel tekkis sportlik huvi, et milline see va abivahend on ning läksime toda ka otsima :D
Vahva lahendus, aitäh!
Minu esimene aare, jee! Mõtlesime kastist välja ja abivahend oli käes. Sellega on tunduvalt mugavam aaret kätte saada, aga saab ka ilma. Väga geniaalne lahendus.
Leidsime üllatavalt ruttu arvestades, et mul paar aastat paus olnud viimasest leiust. Merelle esimene aare - sai geopisiku külge. Kiitus peitjale, nii vahva peidukas.
Siin olin korra juba perega rattaga mööda sõites inspekteerimas käinud, kuid siis ei hakanud midagi silma. Täna läks kõik nii ludinal, et ise ka ei usu. Esimeset vaadatud kohast hakkas õige asi silma ning seetõttu ei olnud ka abivahendi rakendamine keeruline. Enne tagasi panekut jõudis üks tüdrukute kamp üles, seega imetlesime veidi loojuvat päikest ning vabal hetkel saime oma toimetused lõpule viidud. Tänud laheda aarde eest!
Selle aarde juures olen mina teist korda. Esimesel korral eelmise aasta sügisel jäi konteiner kätte saamata. Pusisin jupike aega ikka selle abivahendiga aga ei mingit tulemust.
Seekord sain abivahendi juba näppude vahele, kui see sealt ära libises ning pea meetrijagu allapoole kukkus. Joss seda sealt kätte ei saanud, minu veidi pikem käsi koos kaasa võetud käepikendusega tegid triki ära ning saime jublaka uuesti kätte. Seekord irdus konteiner kohe esimesel katsel.
Aarde tagasipaneku hetkeks oli just sinna kõrvale sätitanud ennast kaks vene noormeest, kes küll u 10 min pärast lahkusid. Kiire liigutus ning kõik oli omal kohal.
Ja kui ma nüüd selle logi siit Geocachingu lehele kopeerin, siis peaks see seal mul 1000. leid olema. GP lehe arvestuse järgi on mul selle märgini veel pisut minna. No kõigest 16 aastat ju mänginud ka seda mängu, ei peagi kõik nii kiiresti käima :P
Äikest ei olnud, aga selle eest paistis päike. Ilmslt päikese ja koroona koosmõjus oli siin paras laulupidu. Esimesel ringil ei hakanud miskit silma, ja kus siis hakkas torni mugusid voorima. Lausa ahastus tuli peale vahepeal, tundus et siin ei saagi midagi otsida. Õnneks saabus siiski muguvaba hetk ja tegin veel ühe tiiru. Ikka ei midagi. Ei aaret ei abivahendit. Olin juba loobumas kui kogemata pilk õigesse kohta sattus. Kätte sain ta lausa ilma abivahenditeta. Kui logitud sain, siis läksin vaatasin ka abivahendi üle. Vahva koht ja lahendus. Aitäh peitjale.
Küll läks ikka kaua aega selle otsimisega. Parkimiskell näitas, et ma olin 55 minutit autost eemal olnud. Rada oli jalutajaid ja sportlasi täis aga õnneks keegi torni ei tulnud ja sain rahus poleerida. Lahe peidukas. Kätte sain oma vahendiga.
Lörtsiga kättesaadav. Olin varasuvel käinud oludega tutvumas, aga kuna üks tütarlaps oli end telefoni seltsis põrandale maha istutanud ega paistnud ka 5 minuti järel lahkumise kavatsust üles näitama, lahkusin hoopis mina.
Tänaselgi lörtsisel päeval saalis rahvast üles ja alla ning otsingute algus viibis. Aga kui siis saabus võimalus vaatama hakata, tuvastasin kahtlusaluse ja kinnituse saamiseks sain ka abivahendi kätte. Selline tore lahendus, Laurilikult kaval. Aitäh.
Uus logirull ja abivahend. Hetkel saab sellega ilusti kätte.
Hämaras sai siin ikka mõnda aega poleeritud, lootus hakkas juba kaduma kui lõpuks õige asi ka silma jäi, aga kätte me seda ei saanud. Kohapealsest abivahendist ei olnud ka kasu. Aga nüüd vähemalt teab, mida järgmine kord kaasa võtta.
