Kalevipoja hobuse kurb saatus

Nullis käidud, geokontroll roheline, võttis Mikk jälle neid põnevaid kitsaid teid läbida. Mina oleks mõneks teiseks korraks jätnud. Õnneks oli taskulamp kaasas, sest nii siil kui ka neerud tuli keskööeelses pimeduses üles leida. Siilike oli saepurulaadsesse materjali mattunud, oksaga sorkimine tõi ta päevavalgele. Neerud leidsime napp 10 minutit enne kuupäeva vahetumist. Mõnd matkaraja osa läbisime sel päeval 3 korda. Aitäh!

Sadula leidsime kenasti üles. Ukerdasime siis ilusti kahel jalal alla ka ja siil vaataski vastu. Aga... Siil võib ju tark loom olla, aga kui ta räägib lollile inimeseloomale, mida ta edasi tegema peaks, siis on tulemus nii nagu ikka, inimeseloom jääb tühjade kätega. Tegelikult ei saanud siiliga jutulegi, sest üks perekond oli parajasti lõunasööki valmistamas. Jutustasime niisama maast ilmast nendega ja liikusime nüüd juba lihtsalt liikumise pärast edasi. Leidsime veel kaks siili ja täitsa hulga rahvast sügisest loodust nautimas. Seekord sedaviisi, ehk järgmine kord paremini.

Nullis olime varem saanud mõistatuse lahendatud ja geokontrolli roheliseks. Täna oli sobiv päev teha väike geomatk järgmiste punktide otsimiseks. Õnneks sai valitud liikumiseks õige suund ja punktid sai järjest kenasti leitud. Vahva Kalevipoja-teemaline aare, mida oli tore koos lastega lahendada, suured tänud peitjale! NB! Aarde taga paistis olevat väike herilasepesa.

Oi taevake, alles eile sai siit puzzle-aaret käidud otsimas. Suvel peatusin veidi ka nullis, kuid siis kaua aega ei olnud. Täna sain lõpuks asjale pihta ja dejavu-matk sai alata. Autoteed on siin talvel hirmus kitsad ikka.

Seltsimehed-kodanikud, kiirustage! Mu jalajäljerida lumes viib otse aarde lõpppunktini! Aitäh!

Väga tore multi! Kohati tahtis küll ikalduda, aga lõpuks laabus kõik ja kokkuvõttes oli väga äge! Aitäh!

Väga äge kombo! Tõsiselt meeldis. Kindel FP. Aitäh!

Nullis tegin peatuse nädal tagasi, kui olin teel Lahemaale. Mõistatuse lahendamine sujus hästi ja sain kohe rohelise tulukese. Täna tegime mõnusa matka Neeruti mägedes ning leidsime ka selle aarde. Väga tore aare kõikides punktides, soovitan! Aitäh peitjale.

Lõpp oli väga ägeda teostusega, see meeldis väga.

Leitud, logitud, tänan!

Selle multi algust ma olin varasemalt juba külastanud. Nüüd siis oli Marguse kord. Kuidagi juhtus nii, et sattusime oma lõunapausiks taaskord märgitud lõkkekohta. Alles eile olime siin ja sain ühelt ristsõna väljaandja poolt telefonikõne, et ma olen nende ristsõna peaauhinna võitnud. Heh, tore, kui vahel mõni hobi sisse ka toob.

Peale seda, kui olime kõhud täis söönud sättisime end järjekordsele jalutuskäigule. Igati toredasti üles ehitatud aare. Hobul on küll jalad alt ära löödud aga see ei muuda asja. Tänan!

Seda vahvat multit jätkus meile lausa terveks päevaks. Üsna geopäeva alguses sai esimest punkti külastatud, siis kaunitel Pariisi tänavatel seigeldud ja lõpuks taas koduse Kalevipoja radadele tagasi pöördutud.
Esimeses punktis läks regivärssidega tutvumine ludinal, kuid vahepunkti otsimine võttis pisut aega. Lõpuks õiget kohta märgates selgus, et siilike on tahtnud vist ka matkama minna. Oli teine oma pesast välja ukerdanud. Õnneks temaga kõik ikka korras ja pärast panime ta ilusti omale kohale tagasi. Peale siiliga jutustamist oli paras aeg teha lähedal oleval künkal üks lõunapaus ja siis juba hobust (või tema jäänuseid) otsima mindud. Lõpp oli toreda teostusega ja lihtsalt leitav.
Suur tänu mõnusa ja hariva aarde eest!

