Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See on "Kingitus..."-tüüpi aare Kristelile (satiire). Palun teistelt otsijatelt kannatust, kuniks Kristel on oma kingituse leidnud ja geopeitus.ee lehel loginud.
Aare ei asu antud koordinaatidel.
Aarde leidmiseks lahenda puzzle.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: vaatamisväärsus (2), pusleaare (2), lumega_raske (2), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8194W
Logiteadete statistika: 82 (94,3%) 5 4 0 0 0 0 Kokku: 91
Ammu-ammu lahendatud, nüüd siis ka nimi kirja pandud. Aitäh, kohapeal läks veidi aega.
Kohti kuhu peita oli seal küll väga palju. Õnneks siiski leidsin ka õige koha kuhu nimi kirja panna. Tänud!
Pidin logidega hea mitu aastat ajas tagasi rändama, et see õige abivalmis vihje ülesse leida. Kuigi null viskab veidike mööda ning peidukohti seal omajagu, on valitud õnneks täiesti mõistlik lahendus.
Tänud aarde eest.
Käisin aaret talvel lumega pimedas otsimas. Siis ei leidnud. Täna aitasid varasemad logid nihutud nulli kohta aarde lõpuks üles leida. Aitäh aarde eest! GX1X7Y
Ööd on siin mustad. No nii radu täis metsa pole ma küll kuskil näinud. Ma polnud metsas ainuke seikleja. Aga nullis olin küll ainuke. Nuhkisin igalt poolt, aga aaret ei kusagil. Lõpuks sai siiber ja enne veel kui hakkasin minema asutama sattusin ka aarde otsa. Aitäh.
Aitäh peitjale!
Käisin ja vaatasin, leidsin ka wc-kivi, aga peidukat mitte. Lõpuks nägin ühte kohta ja mõtlesin, et sinna mina paneks konteineri. Õnneks oli peitjal sama tunne.
Lõppude lõpuks lõppes see otsimine siiski õnnelikult. Vahtisin ikka hoolega kõiki kohti, mis lausa sobilikud ei tundunudki, aga kuskil see aare pidi end ju peitma. Mingil hetkel jäi pilk aga sobilikule kohale peale ja juba enne käe sirutamine oli selge: leitud. Tänud peitjale
Pea aasta möödas ja siin ma jälle olen, seekord koos Ingaga. Eelmisel korral mõtlesin, et tulen soojema ilmaga tagasi aga täna jälle sumpasime põlvini lumes. Käisime vanad tuttavad kohad üle, tulemus loomulikult sama mis eelmisel korral. Õnneks Inga luges vanematest logidest välja kust suunast tasuks tegelikult otsida ja siis läks juba kiirelt.
Kuna täpne aarde asukoht oli mul varasemast juba teada ja lumi värskelt eemale lükatud, siis oli leid lihtne.
Seekordse pusle oli õnneks kaaslane juba ära teinud, nii et jäi vaid kohaleminemise vaev. Lahedalt temaatiline koht, mille leidmine niimoodi keset metsa oli täitsa üllatus. Aarde enda leidmisega nii libedalt ei läinud. Nullis tundus liiga palju peidukaid ja inimtekkelist rämpsu olevat. Seekord olid kõige teravamad silmad noorel geopeituril ja saime logi kirja.
Leidsime tühja karbi, lisasime enda poolt väikses kilekotis logilehe riba. Tänud aarde eest.
Hommikune imeilus ilm ajas meid õue ja suunaks sai Kaberneeme, sest Silver soovis juba ammu mere äärde. Selleks ajaks kui me sinna jõudsime, oli muidugi ilm oluliselt kehvemaks muutunud. Leidsin autole koha, jalutasime aardeni ning seejärel veel mere äärde jääd ja luiki vaatama. Täname kutsumast!
Hommikul sadas Tallinnas jõuluvihma ja ilm oli tavapäraselt hall. Kuna Kaberneeme mineku plaan oli meil juba mitu päeva tagasi paika pandud, siis sõitsime ikka kohale. Ja väga hästi tegime! Ennelõunaks oli Kaberneemes täiesti ilus ja tuulevaikne ilm ning mere ääres jalutades piilus isegi päike korraks pilve tagant välja. Väga ilus koht väikeseks jalutuseks.