Logiraamat on nüüd väga täis. Kätte saime selle vidina abivahendiga meelitades. Õnneks ei olnud väga kinni paisunud. Ei olnud meil taskus peale templi ja pliiatsi midagi. Täname!
Kunagi ilusa ilmaga käisin otsimas, kuid leidsin vaid abivahendi. Seekord andsin Magnusele kogu info, mis mul oli ja enne kui ma saapapaela olin kinni sidunud, oli Magnusel selge mis, kus ja kuidas. Täitsa hea kohe nii korduvkülastusi teha. Exe sai teel jänese lõhna taga ajada. Erinevalt Exest, kes ainult haistis, õnnestus kahejalgsetel jänksi silmata ka. Neljapäeva öösel oli nii objekt kui tervisetee väga muguvaene. (238) Aitäh!
Kurvad näod innustasid ka otsima tulema ja leitud ta oligi. Kõik omal kohal aga logiraamat on täis, muidu lahe teostus, tänud :)
Leidsin kõik vajaliku, aga logima ei saanud hakata. Ei saanud täpselt aru, kas peab soodsamates ilmatingimustes naasma (kuigi äikest polnud), või vajab aare üle vaatamist. Igatahes idee peitmisviis ja idee on mõnusad!
Kui abivahend oli käes ja aarde asukoht ka teada tuli mõtlema hakata, kuidas aare kätte saada. Lõpuks õnnestus, aga logiraamat kohe täis.
Vedas taas, et vihm oli just lõppenud. Ronisime Emmaga paar korda alt ülesse ja ülevalt alla enne kui aarde leidsin. Siis läksin abivahendit otsima. Pusisin päris kaua ja andsin isegi korraks alla. Noo mina ei saanud ühe abivahendiga aaret kätte. Pidin appi võtma ka teisegi abivahendi, mis oli mul kotis. Aitäh aarde eest! Soovitan .
Kõigepealt leidsin kogemata abivahendi ja siis läks juba ludinal :)
Alguses juhatas gps täiesti valesse kohta, nii et kulus aega... Pärast oli juba aimu, kus võiks olla, aga ei suutnud leida.
Meil ikka täna täiega vedas. Hommikul kallas vihma, siis kui meie läksime jalutama ja aaret otsima säras päike ja kui me ära tulime hakkas jälle sadama ja kauguses lausa müristas. Polegi varem siia torni sattunud. Üleval käis asi tagurpidi. Kõigepealt leidis Liina abivahendi ja selle järgi mina aarde. Väga ägedalt ja lihtsalt teostatud. Tänud peremehele.
Puhkus on selleks, et kohtuda kallite inimestega. Seega kasutasime täna tühja paari tundi, et Kadriga kohvikusse minna ning pisikest jalutuskäiku teha. Mis sa teed, kui jalutuskäigul kohtud ka leidmata aaretega, tuleb ikka otsida. Leitud kiirelt, nutikas peidukas. Kätte saadud koos kohaliku abivahendiga. Tänud suured.
Ütleks, et leidmine oli sündmuste vaene. Tuvastad aarde asukoha, otsid abivahendit ja voilaa... ongi logi kirjas.
Aga see, mis meid peale logimist ootas oli omaette sündmus. Nimelt enne meie tornist lahkumist saabus sinna keskealine mees, kes tagasihoidlikult küsis "Kas tohin Teile lugeda mõne luuletuse"? Lõpptulemusena saime poeedi käest lausa neli erinevat luuletust - küll roosidest ja Eestist ning merest. Viimane pidi eriti sobiv olema tolles tornis olles. Seejärel loomulikult informeeriti, et tema luulekogusid, (mille ise välja andis) raamatupoed ei taha müüa ning ei lubata teha ka luulekogu esitlusi. Soovitasime viisakalt, et järsku peaks järjepidevam olema aga härra ei olnud rahul sest kriitikud ka tema luulekogusid heaks ei kiida. Tema on lausa üle 600 erineva luuletust kirjutanud ja neist 67 on rate.ee kontolt leitav. Vajusime tornist alla aeglaselt nagu vannilima, et pääseda kergelt Aspergeri sündroomi käes vaelevast poeedist.