Ootamatu algus, tore vahepunkt ja hea teostusega lõpp. Aitäh, väga mõnus multi!

Kindlasti palju ei tea,et Kalevipoja nimi on Sohni. Tema koerad on Irmi, Armi ja Mustukene. Aga vot hobuse nime ei tea. Tänud aarde eest.

Ühel talvel olin seda juba otsinud ka, aga toona siil vist magas ega tahtnud mulle pajatada Assamalla kurva saatusega seonduvaid üksikasju. Täna oli lugu parem. Tark loom küll juba kuhjas lehti asemeks ning sättis vaikselt unele, kuid jõudsin siiski napilt enne päris talve tal külas käia. Sain ka tarkust juurde ja läksin Kalevipoja truu kaaslase mälestust mälestama.

Meeldiv jalutuskäik ning kenasti temaatiline aardekontseptsioon. Kiiduväärt teostus samuti, ainult konteiner ei sulgu kindlalt ning sisu oli märg. Logiraamat õnneks kasutuskõlbulik. Aitäh!

 1 

Bussijaama graffiti sai üle kontrollitud ja siilikse aadress teada. Ronimist jätkus täna. Lõpus oli hobune natuke räsida saanud, tema organid vett saanud. Kuivatasin natuke ja lisasin kaitseks väikese kilekoti. Tänud ja soovitused ja südamed(GC)

Selle leiu au kuulub täiega Leviale. Kuid siin on ikkagi väga mõnus jalutada ja ronida nendel järskudel nõlvadel.

 1 

Üks hästi komponeeritud ja läbimõeldud aare. Kõik oli - Kalevipoeg, sõber siilike ja kurva saatusega hobune. Hobune oli tõesti kurva saatusega, sest tal polnud enam jalgugi all ja neerude küljes oli üks vana herilasepesa. Seda aaret otsisime lausa kaks päeva, tahtsime lihtsalt Neerutit kauem kogeda. :) Aitäh, meeldis.

Miski aeg olin sellega alustanud, kuid miskit jäi leidmata. Nüüd läksin taas välitöödele ja GPS juhatas sootuks mujale kui eelmisel korral ning sain vajaliku vidina kätte. Seejärel oli juba lõppu jalutamise vaev. Ka seal läks libedalt. Täitsa tore jalutuskäik, tänud! See jäi ka geotuuri viimaseks.

Eile õhtul olime juba siinkandis tuuritamas ning õhtu tuli peale ja mõned aarded jäid leidmata. Võib tõdeda, et hästi läks, et leidmata jäid sest need leidmata aarded sobisid väga hästi me tänasele marsruudile. Täname huvitava ja hariva multi eest!

Leitud. Aitäh.

Nii hea aare! Algusest panime kapates minema, vahepeal puhkasime ja noppisime veel ühe aarde. Arvasime, et oleme kavalad. Heldur aga oli ikka kavalam, sest pidime juba varasemalt käidud kohta ikka tagasi tulema.
Leidsime sadula ja kus siis hakkas rahvast voorima. Lootsime mõnest neist peituritega kohtuda, siiski osutusid mugudeks.

Väga vahva temaatiline aare. Kõik punktid olid toredad. Noppisime neid teiste aaretega vaheldumisi. Tänud!

Oi mis kaunis kant ja väga lahe aare! Sinililledest rääkimata... Piret oli eriti vaimustuses siilikesest ja selfitas temaga eest ja tagant:) Õnneks olime peitjalt väikese vihje saanud, seega liikusime siinsete aaretega loogilist marsruuti pidi, mitte edasi-tagasi. Kindlasti tuleme siia ka mõnel muul aastaajal tagasi. Sildid ja suurim tänu!

