Sämi sillad

Kunda jõe suurim kärestik oli vanasti Sämi küla juures, sealt käidi suvel läbi jõe. Paika hakati Sillaks nimetama, mis Sämi Silla kujul on tuntud tänini. Esimene teadaolev sild ehitati Sillale 1581.aastal. 1858 ehitati esimene kivist sild. Aastatel 1931–1932 ehitati see põhjalikult ümber ja püsis kuni 1944. aastani, millal taganevad sakslased silla õhkisid. Uhkest kolme võlviga kivisillast on tänaseks järel vaid teekõrgendik, lagunenud sillapostid ja mõned kivihunnikud.

Uus sild rajati pärast sõda 1959.aastal mõnisada meetrit vanast allavoolu. 2014.aastal tõmbas sellele tähelepanu aeganõudev sillaremont.

Sämi jõgi oli madalate liiva- ja savikallastega, jõe vool oli aeglane ja vesi suhteliselt soe. Madala käänulise jõe soppides leidus rohkesti vähke. Sämis olevat olnud parim vähipüügi koht. Kunda jõgi olnud üleüldse Eesti parim kala-ja vähijõgi. Kui aga uut ehk tänast silda hakati ehitama, võeti ette ka jõe süvendamine - nii et madalast, rahulikust ja soojaveelisest jõest sai see, mis ta on tänapäeval – kiirevooluline, suhteliselt sügav ja külma veega jõgi. Vähke tänapäeval Kunda jões enam ei ela, samuti on kunagi kalarikas jõgi nüüd selleski osas äärmiselt vaene.

Praegu on jõe süvendamise tagajärgi pea võimatu otseselt tajuda, palju silmatorkavamad on Sämi jõe ääres lagunevad tööstusliku välimusega hooned. 1990. aastal alustati jõele Rakvere lihakombinaadi tööstusliku veega varustamiseks pumbajaama rajamist. Umbes kolme meetri laiuselt on jõe põhi betoneeritud. Pumbajaama rajamise plaanist ongi jõe äärde mäletuseks jäänud kaks lõpuni ehitamata hoonet.

Vana ja uue silla vahele jääb Sämi rippsild, mille ühes otsas asub Sämi hüdromeetriajaam. Sild koos vaatlusposti hoonega valmis 1977.aastal.