Saime soovituse otsida härrat ülesse rate.ee veebilehelt ja osta tema luulekogu Rahva Raamatust. Jätsime hüvasti ja kiirendasime sammu, et jõuaks võimalikult kiirelt autosse enne kui poeet meile järgi jõuab ;) Kõik leidmised ei saagi olla sündmuste vaesed, mõned neist osutuvad vägagi värvikateks. Ahjaa - kui kellegil huvi, siit leiab mainitud poeedi luulekogud.
Kiire leid (Taneli trenn :D), aga pastakat ei olnud kaasas, ja ka konteineris ei olnud (kuigi väike pliiats mahuks ju). Tuli RoccaAlMares käia. Siis sai logitud. Tänud aare eest!
Võtsin sel korral mõned kokkulepitud abivahendid lisaks kaasa, aga ei läinudki vaja, sest Kalle osavus sai selle kohapealse abivahendiga ka juba kätte :) Vahva aare, aitäh!
Pille leidis ühest nurgast ühe ja mina teisest nurgast teise. Nägime ja katsuda saime, aga kätte praegu ei saanud.
Tegelikult aarde ja abivahendi leidsime aga karbikest ei õnnestunud oma pesast kuidagi kätte saada, järgmine kord ehk on kotis veel mõni abivahend olemas.
Peale tööd väheke teistsugune rattatiir: kultuuri km, kopli, stromka, õismäe, harku, .... Tugeva tuulega aga õnneks ilma äikeseta sai nimi kirja. Kasutasin abivahendit ja kõik toimis. Aitähh.
Oli täitsa inimtühi hetk seal tornis, mille ära kasutasime ja logi kirja panime.
Leitud. Nii magnet kui ka karp ise. Tegelikult sain minagi karbi abivahendita kätte. Ilus koht, ilus vaade, ilus teostus. Vedas ka muguvaba hetkega. Mis muud öelda, kui - i'm loving it! Aitäh.
Väga meeldis see koht siin ja lahe seos, mis aardele nime on andnud. Panin preemiaks silte, aitäh vahvat kohta meile geokaardile kandmast.
Väga huvitavaid arendusi ja arenguid on siinkandis. Imetlesime uusi maju ja ilusaid kergliiklusteid, ainult jookse, jaluta ja sõida rattaga. Torn oli noori täis, kuid õnneks nad otsustasid mõistliku aja jooksul lahkuda ning saime oma musti tegusid hakata tegema. karuonu sai kopsiku kätte, hiljem leidsime abivahendi ikka ka (laur, muuda vihje ära!). Tornist oli kena vaade ning õnnestus isegi metskitse silmata. Keset linna!
Aitäh aarde eest, väga meeldis.
Rattatiirul olles peatusime kõigepealt siin, otsisime tükk aega ja ei leidnud. Otsisime siis vahelduseks hoopis abivahendit ja ei leidnud seda ka mitte. Mingi hetk loobusime ja suundusime Mustjõe oja juurde. Peale sealset edukat sooritust tulime siis tagasi uuele katsele. Lõpuks juba peaaegu olin loobumas ja haarasin viimasest -helista sõbrale- õlekõrrest. Saatsin ka pildi kohast, kus minu meelest see aare äkki olla võiks ja tuligi kinnitus, et täpselt seal see ongi. Vaatasin siis oma fotot...ja tõesti - seal see oligi :) TFTC! P.S. Abivahendit ei leidnudki, aga sain ilma kätte.
Laur uuris mu vahepealse hooldushulluse peale, et kas ma tellimustöid ka teen. Tegemist siiski vabatahtliku aktsiooniga, kuid tulin tõin siia vaatetorni uue korraliku abivahendi.
Sai võetud ette üks pisike rattamatk kaunil kevadisel päeval. Oli tore, täname!
Täna oli see päev, kus üle pikkade aastate õnnestus ka Lapsuliblikas ratta selga saada ja tervelt 10 pikka kilomeetrit mööda kevadises päikeses peesitavat kogulinna.