 1 

Kevadhooldus. No kes see ikka seda algust ära tassida tahab. Siil on talve kenasti üle elanud, oli teine pessa peitu pugenud, tegin tal tareluugid lahti , kevad ju käes. Hobusel olid muidugi tükid taga aga noh eks see ju tema kurb saatus oligi.

Tore algus ja veel toredam lõpp.

Siin radadel olen omajagu saanud ka ennem geopeituse aegu ringi tatsata. Siil oli talveunest kenasti ärganud ja juhatas tee aarde juurde. Igati mõnus jalutamine,aitüma peitmast/juhatamast

Vahepunkti asukoht sai kodustes oludes välja arvutatud, nii sai vähe lühema ringiga asi tehtud. Igati toreda teostusega multi, tänud aarde eest!

 4 

Eile õhtul tuli uitmõte pead ja vaimu tuulutada, lihtsalt tahtsin kuhugi loodusesse. Seega sai öö veedetud Eesjärve lõkkeplatsil, selle aasta esimene väliööbimine. Hommikul tegin mõnusa jalutuskäigu ja siis mõtlesin ka paar aaret otsida. No jah, siit algusest olin ma juba eile õhtul mööda sõitnud, aga siis olid muud mõtted ja aarde asukohti ei vaadanud. Sain teada kuhu minema pean ja no parkisingi auto sinna, kust ma olin just tulnud ning tegin teise kõnnaku otsa. Ei kurda, aardega läks libedalt ja uuesti liikumise vastu sellisel mõnusal vaheldusrikkal maastikul polnud mul ka midagi. Tänan peitjat, siin piirkonnas võiks rohkemgi aardeid olla!

 1 

Tütrele kohe meeldib mõistatusi lahendada ja multiaardeid võtta. Hoolimata eelmise aarde tõttu võsas kolamisest ja üles-alla ronimisest otsustasime siiski proovida kui juba siinkandis oleme. Vahepunktid avaldusid ilusti ja olid meisterlikult teostatud. Nendeni jõudmine võttis aga siiski oma aja ja pärast kahte punkti toimetasime edasi juba pimeduses. Taskulampide ja telefonide valgusvihkude saatel on siiani hämmastav et kõik nõutu üles leidsime. Kes käinud ja näinud see teab, et pimedas võivad need vahepunktid üpriski ehmatavad olla :) Mingi ime läbi ei hakanud mu viimast kuud lapseootel olev tütar hoolimata rajast ja selle keerukusest siiski kohapeal sünnitama ja tegi seda kaks päeva hiljem turvaliselt haiglas :) Logimise ajaks olen ma juba õnnelik kahekordne vanaema :)

Kalevipoja hobusest on kahju, kuid aarde saime kätte. Läbi ussi muna ja siili okaste, kuid kätte saime. Mann lahendas, mina sõitsin punktist punkti ja olin muidu muhe :) TFTC!

 1 

Kondikese pillamine ja karva kaotamine tuvastatud, ronisime sadulale ja nautisime kohta. Siilike ei peitnud end meie eest kaua, oli täitsa lahke teine ja seletas meile kohe, mis teha. Kuulasime okkalise tegelase ära ja matkasime edasi hobuse kurba saatust üle vaatama. Tänud peitjale.

 1 

Olin siin varem käinud korraks, aga nüüd on siin palju rohkem aardeid. Sai põhjalikult jalutatud ja aeg läks lennates. Selliseid aardeid on palju toredam leida kui lihtsalt mikrosid kuuse küljest, siis oleks küll päris nüri meel olnud.

 1 

Siil ei olnud veel magama läinud ja rääkis kogu loo ilusti ära. Kuigi jah, teine oli ennast nii magusasse kohta ära peitnud, et naviseadmed kippusid seal vigurdama. Lõpus hakkas geps taas trikitama aga teravamad kullipilgud suutsid õiget asja peagi silmata. Omaette leid oli ka see, et aardele suht lähedalt leidsime ka hobuse jäljed. Polnudki varem sellises piirkonnast mudasse surutud hobuseraudu näinud, pigem ikka muid sõralisi ja käpalisi.

Tänud.