Kivid ootasid meid juba tuttavas kohas, jalutasime natuke ümbruses ringi kuni üks paarike lahkus ja siis leidsime kohe ka aarde. Täitsa uskumatu, kuidas me kevadel siin nii kaua aega veetsime aaret leidmata. Aardekarbist leidsime ühe ränduri tooriku, mis oli justkui jõulukink Salmele, kes juba ammu on tahtnud enda rändurit meisterdada. Karpi lisasime hiirekõrvadega juustuorgid.
Aitäh ränduri eest! Ja tänud väga toreda aarde eest!
Jalutasime randa ja siis aarde juurde. Täitsa tore koht leitud. G tõi kastanid tulest välja kui kellegi whippetid olid meie ümber jooksmise lõpetanud ja lahkusid. Vägev! Found it: (4064) 19.Dec.2020 12:40 Kivistu
See poolsaar on küll pool mu elusuvedest mu suvekoduks ja mängumaaks olnud, kuid nende kivadeni jõudsin küll esimest korda. Ja kui siin om säänsed kivad, mida kõike siis võib see mets veel peita, mida ma ei tea. Suuuuuuuur tänu kivasid tutvustamast ja äitäh aarde eest!
Veetsime perega kena nädalavahetuse Kaberneemes.Nautisime häid sööke ja vahust merd,tegime jalutuskäigu metsas, kus leidus pohli, seeni ja ka hiliseid mustikaid. Meri on alati võrratu ja rannast ei tahaksi ära minna.Aarde peidukoha juurde pole varem sattunud, väga ilus koht!
Aaret otsisime tükk aega, sest vahepeal jäid jalgu seened. Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Rohelise mütsiga täpp juba mõnda aega ootas ja kuna täna siiakanti sattusin, jalutasin ka siia. On uhke kivistu tõesti. Rästikurikkas kohas ikka käsi igale poole ei taha ajada, aga õnneks õige nurga alt karbiserv paistis.
Eelmisel Kaberneeme kandi külastuse ajal polnud ma seda mõistatust veel vaadanud aga nüüd oli seegi sobivalt lahenduse saanud ja ootas oma aega. Aare sai leitud igati loogilisest kohast. Väga ilus logiraamat ja mõnus kant rattaga sõitmiseks. Aitäh!
Pusle oli tükk aega tagasi lahendatud, nüüd oli sobiv hetk siia tulla. Jätsime oma sõbrad natuke kaugemale ja tulime ise logima. Null oli lahedalt teemakohane ja rõõm oli teistsugust konteineritki näha. Nüüd veelkord kirjeldust ja esimesi logisid lugedes saab selle aarde liigitada ka ilusa looga aardeks.
Nii tore kivistu siin metsa all. Ainult karbi leidmisega läks ikka päris tükk aega. Õigesse kohta sai korra ennegi vaadatud, aga kehvasti vaatasin. Uuel ringil sain logi ka juba kirja. Tänan.
Variante oli siin ikka omajagu, ja paljudes kohtades ka pruuni paberit... Lõpuks siiski õnnestus ka õigesse kohta vaadata ja nimi raamatusse kirjutada.
Ootamatu vaatepilt metsas, aitäh seda näitamast. Vaatepildi jutuga jätkates ütleks, et mind aitas see, kui kivi otsa ronisin ja aja maha võtsin. Lõi pildi klaarimaks ja huvitaval kombel tekkis uusi ja paremaid mõtteid. Aitäh.
Ilus jalutuskäik. Karp õnnestus võrdlemisi kiiresti leida. Aitäh peitjale!
Täna sobis äkiliselt me teele ka siia sisse põigata. Lahe, seni avastamata kohakene. Tänud.
Jäi teisele aardele tee peale ja panime ka sinna oma nimed kirja geopeitur ovega, kellega poolel teel teise aarde otsingul kohtusime.