Linnuvaatlustornis aaret otsides tekkis tunne, et ju need blondid suurerinnalised miniseelikutes tütarlapsed, kes parvedena trepist üles-alla lehvisid mõtlesid, et ilmselt jälle loomaaia tara lekib. Igatahes on suve edenedes selles kandis palja silmaga seda musta auku näha, mille peale teadlased miljardeid maksvaid teleskoope kulutavad.
Leidsin siis üles aarde kättesaamiseks sobiliku abivahendi. Vananedes olen ma härdaks muutunud ja olen hakanud oma asjadele nimesid panema. Sellele abivahendile sai nimeks Jüri.
Ilmselgel on Jüril aardega kogemusi, igatahes sai üpris kergelt aarde kätte, mis küünistavamale sugupoolele ilmseid raskusi pakub. Tagasi pandus sai see juba röögitsalaulu saatel. Päris äge ju, kui sulle tuleb trepi peal vastu noor tütarlaps, täiesti kõrist lauldes, endal seljas kombinesioon, millel minu nimi.
Püromaani olen ma selles torni läheduses näinud aastaid tagasi, räägitakse, et sealkandis olla liikunud ajakirjanikust liputaja. Nüüd ma siis nägin ka oma väikese fänni ära.
Ilusa õhtu puhul otsustasin tööpäeva järel ette võtta lühikese geosõidu. Esmajoones tegin Nõmmel kiire hoolduspeatuse ja siis suundusin Stroomi ranna terviseraja promenaadile. Torni juures kostus inimeste jutustamist ja üks üksik härra oli samuti üles suundumas. Juba eos tekkisid mitteleiu mõtted. Juhtus aga nii, et täpselt seal kus ei tohtinud kedagi olla, oligi inintühjus. Tavaliselt on risti vastupidi. Aare nii hästi peidetud, et vaate nautimise varjus sai sujuvalt nimi kirja pandud. Plaan oli aardele ka uus korralik abivahend jätta aga see oli juba raskendatud, sest seal nurgas istusid mugud. Aitäh!
Siin läks nii nagu arvata oli. Teades peitjat välistasin koheselt osad head peidikud. Siis panustasin sellistesse kohtadsse kuhu mina peidaks ja pagan, ikka ei midagi. Ometi ei andnud see mõte mulle rahu. Väikse kõne peale sain kinnituse ja peale seda ka järgmise kinnituse. Nimelt on keegi tõbras hea abivahendi rotti lasknud. No öelge, kes nii teeks. Ilmselgelt geoeitur, sest teised ei tea seda kohta.
Lontsisime autosse ja seal leidus hädine abivahend aga Lembitul sellesse usku ei olnud. Kuna mina ikka jaurasin edasi ja koerajalutamise pael oli minu käes, siis läksime tagasi. Kohapeal sai Lembit mingil imeväel logiraamatu kätte. Uuh vedas.
Ega see jauramine ilus minust olnud aga õnneks saame sõbrad edasi olla. Tänud Laur, ega muud oodata olnudki kui kavalus kuubis! Vaade ka siit ju imeline.
Oi jeebus, kus siin ikka oli jauramist. Kuna meiega samal ajal saabusid objektile ka kolm linnuvaatlejat-fotograafi lahe vastaskaldalt, siis ei tahtnud ka neid kuidagi oma tegevusega häirida. Miski aeg suutis Anne ikkagi mõnes geokolleegis haletsuse esile manada ning nii meid õigele teele aidati. Õige pimesikud ma ütlen siit tagantjärele. No ja ega saaga siis sellega veel läbi polnud. Ilmselgelt vajas logiraamatu kättesaamine abivahendit. Aga no mida pole seda pole. Vahepeal käis Anne ja tõi kohalikult prügimäelt paar imevidinat, aga need meid kuidagi logirullile lähemale ei aidanud. Ei aidanud ka mul käepärast kaasas olnud vidinad. Autos siiski midagi vajalikku leidus ning astusime jälle aardeni tagasi. Seekord saime siis tekstid raamatusse. Hiiglama äge teostus ja mõnus paik aja veetmiseks. Seda kulus meil seal täna ikka tunni jagu ja veidi pealegi. Aitüma!