Alguses läks üsna libedalt, siiliga oli natuke tegu, sest ei teadnud, millise abstraktsiooniastmega asjale läheneda, aga leitud ta sai. Siil mis siil ja aitas edasi ka. Lõpuks sai GPS vist teada, et tegu on multiaardega ja näitas järjest erinevaid kände. Lõpuks komistasin ka õige asja otsa. Vahva temaatiline konteiner. Aitäh peitjale.

Esialgu ei saanud selle hobuse saatusest kohe midagi aru :) Kui vale asja lugeda, ega siis ei saagi. Kuid hetke pärast oli pilt selge. Väga lahe rada ja loodus, kust siili otsida. Selle me ka leidsime. Jätkus tore jalutuskäik. Saime nimed kirja. Aitäh peitjale aarde eest!

Nende mägedega saab ikka tutvust teha ainult tänu geopeitusele. Selle aardega oligi juba tuttavaid hetki ja kohtade ära tundmist. Aardest meeldis mulle kõige rohkem algus. Kuidagi ootamatu ja äge. Siili juures oli tunda, et mõne palgiga piki pead saanud. Aga suksu vaeseke . . Mulle ikka meeldivad hobused ühes tükkis. Mitte nii et neerud ilma mööda laiali. Tänud peitjale vaeva nägemast, ega neid neere nüüd nii lihtne ka leida pole. Või siis tegin ise otsimise enda jaoks keerulisemaks, valides mitte just lihtsaimat marsruuti. Tagasi autoni sirge seljaga. Nagu ikka tavaks.

Leitud.

 1 

Algus oli väga vinge, no niimoodi ärakasutada juba valmis tehtud asja! Tuiskasin vahepunkti ja seal siis tuli tuisata gepsu järgi, sest see nulli mitte kuidagi ei leidnud. Juba tekkis kahtlus, et valesti arvutus tehtud. Nüüd muidugi vaatan, et geokontroll ilusti olemas, no teretore. Ja siis joppas.

Läksin siis tagasi auto poole, sest Olerexi kohvi jäi ju ennist pooleli ja et null näitas ju ka ilusti üle tee. Sumasime seal oksarisus ja tunne oli, et kellegi hoovis juba. Ja äkki tehtigi kuuriuks lahti ja hakkas kolistamine peale. Eks sa katsu nähtamatuks jääda oma roosa pluusiga. Õnneks vanamees kolistas nii palju, et saime vaikselt mööda. Jõudsime nulli ja no seal oli siililegi selge, et vale koordinaat. Krt küll, aarde lõppu näitas nüüd 800 meetrit. No oligi ju tänase päeva eesmärk väljas veeta aga see Paide moodi pehmes risuses lepikus mütata mulle kohe üldse ei sobi. Seepärast ma Paides metsas ei käigi.

Lõppu minnes ehmatas mind eiteakust välja ilmunud poolpaljas mees ja otsis midagi. Mul kohe, et kas rästikut? Tuli välja et po ruskomu pasaalusta ja et seeni. Me olime just 3 puravikku leidnud ja panin nad tee äärde. Tagasitulles oli paljas mees mulle veel ühe lisanud. Aitäh Heldur siia kutsumast, aarde idee ja teostus südamega tehtud, sellised mulle meeldivad, mul oli tore päev!

Jalutus, rax oli see kes karbi läheduses oli aga ju siis silmad kinni jalutas :D hihi aga ilus koht jalutamiseks

Väga lahe jalutus metsas. Tänan peitjat

Ilmselt talvel on lõpus ilus vaade. Hetkel lõpp suht võsas. Tänud aarde eest.

Veidi oli mõtlemist kuidas asi jooksma saada ja kui lõpuks õnnestus tundus asi lihtne kuid geokontroll ei andnud rohelist tuld. Kuna olin endas väga kindel ja ilmselt kirjelduses mingi error siis pommitasin mõned korrad geokontrolli ja roheline süttiski. Vaepunktid olid lahedad aga lõpus aarde kõrval rägastikus seistes midagi vaadata kahjus polnud. Kuigi kant ise on ilus ja ägedaid peitmis kohti oma jagu, tänud

Kindlasti üks selle päeva lemmikuid. Nullis läks segastel põhjustel liiga kaua aega. Aga iseenesest mõistatus ja aare üldse algusest lõpuni väga äge. Aitäh!