Saime Kelliga eelmise aarde juures kokku ja kuna Kivistu oli mõlemal leidmata, siis ühendasime jõud. Aasta tagasi käisin seda aaret pea meetrise lumega otsimas ja kui seekord aarde peale pikka otsismist leidsime, siis tagantjärgi jäin ka uskuma lumega raskesti leitavat silti.
Aardes olnud kivi Kristeli soovil kaasa võetud :)
Ühtlasi panin ka enda logi kirja, mul oli see aare seni leidmata.
Kodulähedane mõistatusaare... huvitav koht. Alguses otsisin ikka täiesti valest kohast. Lõpuks kui õigesse nurka kiikasin, siis nägin karpi, mis oli peidukast välja roomanud. Logisin, kallasin veetilga välja ja panin karbi urru tagasi.
Maasturi poolt tulles on see tee juba paras maastik. Kui olin seda liivarada juba kilomeetri jagu sõitnud otsustasin korra pilgu ka meie enda maaameti kaardile visata ja mis ma näen metsaalune on tegelikult teeradasi täis. Vaja ainult rannast vähe kaugemale sõita ja ei peagi liiva sees punnitama. Peagi olin kivide juures väljas.
Miskipärast arvasin kohe peiduka ära ja peagi võis jälle edasi liikuda. Võtsin kaasa ränduri.
Hea lihtne mõistatus! Ja tore lõpp-punkt - ei teadnudki sellise kivistu olemasolust sealkandis. Jätsin aardesse ühe Soome saartelt toodud ränduri. Aitäh!
Nädalavahetuse alustuseks võtsin suuna lähis-itta ning sättisin end siia lähedusse ööbima. Üldjoontes nooruspõlvest võrdlemisi tuttav kant, kuid antud vaatamisväärsusest olin varem suutnud kuidagi mööda kõndida. Nüüd kui koordinaadiga kohale juhatatakse, seda muret muidugi ei tekkinud. Üpris muljetavaldav koht. Aaret tuli ikka veerand tunnikest otsida, enne kui taipasin kuhu-siin-ise-peidaks-rezhiimi ümber lülituda :o) Mõistlikku varianti silmates sain kohe korraliku konteineri näppu. Viimaste lehtede peal olid sissekande teinud kolm seltskonda võõrapäraste nimedega tegelasi - siin pisut üllatav, pigem mõnes Loksa ümbruse logiraamatus olnuks ootuspärane. Igal juhul tähelepanuväärne koht geokaardil ära märkimiseks, aitäh.
Tänane esimene nac muhedamat maastikku pidi driveinn. Kuna läheduses yks pere just pakkis ennast kokku, siis kasutasin jällegi lapsi suitsukatteks ära ja saime asjad diskreetselt aetud. Lahe peotäis kivikesi ;) Tänud peitjale
Ilus männimets ümberringi ja huvitav koht leitud. Peidukaid oli tõesti palju aga kui seisma jäin ja mõtlesin, et ega Timmu ometigi Kristelile kuskile prügi vahele aaret ei peida, siis tuli leid kiirelt. Aitäh siia juhatamast!
Pusle sai juba kunagi ammu kokku pandud. Nüüd oli sobiv aeg logimiseks, tänud.
Pusle koos oli vaid vaja leida õige lähenemistee. Saime täitsa lähedale ja hakkasime otsima. Kivid olid küllalti märjad, samblased ja libedad. Lugesin Kristjanile sõnad peale, et arvestades tema õnne, siis vaadaku parem ette et ta küllili ei käiks. Kulgesin kivide vahel ja MATS, siruli maas. Ajasin ennast püsti ja palusin ratastooli. Samal ajal kui mina hädaldasin leidis Kristjan aarde.