Oleme siin roostikus kordi käinud ja erinevaid linde näinud aga see torn jääb lindudest veidi kaugele. Muidu aga kena vaade. Aarde jaoks oli sobiv abivahend kaasas. Aitäh!
Tore torn ja lisaks närilised. Kui ükskord jõudis aega, et tuule tõukel mugud lõpuks lahkusid, sai see tops siis peidust välja päästetud. Tänud peitjale.
Rõõmus ruuduline torn ja pigem varakevadine kui hilistalvine astumine päädisid aardeleiuga. Kättesaamine ei olnud liiga lihtne, aga kätte me ta saime. Või õigemini Heldur sai, sest teisi sinna juurde ei lubatud. Eks me siis üritasime teda mugude eest varjata. Aitäh!
Õnneks Äikesega probleeme ei olnud.Aarde tuvastas Krista ja Heldurile jäi au karbike peidust välja tuua.Aitäh!
Praegusel aastaajal äikesega probleeme ei ole ja nõnda läksime aaret otsima. Tegelikult käisime jube eelmine õhtu, aga siis ei õnnestunud aaret kätte saada. Täna olime paremini varustatud ja õnnestus karp kätte saada.
Käisin rattaga linna peal kevadekuulutajat mängimas ning avastasin rõõmuga, et ilm on piisavalt sodi selle aarde otsimiseks, sest see on ka päikesega kättesaamatu. Abivahendeid vaja ei läinud, aga eks soojemal ajal ongi lihtsam. Tänan hästi peidetud aarde eest! :)
Mingi aeg tagasi külastasime seda rada päris tihti. Nüüd aga elame veidi kaugemal ja sellele rajale ei satu enam. Seekord siis mõtlesime, et läheks vaataks selle uue objekti üle. Aga enne minekut võtsin kodust kõiksugu abivahendeid kaasa, no kohe suure kotiga. Kohale jõudes saime veidi otsida ja silma see jäigi. Polnud seal üldse mingeid imeabivahendeid vaja. Täitsa tavalisega sain hakkama :)
Me täname!
Hommikul enne auto kätte saamist, oli see paras sipsakas jalutamiseks. Ilm oli ka väga mõnus. Aga aarde saime kätte väiksele vihjele. Tänud peitjale.
No on ikka vidin. Logi kirja saamiseks oli sobiv abivahend kaasas. Täname!
See aare sai võetud õhtuse pikema jalutuskäigu eesmärgiks ilma suurema lootuseta leiule. Peale kõigi võimalike ja võimatute peidukohtade läbiuurimist sai aare ka siiski leitud. Kättesaamiseks kasutasime kaasasolnud abivahendit. Vahva aare. Tänud!
Telefonigeps ajas valesse nurka ja nii see aeg kulus. Hästi tehtud, täname!
Leitud. Ainus ja õige abivahend oli kaasas, õiges kohas nägijaks saamine vajas siiski vihjet. Lahe! Aitähh!
Aardeni viis korralik mugumaantee. Tornis tuli õige asukoha leidmine kuidagi lihtsalt. Taskus oli ka sobiv abivahend olemas ja topsi kättesaamine polnud suurem probleem. Aga näha on, et abivahendite kasutamisest on torni konstruktsioon juba kannatada saanud. Jah, ega seda keegi ei märka ja tornile see ka ohtu ei kujuta aga ega ta nüüd ilus ka ei ole, samaväärne seintele oma nime kraapimisega.