5922.

Vana hea Neeruti oma klassikalise võssiga. Soovitan pigem valida päikseline ilm, aga ka lausvihmas on siin tore. Aitäh!

Natuke oli ikka pusimist..Tänud!

Lasila poole sõites astusin peatusest läbi ning arvutasin sihtkoha välja. Vahepunkti jõudsin ringiga peale mitme tavalise aarde leidmist. Siilike ilmutas end õnneks üsna kiirelt ja jagas ka lahkesti infot. Siili juhatatud punkti jõudmiseks aga suutsin jälle teed nii väänata, et mõned muud aarded said vahepeal leitud. Tõeline pimesikutamine algas aga alles lõpus. Aega läks ja ring muutus järjest suuremaks, kuni ma juba tõesti hakkasin õlekõrrekest otsima. Ja just siis kui number valimiseks juba valmis vaadatud, silmasin ma lõpuks õiget kahtlusalust. Tagantjärgi ikka uskumatult pime olin nende neerude otsimisel. Aare ise igati ilus ja temaatiline algusest lõpuni. Tänan.

Algus oli paljutõotav, aga siis täielik geopimedus. Läksime autosse logisid lugema ja siis juba sadula alla uuesti otsima. Lõpp tuli kergelt. Aitäh

Tuiasime lõpus ikka piisavalt enne kui leidsime

 1 

Vahepunkti näitas meil ka veidi teise kohta, oru põhja. Siilike aga oli juba 7 meetri pealt nähtav, mäe nõlval. Lõpp paiknes meilgi keset teerada. Vihjeks võib öelda, et karp jääb vaid 20 meetri raadiusesse.

Üks ütlemata tore multikas alates bussipeatusest kuni lõpuni välja.Aitäh!

Vahepunktis kohe õiget siili ei leidnud. Selle pärast vist tekitas ülemeelik energiapall Caro Lottest ühe musta lehti täis, meie oma siilitüdruku. Lõpuks jäi ka see õige okaskera Aivele silma ja võisime edasi liikuda. Ja ega siis ka seal see leid kergelt tulnud, ikka jupp aega sai oosidele oma jälgi tatsutud. Lõpuks siiski me need neerud üles leidsime. Suured tänud peitjale aarde eest.

Must ja valge koer Kalevipoja hobuse jälgedel.

Sõitsime siinkandis veidi edasi-tagasi. Algus oli huvitav, siil veidike sõnaaher aga ise nii nunnu. Lõpp oli veidi mööda koordinaatidel, sest meie null püsis üsna kindlalt teerajal. Karp ise aga sealt siis veidi kaugemal kui kunagi GPS eksimus. Täitsa vahva asi oli. Kast on hea aga see sisemine lilla tops on kahes osas ning pole ilmastikukindel. Järvel oli kohati veel jäägi peal. Ilm oli nii ilus, et mitu korda oli kiusatus vette sumatada end. Täname!

 1 

Alguses imetlesime bussipeatust ning panime vajaliku kirja. Lasime geokontrolli roheliseks ning läksime vao algust otsima. Ronisime nulli välja ja vahtisime ringi, vaatasime veel ringi, vaatasime suuremalt ringi, siis jälle väiksemalt ringi. Seejärel kontrollisime GPS-i sisestatud andmete õigsust ning vaatasime veelkord samas kohas ringi. Silmad ja pea hakkasid ringi käima ning jätsime seekord teises punktis selle ringi katki. Mingi aeg kui silmanägemine paraneb, tuleme tagasi. Arvates minu viimasest siinkäimisest on siin ikka palju muutunud ning taas on uudistamist kui palju. Varsti olen siin jälle tagasi. Aitüma!