Selle pusle panin vist isegi mina kokku, minusuguselegi kannatamatule hingele paslik! ;-) Ei olnud pusleseerias lubatud max 1000 tükiga #FFFFFF valge pusle - nagu olen mõelnud (teoreetiliselt) teha. Kiusu pärast #4 ;-P Loodan, et keegi sellest ideest kinni ei võta... :-S
Kui Maasturi aarde juures polnud mingit kinnijäämist karta - sest olime 80 meetrit kõrval maapoolsema tee peal - siis siin oli ühel hetkel pinevust kuhjaga. Saabumissuund meil kirdest. Radu oli nii palju, et vahepeal oli raske validagi. Igatahes jõudsime pika sirge peale välja. Ühel hetkel muutus see niivõrd liivaseks, et ei jäänud muud teha kui gaasi anda ja loota parimat. Ise olin juba leppinud kinnijäämisega ja vastasin Marje küsimusele "Kelle me appi kutsume?" siinmail tiirutava Karuonu nimega, kellega pidime peagi õhtuse matka-aarde juures trehvama. Ise teadsin väga hästi, et tema masinaga ei saadaks siin liivas midagi korda. Meie kõigi õnneks suutsin siiski läbi liiva kõvemale pinnasele parkida ja suurem jama sai ära hoitud.
Sammusime jälle mõnikümmend meetrit eemale aaret otsima nagu Maasturigi juures. Ohoo, missugune temaatiline koht ja vaatamisväärsus! Otsisime ja piilusime kõik urruaugud ja pilud läbi, mõned mitu korda - nagu see muudaks aarde olemasolu neis. Aaret ei silmanud kuskil. Küll oli imelikku prügi - kummivoolikuid, tuhandeks killuks peegel, olmesodi, suitsupakke, plekkpurk, joogitops jpm. Aga aaret ikka ei kuskil. Kui ka logid loetud ja koordinaat üle kontrollitud, läks Marje selle üheainsama peidupaiga juurde, mida seni ei silmanudki. Lõpp hea, kõik hea. Nüüd jäi veel üle karp lahti muukida (mitte murda!) ja võisimegi ootavatele semudele öelda, et me juba tulemeee!
Palju õnne, Kristel! Aitäh Timmu! Karp ja vaatamisväärsused korras. Kui keegi veel siit kaunist kohast silmi riivava prügi ka ära koristaks. Meil polnud täna selleks ei aega, autos ruumi ega muid vajalikke vahendeid. Aitäh kutsumast!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Pusle ammu kokku pandud, sai nüüd lõpuks ka logitud. Ilus logiraamat oli. Tänud peitjale.
Küll on kingitus kohale taritud! Kust need siia said? Õnneks pole meil asi nii hull kui Soomes. Leitud teise objekti esimesel ringil. Aitäh, rahulik koht, täna vähemalt.
Ma süüdistan eelmise korra mitteleius ikka lund...ma ei mäleta kas seda oli aga no ju siis oli...igatahes võtsime varuks seekord nimeandja kaasa, et ei peaks jälle leiuta lahkuma...no ja niipea kui nulli lähedale jõudsime, nägin ma kahtlast kohta ja seal ka aare oli. Igal aardel on oma päev, muidu polekski võibolla ju tagasi tulnud :D
Siia me küll eelmine kord ei vaadanud. Seekord selle eest jalutasime otse õigesse kohta… :D.
Väga ilus põhjus aare peita, meie poolt ka aitähid Timmule ja õnned Kristelile ning edaspidi saame nüüd igaks aastapäevaks ühe aarde, eks? ;)
Liiga palju sodi kivide äärte all :( Lõpuks kui kõik kohad olid vaadatud, mõned logid loetud, suundusin sinna, kus aare end peitis. Mõnikord kohe tunned ära, et see on nüüd see koht. Juba kaugelt. Oleks võinud siis kohe sealt kandist vaadata :) Tänud!
Tänane ilm lausa kutsus välja ja järgmise nädalavahetuse väljakutseks tundus mõistlik vähemalt paar tunnikest end ratta sadulaga harjutada;), Kaberneeme kant oli just väga sobiv üheks mõnusaks sõiduks. Pusle oli varem lahendatud, selline pusle mulle juba täitsa meeldib, mille kokkuklikkimiseks ei pea tunde arvuti taga kulutama.
