EK22: Johannes Üksi

Johannes Üksi aardega lõpeb Eesti kirjanikke tutvustav seeria ehk esmaleidjal ei lasu kohustust peita järgmist aaret, aga boonus-aarded on endiselt oodatud. Aitäh kõigile seeriasse peitjatele!

Johannes Üksi sündis 1891. aastal. Üksi oli omaaegses kirjandusmaailmas erandlik, marginaalne kuju. Ta soovis olla kirjanik, näitleja ja ühiskonnategelane; ometi läks tema elukäik teisiti. Umbes kuue ja poole aastaselt põdes ta läbi peapõletiku, mis ilmselt oli vähemalt üheks põhjuseks tema hilisematele haigustele. Siiski tegutses Üksi 1913. aastal teatris "Estonia" näitlejana, täites kõrvalrolle, näiteks etenduses "Hamlet" teine hauakaevaja, ning lisaks oli ta 1916. aastast teatribüroo sõnumiviija. 1918. aastal oli Üksi esimese sini-must-valge lipu Pika Hermanni torni tõmbajate hulgas ning hiljem sai temast Toompea lossi komandant, mistõttu sakslased ta arreteerisid ning relvade varjamise eest surma mõistsid. Karistus muudeti mõni aeg hiljem kümneks aastaks sunnitööks. Üksi kiri 6. augustist 1918 “Lootuse” seltsi eestseisusele tõendab aga, et sunnitööline oli ta vaid mõned kuud - mai algusest augusti alguseni. Johannes Üksi vabanemise asjaolud on seejuures teadmata.

1920. aastate alguses esinesid Üksil esimesed tõsised närvihaiguse sümptomid. 1921 läks ta vabatahtlikult “Seewaldisse” ravile, kuid sealne ravi teda ei rahuldanud ning 1922. aasta detsembris siirdus Üksi Tartu Ülikooli närvihaigla kliinikusse. Teda vaevanud sümptomid olid nõrgal kujul andnud endast märku juba lapsepõlves. Haigusnähtude ilmnemisel täiseas summutas Üksi neid nii enne kui peale ravi kangete rohtude ja ohtra alkoholiga. 1923. aastal ilmuski läbielatud haiguse kogemustele tuginev novellikogumik "Kummalised novellid", mis väärib tema loomingust kõige enam tähelepanu.

Kuigi Johannes Üksi patrooniks oli pikemat aega Anton Jürgenstein, hakkas suurem osa kirjanik- ja haritlaskonnast temast ohtlike elusündmuste, tasakaalutu närvisüsteemi ning pideva alkoholitarbimise tõttu eemale hoidma. Romulus Tiitus nimetab teda koguni "Tallinna ja üldse kogu Eesti kõige populaarsemaks pätiks". Seetõttu ei leia me Joh. Üksi nime ka ühestki kirjandusloost. Jüri Üdi on ikka lõppu jäetud üksi, üksita.

Aarde koordinaatide leidmiseks tuleb tutvuda 1914. aastal ilmunud jutustusega "Nõiakeerus".

59° 2C.BAF' 24° 4D.HGE'

A) Mille hääl meenutas poistele, kuidas mõisas lõunale kutsuti?
Olewiste kiriku kellamäng (2)
Raudtee-wagun, mida vedas hobune (3)
Piimameeste kloppimine (4)
Lutre wabriku toru (5)

B) Mis juhtus kohtumisel uulitsapoistega?
Jaani säärikud osteti ära (5)
Uulitsapoisid loopisid kividega (6)
Uulitsapoisid juhatasid vale teed (7)
Jaanile tehti “siniseid” (8)
Poisid mängisid koos palli (9)

C) Millisel tänaval elas Jaani tädi?
Juhkentali uulitsal (1)
Wiru uulitsal (2)
Narwa mnt (3)
Tartu mnt (4)
Pärnu mnt (5)

D) Mis oli kingsepa nimi?
Hugo (1)
Hans (2)
Mart (3)
Tõnu (4)

E) Mille sai Jaan kingiks kooli vastu võtmise eest?
Hõbeuuri (5)
Wiiuli (6)
10 rubla (7)
Maskiballi piletid (8)

F) Mis oli esimene lõbu, mille peale Jaan kogu oma taskuraha kulutas?
Pardijaht (0)
Tulijook (1)
Tantsukursus (2)
Biljard (3)
Lott (4)

G) Kus kohtus Jaan Ksenjaga?
Kalewis (1)
Kaupmehe uulitsal (2)
Estonias (3)
Tantsukursusel (4)
Wõõrakeele tunnis (5)

H) Miks sattus Jaan politsei jaoskonda?
Varastas tädi tagant hõbedasi lauanõusid (1)
Jäi biljardis võlgu (2)
Teotas kooli (3)
Lükkas gümnasisti trepist alla (4)
Lõhkus laterna (5)