Hea mõnus lõunapausi aare :) Lähed kohale nagu Joosep Toots, taskud igatsugu varandust täis ja logid aarde.Lihtne,tänud :)
Ei tulnud lihtsalt see asi. Läksime lootusrikkalt nulli ja tuustisime seal oma mõnikümmend minutit kuniks ilmusid kolm noormugu, kes all korrusel mõnda aega meeleolumuusikat mängisid, niisama lärmasid ja meie otsimisperimeetrit piirasid. Õnneks ilmastik pikemat hängimist ei soosinud, õige pea olid mugud jälle läinud ja objekt meie päralt. Siis läks veel veidi aega kuniks Ergo arvas, et ta vist leidis. See muidugi oli alles pool võitu, abivahendeid meil polnud ja kohalikku ka üles ei leidnud (võib juhtuda, et isegi leidsime, aga kätte ei saanud). Kuna päev tahtis kirja saamist, siis ei jäänudki muud üle, kui siirduda kaubandusvõrku, soetada vajalik vahend, tulla tagasi ja protseduur lõpuni viia. Tänud peitjale!
Äikest polnud, nii et võis otsida. Ma oleks vist hätta jäänud, aga Reixil oli sobiv varustus kaasas ja asi sai aetud. Tänud torni juhatamast!
Oh, mis uus torn siin! Kas ma pole tõesti nii ammu seda rada käinud/sõitnud? Rattaga ma mõtlen. :) Nurk oli kodus täpseks timmitud ja otsimisel sellest loobuda ei tulnudki. Asi leitud jäi üle see vaid välja meelitada. Vastasnurgast küll mingit abivahendit ei leidnud, kuid õnneks olid endal head riistad kaasas. Vaade vines lahele olin ka päris hea. Linde polnud, aarde eest kraaps!
Täitsa mõnus oli õhtul jalutada aardeni ja tagasi. Mis kättesaamisesse puutub, siis olime õnnelikud, et igaks juhuks topelt abivahendi kaasa võtsime, muidu olekski võinud sinna meelitama jääda. Aitäh!
Ühesõnaga, kui kõik kodus valmis, siis tuleb groll välja vedada, et enne suurt järamist veidi pekki põletada. Samas väga pikka rabakat ei viitsi ette võtta. Ilmaennustus äikest ei lubanud, mistõttu kasutasime hetke ja lonkisime kohale. Mul oli abivahend täiesti endal olemas ning aarde jäi lihtsalt näppude vahele. Kiire logimine ning siis jäi veel aega pilte klõpsutada. Hea peidukas :)
Jõululaupäev grolliperes - praad ahju, kapsas hauduma ja siis tuleb Miki: "Käime ühel aardel, tunniga oleme tagasi, aitan pärast." Oligi nii - saime tunniga toredal aardel käidud ja külaliste tulekuks oli kõik valmis. Tänud ka Antsule, kes prael tule all hoidis. Laur on vahva asja valmistanud, aitäh.
Veel paar päeva ennem j6ule ja olen minagi yks nendest kes viimasel hetkel veel kinkne otsivad. Kingiralli vahele aga plaanisin ikka paar hetke looduses ka. Autos lugesin kirjeldust ja pakkisin siis endale kaks pontensiaalset abivahendit kaasa. Koha peal sain tykk aega muguvabat hetke oodata, kuid ega ka yksi asjatades ei jäänud esimese hooga miskit silma. Kui olin tykk aega eri tasanditel mitteleidmisega tegelenud, kysisin Silverilt vihjet. Nac aja pärast sain ka nägijaks ja kui kirjeldasin et mis abivahendid ma kaasa olin v6tnud siis yhe kohta 6eldi kohe et sellega pole kll midagi teha :D. Silver veel ytles et pole midagi et leidsid, raskem osa on alles ees. Yhte abivahendit ma aga Silverile ei maininud ja sellega kulus mul avamise/logimise/tagasipaneku peale oma 20-30 sekundit :D. Väga kavalalt peidetud. Laur ikka oskab/suudab/viitsib ;) Kiitused peitjale
Avaldamise päeval käisime siin kolmekesi mitteleidmas, seekord tulime Jasperiga kahekesi. Rongiga sõitsime Balti jaama, sealt mõned peatused bussiga ja lõpuks veidi jala. Kaasa olin võtnud hunniku abivahendeid, mine tea mida vaja läheb. Tornis näppisin siit, katsusin sealt, koukisin kolmandast kohast aga näppu ei jäänud miskit. Väike vihje aitas edasi ning üsna pea kiskusin õiget asja. Kui konteiner on küll geopeiturikindel, siis sama ei saa kahjuks torni kohta öelda. Mõningase pusimise peale sain logi kirja panna ning aarde samasse kohta tagasi panna. Tagasi rongi peale otsustasin jalutada, sai mõnus jalutus :) Aitäh aarde eest, päev kirjas jälle!