Nautisin sõitu toredas metsatukas, kuid veidi enne nulli jõudmist sain ka ebameeldiva kogemuse, sest mittekusagilt kargas mulle järsku kanna taha ründav peni. Ilmselt minu ehmatusröögatuse peale õnneks ehmatas vist ka koer ning otsustas peale mõningaid meetreid võidukihutamist siiski tagasi pöörduda, koera peremeest reageerimas ei kuulnud.
Põksuva südamega jõudsin toredasse kohta. Esialgu oli hämming, sest peidukaid tundus palju. Välistasin kõige koledamad kohad, eeldades, et peitja ilmselt klaasikildude ja prügihunnikute alla ei peitnud, nii leidsin ka konteineri. Aitäh.
Kui Tallinnas oli 15+, siis mere ääres pigem 10. Aaret otsisime tükk aega. Esialgu asusin aaret otsima, Exe rihma otsas ja vedas, et ta kivi nurga taga klaasikildudesse ei sukeldunud. Jalutasime sealt siis eemale, kui juba tuli perekond pisipõnniga kivimäge vallutama. Taandusime siis natukene eemale ja lasime neil olla. Ega nad kaua seal viitsinud turnida ja peatselt saime salaja Exega aarde logida. Aitäh! EVEJ
Sellist kohta sealt tihnikust küll oodata ei osanud. Sai kõigepealt turnitud ja siis alles mõtlema hakatud, et kus aare on :D Aga kui mapsi tööle panin viis mind täpselt õigesse kohta ja peaaegu liikumise pealt haarasin juba aarde ja hakkasin logima. Suured tänud laheda koha eest :)
Lumi sulanud ja kätte jõudnud aeg katseks number kaks. Auto jäi ühe metsatee otsa ootele ja suundusin oma lemmik metsa - männimetsa. Jalutuskõik nulli möödus oodatust kiiremini. Aardepaigas tegin taaskord põhjaliku ringi. Leidsin kõike muud kui aardekonteiner. Keegi oli isegi torujuppe maskeerinud samblaga. Umbes nii nagu tsiklijoodik tegi ennast "pokuks". Ronisin kivistiku otsa mõtteid koguma ja uuemaid logisid lugema. Silveri soovitus otsida kagust tekitas hämmastust. Sealt piirkonnast ma ei olegi veel otsinud. Hüppasin mööda kive kohale ja paistiski ilmselge maskeering, mille tagant tuli välhäja viisakas karp koos oma sisuga. Aitäh! Jään ootama nüüs Kivistu vol 2.
Pusled mulle meeldivad. Vähemalt need milles on soodsad tingimused, et seda on võimalik kokku panna. Siin olid need täiesti olemas. Hetkel kõik geopeituse pusled peale viimase lahendatud. Ilmselt lahendaks praegu seda kui logivõlga likvideerima ei peaks. Lõpus ootas igatahes üllatus. Seda ma küll ei osanud sealt oodata. Aga teisest otsast vaadates tundus ka paras peavalu olema. Peidukaid oli liiga palju. Nii mõnigi tiir sai peale tehtud. Vahepeal imesin logidest mõtteterasid ja jätkasin põrumist. Aga siiski, leitud ta sai, ikka sealt kuhu ma jõudsin alles esimese ringiga. Ei tea kas asi oli asi minu seadmes, aga mulle tundus, et null võiks mõned meetrid kagu poole olla.
Tänud.
Tõepoolest, ÜHE logi lugemine andis inspiratsiooni. Ja palun märkige see paik "Teeme ära" kaardile, kes kohalikuma elulaadiga - keegi on taibanud isegi seinapeegli metsa vedada, et see siin kildudeks lüüa. Pudelitest rääkimata. Paha-paha!
Siin läks aega ikka kõvasti, aga lõpuks peale ühe logi lugemist võttis Madis naksti topsi peidukast välja. Tänud peitjale!
