Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 5.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub seltsimees Kirovi nimelise kalurikolhoosi kalakasvatuse territooriumil (õieti tööle ta ei hakanudki). Ilus peaaegu mahajäetud tööstusmaastik (näide nõukogude mastaapidest). Arhitekt Eigi kavandatud, ehitatud aastatel 1981-88. Aare asub metallist viski (Iiri) konteineris, edasi suletud minigrip kotti alajaama-pumbajaama hoones. Aardes on kalapüügi varustust (sobib vist rohkem ookeanile), Rapla rajooni ELKNÜ medal, ja 2 pakendis toru alkomeetrisse puhumiseks. Territooriumil vaadake laste järele - ohtlik nagu mahajäetud tööstustes ikka. Soovituslik lähenemine hoopis mööda veeteed näiteks Omedu sillalt ca 7 km paadimatka ja rohkelt vaatepilte loodusest. Muidugi saab ka maanteelt.
Vihje: Kui jõuate antud koordinaatidele vaadake kõrgust (meil näitas 34) ja üles - katsuge sinna jõuda ning otsige seina seest. Nüüd siis vaja ka ronimisvahendeid. Tuleb tõusta mööda siledat seina ca 3,5 meetrit ja ongi ukseava mis viib aardeni.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: omanikuta (1), mahajäetud_ehitis (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCY4JD
Logiteadete statistika: 134 (85,9%) 22 7 1 1 0 0 Kokku: 165
Sõitsime küll kohale, aga lisavarustuse puudumisel loobusime otsimisest. Kohta tasub uudistama minna ikka.
Kahjuks käis asi üle jõu. Koht siiski vaatamist väärt.
Uurisime,aga ei proovinudki. Pikemalt teise siinse aarde juures. We´ll be back!
Redelit kaasas ei olnud ja seetõttu piirdusime lihtsalt uudistamisega.
Ootasin kuni Peipsi vesi vaikselt soojeneb. Lõuna paiku tõmbas siiski juba ka ülalpool Piirissaart järve poole. Logidest olin aimu saanud, et siin üks põnev senikäimata koht peidus. Lisaks tahtsin muidugi veenduda kui hull 5.0 selle aarde maastik on. Noh ikka päris krõbe, tuleb tunnistada - vihje vastab tõele. Laiemalt vaadates saanuks kohalikust kraamist ilmselt mingi kipaka ligipääsu püstitada, aga see nõudnuks tükk aega otsimist-tassimist ja olnuks nii-ehk-nii küllalt kahtlane üritus.
Pumbamaja asemel veetsin hoopis veerandtunni kunagise imitatsioonkalamarja tsehhi uhkes hoones, keelusilti eirates ning kohalikku tänavakunstinäitust külastades. Seal leidub mitmeid päris andekaid taieseid. Hoone arhitektuur on loomulikult samuti tähelepanuväärne. Kirovi näidiskalurikolhoos kujutas endast tõesti omamoodi näidist kommunismi ideaalist - mis, tõsi küll, reaalses maailmas ikkagi ei toiminud. Näidistõestus on siin. Vaadakem ja imestagem.
Käisime luurel. Õiged ämbliku oskused ja sobivad vahendid olid koju ununenud. Tuleme tagasi.
Sm. Kirovi juurde läksin, aga koht polnud külalislahke, nii et see aare jääb mul saamata.
Läksime tegime eelluuret, et mida järgmisel korral oleks mõistlik kaasa võtta. Ühtlasi tutvusime ka kohalike kalastamisentusiastitega. Kuna kõigil hoonetel oli silt 'varisemisoht', siis pedagoogilisest seisukohast lähtudes ei tõstnud keegi ühtegi jalga hoone sisse. Eks siis vaatan uuesti, kui noorpõlve pole kaasas halbu harjumusi omaks võtmas.
Ega arvanudki tegelikult leidu tulevat, läksime niisama eelluuret tegema, vaikselt muidugi ikka südamesopis lootust hellitades, sest ennegi imesid juhtunud. Esimese lähenemistee oli hõivanud teeääri puhastav niiduk. Ei viitsinud hakata sellest mööda trügima, nii et taandusime ja valisime teise pikema lähenemistee. Esimese hooga saabusime seda kaudu vale hoone juurde, aga peagi sai viga parandatud ja õige paik leitud. Lähikond oli jah abivahendeid täis, aga ei tundunud need meile eriti stabiilsed. Eks vabandusi leidus veelgi, kas või see, et pole noorgeopeituritele vaja liiga palju lollusi ette näidata. Lisaks sai üha enam kinnitust tõdemus, et tuleb lõpuks endale autosse stabiilne abivahend soetada, millega selliseid maastikke vallutada. Tagasi üritasime taas lühemat teed minna, aga ei saanud ikka veel niidukist mööda. Läksime siis mööda sama teed ja tuvastasime lühisesse läinud suitseva elektriposti. Vähemalt tunnike kulus küll ka vist lühisesse läinud elektririkete tädikesele probleemi selgitamiseks ja tehnikute kohalejuhatamiseks. Selle ajal peale oli tõenäoliselt selle pahanduse tekitanud niiduk meile ka juba teiselt poolt lähenema hakanud. Lõpuks saime siiski minema, aga siia me veel tagasi tuleme.
Tegelikult ei otsinudki. Läksime lihtsalt vaatama, sest kirjeldus tekitas põnevust ja olime nii lähedal. Vajalik uksaava hakkas kohe silma- järgmine kord võtame vähe suurema poisi kaasa, kes sinna roniks. Aga võibolla jätame selle aarde hoopis võtmata- naiste ellujäämisinstinkt ei luba seal kellelgi eriti ronida. Aga koht ise äge- kohalikud püüavad kala, teevad vettehüppeid. Vaimusilmas lihtne ette kujutada endisaegset sagimist ja musta kalamarja tootmist.
Koht sai üle vaadatud aga abivahendi puudumine paneb selle aarde praegu paremaid päevi ootama.
väga vinge koht kahjuks peab alla vanduma sest varbavahe plätud ei ole just kõige paremad ronimisjalanõud ja üksi seda ronimist ei tahtnud ette võtta,tuleb teha korduvkülastus.