Väike kesköine tiir siia, kus valgemal ja/või soojemal ajal tõotab kujuneda suurem muguprobleem ja geoikaldus. Seekord kaarti vaadates lähenesin autoga vähemalt "vanast heast" ja kindlast suunast, kuigi tundub, et sellest teisest parklast võinuks tegelikult ka päris maastiku raskusastmele vastavalt kohale jõuda. Linn muutub ju, loogiline, et rajad siis samuti. Torni juures võttis alla 10 minuti, et peidukoht tuvastada, seejärel abivahend, seejärel kättesaamatus või lihtsalt enda saamatus. Tõin autost kaht erinevat tüüpi abivahendeid ning rakendasin esiti seda leebemat tüüpi - ehk mitte dünamiiti :P Aitas muide! Mitu on ikka mitu! Suur tänu meistrile, väga korralik teostus, ja mul on hea meel, et selle enne kulumismärkide süvenemist originaalkujul leidsin. Kunagi tulen spetsiaalselt äikesega proovima - arvan, et võib täitsa kättesaadavaks osutuda. Oma piksevarras tuleks igaks juhuks kaasa vedada, vastasel juhul võib korraga liiga palju saada... :o)
Õnneks äikest polnud, sain kergelt nime kirja. Kohapealt avaneb mõnus vaade! TFTC!
Autost torni poole jalutades sai targu üks mitmeotstarbeline tööriist kaasa võetud. Mine sa tea, mida sealt vaja võib minna. Kohapeal sai kiirelt selgelt, et mis ja kus. Jäi veel üle leida vastus küsimusele: kuidas! Õnneks sai õige asi kaasa võetud ning väga palju aega ei läinudki, kui vidin oli käes. Tõsi, päris tõhus on see aardekarp saanud. Küll aga võib juhtuda, et näiteks peale viitkümmet leidu ei ole karpi ümbritsev konstruktsioon päris see, mis ta on praegu. Aga usun, et peab ajahambale hästi vastu! Tänud aarde eest!
Plaanis oli minna jõusaali biitsa pumpama ning aja parajaks tegemiseks tulime siit läbi. Kuna kättesaamisega võib raskusi tulla siis võtsin kaks abivahendit kaasa, aga aarde võtsime siiski kohaliku abivahendiga. Enamasti läheb vaatetornides kaua aega, ega seda 6 sekundiga ei leidnud, aga täitsa mõistliku ajaga. Lahedalt värk, meeldis.
Kui end juba ühe uue aarde pärast välja aetud ja veel üks parasjagu avaldus, ei olnud kaua kaalumist - ikka lähme. Kupatasime veel mõned sõberid madala (promilliga) musta (helesinise) geolambor-džiniga kohale. Mööda tuttavat teed kuuekesi armageddonlikult aegluubis astudes seni nägematu tornini jõudnuna silmasin vastassuunast tuttavamat kuju lähenemas. Saabus aasta aarete kandidaatide peitja Silver. Nagu siin juba tõdetud - kellegi õnnetus on teise õnn. Silveri geoõnnetus oli meie geoõnn. Turnisime seitsmekesi torni, ei saanudki kaua otsida ja siis antigi mulle kirurgi tööriistad pihku. Ei kulunud kuut minutitki, kui totsik allus. Mina tahtsin esmaleiu rohkem Silverile omistada, aga eks me kõik olime kohal ja tublid.
Väga vinge ja aaret väärt torn! Vingelt istutatud aare. Tänud, Laur! Aare korras, kuigi tahaks õige pisut pisem olla küll.
Tahtsime päeva tegelikult lõppenuks lugeda ja koju laisklema suunduda. Aga ei saanud, sest tuli kõne, et tulge parem kohale, kambas toredam otsida.