Pusle läks kiirelt, tegin kuni sain kiireima aja, mille Karl pidi üle lööma. Tegin sekundi kiiremini ning andsin talle teada ning siis tegi ta sellise tulemuse, mida ei hakanud proovimagi üle lüüa. Tänasel päikselisel päeval oli jalutamise isu ning siinne maastik on selleks väga hea. Keerasin kruusalt metsavahele ning kui tee läks väga juurikaliseks, siis parkisin auto, kuigi oleks ka sõita saanud. Lähenemistee sai vale võetud ning lähenesin suure kaarega, kokku sai käidud 1,5km. Kui aga nulli nägin siis ajas kõvasti muigama, ei osanud midagi sellist oodata, eelneva jalutuskäigu põhjal ei osanud oodata. Sai tehtud 1,5 tiiru kuni aarde leidsin. Hetkel jää ega lumi ei sega, sellega pole enam mõtet mitteleidu põhjendada :D.
Päris pikalt sai otsitud, kuid seda rõõmsamad olime leiu üle. Tänud!
Ilmaolusid vaadates tundus, et on täiesti leitav aare ning pidasin juba mõnda aega silma peal, et võiks ära käia. Täna tundus just õige päev olevat ning mida paremat õhtul ikka teha, kui üks mõnus jalutuskäik värskes õhus. Kohapeal läks suts aega, kuid mitte ülemõistuse kaua. Karp käes, leid kirjas ning päev korras. Kivistu meeldis mulle, aitäh!
Nii tore, et ongi aasta möödas, kui minu Petipuu juures Kristel mugu põõsasse vedas ja mugu haigusesse nakatus. Palju õnne, noored!
Aga aardest siis ka. Nägin küll neid mitteleiulogisid ja lumega raske silti aga ikka oli vaja minna.
Pilt oli ammu koos ja koordinaat ootas külastamist.
Üllatus oli see, kui metsa keerates kõik lumevaba oli. Kuhu siis lumi jäi? Nagu teise kliimavöötmesse oleks sõitnud.
See mets oli selline, et neid teid oli seal päriselt kordades rohkem, kui minu kaart näitas. Kaardilugejana suutsin valida sellised teed, mis ühtäkki otsa said ja nii mitmeid kordi järjest. Kõige hullemaks osutus see tee valik, mis viis med kahtlaste pinnavormideni, mis kangesti meenutasid kaevikuid. Hetkeks tekkis hirm, et äkki Herki proovib neid ületada. Õnneks ta ei proovinud ja hakkas hoopis tagurdama.
Seiklesime seal päris pikalt, mööda lõppevaid teid, kuni lõpuks õnnestus saabuda teele, mis viis meid nulli.
Nullis oli täitsa vägev. Ei tea kellele see kivi ette jäi, et oli vaja pauku teha?
Otsimine võttis ikka palju aega. Otsisime ka ebameeldivatest kohtadest. Tegelikult tuli avardada silmaringi ja aare oligi käes.
Kui ma aarde leidsin, siis ju natukene pelgasin ka. Kasutasin käe aseainena puupulka ja võtsin aarde peidukast välja. Kui aare oli käes, siis hõikasin Herkile, et leidsin. Tore oli leida selline värske, väheleitud aare. Panin meid kirja ja aarde peidukasse tagasi.
Tagasi sõitsime mööda korralikku teed, mis tooks nii mõnegi madalapõhjalise liikurmasina nulli.
Kuna aardeotsing oli tulemuslik, siis ei pidanudki rohkem aardeid otsima minema ja sai üht-teist sinnakanti ka teisekski korraks jäetud.
Tänud!
Kohapeal mõningad minutid ukerdasin ringi, siis lugesin aardekirjeldust ja logisid, et lumega pigem mitte-leitav. Õnneks olid eilsest jäljed ees ning peale lugemist sain veel mõni minut vales kohas ukerdada, enne kui õige paik silma jäi. Koht on äge, aitüma!
Mõnus jalutuskäik geopäeva lõpetuseks. Jäljed lumes. Vaikivad männipuud. Vaikselt hakkab hämarduma. Kui kirjelduses on kirjas, et pole lumega leitav. Siis tasuks uskuda. Ma olin jonnakam ja ei jätnud. Tänu väiksele abile sain leitud, pole päris nullis, kuigi üsna lähedal. Tänud peitjale! Mõnus mets ja tore koht. Õnne, Kristelile ja Timmule!
Ka meie poolt Kristelile palju õnne. Teadupärast ei saa õnne ju kunagi liiga palju olla.
Aga koht ise täitsa huvitav, ongi kivistu. Tänud aarde eest!
Helduriga koos kõmpisime nulli, kus aare esimesest vaadatud kohast välja tuli. Aitäh ja palju toredaid kooskäimise aastaid!
Entlebuchi koerte (loe: endal-pohhui-koerte) jõulumatk sai Kaberneeme-Haabse vahelisel rannikul edukalt ära korraldatud ning pisut jäi valget aega üle. Loomulikult selleks, et lähedusse jäävat aaret püüdma minna. Otsimisega läks aega ja kohti läbivaatamiseks tundus lõputult olevat. Lõpuks ronisin lihtsalt kivile ja mõtlesin, kuhu ise sellises kohas peidaksin. See toimis ja logi sai kirja. Täname.
Vahelduseks ka üks lihtsamat sorti pusle. Selline, mis mõlki pähe ei löö ja juhtmeid kokku ei aja. Mees teab, mis mees teeb! Aare tuli välja esimesest vaadatud kohast, teisel katsel. Aga ega seal ju palju variante ei olegi! EVEJ
Kõigist päevaplaanidest jäi see leid ainsaks, plaane kriipsutas maha geolambro, kelle suhtluspaneel imelikuks muutus. Mets oli talviselt kaunis, kivistu nullis oli lumepitsiga kaetud, muutes ümbruskonna omamoodi seksikaks ja loomulikult ilusaks nagu nimekaimugi. Ja naiseliku salakavalustki ja ettearvamatust oli siin samuti. Taas sain selgust, et enne saan ma aru mis asi on aatomituuma ja elektoni vahel, aga naise loomusest ei suuda ma ikka kuidagi läbi hammustada. Niimoodi ma siis ronisin, põlvitasin, püherdasin kõhuli, lugesin isegi luuletusi, ikka ei avaldanud aardekarp end mulle kuidagi. (arusaamatul moel Piiale ka). Kuna naisega tuleb käituda nagu uksega - kui ei avane proovi millalgi uuesti, aga mitte kunagi jõuga, siis otsustasime sellel korral loobuda. Mina hakkasin teel rohelistest niitudest unistama, seda muidugi täist viisist väljas. Piialt sain sõimata, aga õnneks kuulis meid Hannes. Olime tema nägemisest niivõrd rõõmsad, et kohe olime nõus ka tagasi suunduma, ja õpetatud elukuntsnikul ei kulundki palju aega, et naiselik PIN kood lahti murda ja logiraamat Piiale ulatada.
Pärast oli veidi aega lobiseda ja arutada uuemaid üllatavaid nähtuseid maaiilmas ja geopeituses.
Koordinaadid olid juba mitu päeva ootel. Tänane ilus talveilm aga lausa kutsus linnast välja ja nii me siia maandusime.
Tuuseldasime nullis ja selle lähistel ikka usinalt. Peeter sai oma jope lausa korralikult puruks teha aga aare end ei kavatsenudki ilmutada :( Kuna ka silt on küljes, et lumega leidmine raskem, leidsime, et tuleme suvel uuesti.
Kulgesime auto poole, Peeter lõi laulu kui äkki märkasin Hannest. Käskisin Peetril mõned toonid vaiksemaks keerata, et mitte teisi ära hirmutada. Eks ta ju laulis ikka kogu metsarahvale :D
Peale põgusat vestlust sai otsustatud, et läheme proovime uuesti. Ja see oli õige otsus, sest meie null oli ikka hoopis mujal.
Toredaid inimesi on ikka meeldiv kohata :) Täname Hannest ja ka Timmut-Kristelit!
Kui aare avaldus ja mul pusle lahendatud sai, siis hakkas messengeris järjest sõnumeid tulema. Miks kingitus? Sul ei ole ju sünnipäev? Mis toimub, jne jne?
Tegelikult on asi väga lihtne. Aasta tagasi saime Timmuga tuttavaks ja selle tähistamiseks peitis ta mulle aarde. :)
Tänud imelise aasta eest!