Lendlesime oma lambroga kokkulepitud parklasse. Seltskond oli kirju ja muutus veelgi kirjumaks. Rüübates limonaadi, jõudsime kuritöö paika. Ma ei jõudnud perimeetritki üle kontrollida kui selgus, et teised juba logivad. Üle pika aja sai siis ka esmalogijate kambas olla. Seejärel lustisime veel veidi aega laudteel.
Täname.
Otsustasime Lauri aaretehullusega kaasa minna ning ruleerisime pusle juurest otse siia. Lisaks Vääna kambale liitusid ka kiired ja ilusad Geolambordšiiniga. Oi, kus see on väle pill! Ainult sisu tundus veidi unine :) Liuglesime siis rahulikult aarde juurde, kui kaaaslased tundsid ära lähenevas mugus Silveri, kes osutus meile äärmiselt kasulikuks. Vahel on ühe ebaõnn teistele puhas rõõm. Tänud Silverile, et säästis meid sama rännakut ette võtmast, mille ta ise pidi tegema. Loomulikult on kõik geopeituseks soetatud abivahendid, siis kui neid vaja on, alati autos. Oli meeleolukas geosündmus. Täname peitjat huvitavat kohta tutvustamast!
Mõte oli poes ära käia, koju kobida, üks pepu-pusle kokku klopsida, ning suunduda viimastel päevadel lähipiirkonnas avaldunud aardeid otsima. Saingi just ostud ostetud ja pilk telefonile näitas Lauri advendipäeva järjekordse üllitise avaldumist. Kiirelt tegin plaani ümber ja suund mere äärde. Ilm oli niru, aga see on ju geopeituri mõistes ainult hea näitaja. Kohale jõudes haukas vaikus, kui paar visa möödajooksnud sporditüdrukut välja jätta. Kuna vihje oli ebaharilikult pikk, siis olin uudishimust sunnitud selle juba enne otsimist üle vaatama. Tänu sellele jalutasin ka praktiliselt kohe õigesse kohta. Terav geosilm leidis õige asja kohe üles. Aga kätte ei saa! Tõin siis abivahendi ka kohale, tundus küll igati asjalik olema, aga konteiner ei liikunud millimeetritki selle peale. Proovisin veel igassuguste vahenditega mis taskust leida suutsin. Ühel hetkel viskas see võtmete kõveraks väänamine üle ja otsustasin autost varustust juurde tuua. Valik oli suur ja olin üsna kindel et aarde ma kätte saan, iseasi mis oleks tornist järgi jäänud. :D Esmavalikuks otsustasin siiski miskit leebemat kasutada ja mis tasku ära mahub.
Uuesti torni juurde jõudes paistis teiselt poolt vastu tulema üsna kirju seltskond. Ilmselgelt olid need geopeiturid aga nirude olude tõttu ei suutnud kuidagi ära tuvastada kellega tegu. Alles siis kui olin mugu teesklevale Paavole päris külje alla jõudnud, hakkas pilt selgemaks minema. Marje, Paavo, Piia, Peeter, Kajaliis ja siis see keegi veel, olid ennast kenasti üles rivistanud. Lubasin küll neil rahus edasi otsida aga millegipärast otsustasid nad järgneda sinna kuhu mul sihikindlalt sammud olid seatud. Lasin siiski neilgi seda kavalat peidukat otsida enne kui selle kallal vandaalitsema asusime. Isegi abivahenditega oli tükk tegu logiraamatule ligi pääsemisega. Väga lahe teostus aga torni huvides, soovitan konteineri kabariite tsipa vähendada.
Ehk ka siin aarde juures sai väike detsembriaaretele kohane sündmus maha peetud ja et see nii ruttu otsa ei saaks, sai ka koos üks juba arhiveeritud aare üles leitud ja selle sodi loodusest kõrvaldatud. Aitäh Paavo pundile selle leidmise võimaluse eest.
Päev oligi juba igatahes korda läinud ja muud aarded peavad nüüd teist päeva ootama jääma, kui just tänane aaretesadu mind veel ei üllata. Ole sa Laur tänatud nende vingete lahenduste eest.
FTF läks kirja 15:13