 5 

Natukene muidugi kahtlesin kas suverehvidega on hea mõte siia tulla. Kätte jõudnud vananaistetalv. Kohale igatahes jõudsin. Juba eile õhtul ja ööbimise kavatsusega. Tahtmine oli oosipealset Leivaahjumäe lõkkekohta proovida aga kell oli hiline ja leppisin mugavama Eesjärvega. Kõigepealt lõke üles ja eeleva ehitamise kõrvalt ka magamisase valmis. Kõik läks oodatult sujuvamalt, et tekkis mõte isegi veel ööpimeduses seda aaret minna otsima. Hea, et siiski ei läinud. Tegin hoopis oma esimese selle aasta grillimise ja pugesin mõistlikul ajal telki.

Öö oli ebamugav ja külm. Keegi tarkpea oli kiirustades pannud telgi püsti kallaku peale. Lasin pool ööd oma magamiskotiga liugu. Pool 2 öösel viskas üle ja kolisin autosse. Hommikul soe söök sisse, kodinad kokku ja matkarajale.

Metsaalune oli huvitav. Kevade märgid peidetud värske lume poolt. Maa peal kringliks külmunud sinililled, lumi rippumas ämblikuvõrkude küljes, metsades kostunud linnulaul asendunud vaikusega. Kõigepealt kogusin natukene infot Jääaja maaaarde tarvis ja siis lippasin künkast üles siili otsima. Ühtegi abistavat rada enam ees ei olnud. Ainult puutumata lumevaip. Käisin järjest loogilisi kohti läbi. Lugesin logisid ja suurendasin raadiust. Käisin samad kohad veel 3 korda läbi. ÄMMarajalt mäletan ju küll milline see siilipoiss välja nägema peaks. Äkki talveunne otsustanud jääda. Olles otsinud üle poole tunni, olid ideed kategooriliselt otsas. Palusin peitjalt abi. Mõne sõna järel teadsin koheselt mis objekti ta silmas peab. Viimane otsimata koht sadula peal.

Neerud oli ootamatult ligidal. Olin valmis kokku koguma kõiki hobuse tükke. Ega see ei tähendanud, et kiiresti oleks läinud. Kerge dejavu, sest suutsin olla vähemalt nii osav, et esimesel ringil mitte näha suurt konteinerit ühe meetri kauguselt. Kokkuvõtteks ütleks, et oli hästi tehtud aare. Alustades alguses olevast lahedast bussipeatusest, toredad konteinerid ja hästi külge poogitud kohalik legend. Mina tänan!

Tagasi tuleb jätkuvalt tulla, sest Leivaahjumäe ootab. Järgmistele soovitan ettetehtuid jalajälgi usaldada mitte üks põrm. Need ei vii kuhugi.

Ühtlasi oli see ka minu 4000. leid GC järgi.

Öine külaline

Vale siil

 2 

Kihvtis bussipeatuses tegin arvutustööd ja suutsin esimese hooga ka punase geokontrolli teha, sest lasteaia matemaatika on jätkuvalt raskem kui trigonomeetria. Nähes kuhu järgmine punkt kukkus olin ühtemoodi kurb kui ka rõõmus. Kurb, et siit aardest oma ringi ei alustanud. Rõõmus, sest mul ei olnud piisavalt aega, et seda multit enam ette võtta ja nüüd on põhjust siia veel soojemal ja suvisemal ajal tagasi tulla. Tänast 13 soojakraadi saab lähinädalatel igatahes raske ületada olema. Härra Palangu maa-aaret ooside teemal jään ka huviga ootama.

 1 

Nii vahva, et Heldur bussipeatuse aardesse on pannud. Kadrina kandi lahedad omanäolised peatused on seda kindlasti väärt! Samuti on seda väärt Kalevipoja hobune ja Neeruti maastik.
Kulgesin vahepeal rõõmsalt libisedes ja vahepeal vaevaliselt neljajäsemeveol. Kiilasjäistest tõusudest üles ja järskudest laskumistest alla saamine oli väljakutset pakkuv. Vahepunktid minu gpsi järgi päris nullis polnud. Andsin Heldurile oma numbrid, äkki saab veidi täpsemaks timmida. Igatahes oli tore värske õhu amps nädala sees. Aitäh!

 1 

Neeruti päeva teine. Vahepunkt oli paika pandud, aga kohapeal juba nii lihtsalt ei läinud. Nullis tatsasin sealsetel jälgedel, aga siili mitte kuskil, otsustasin juba lasta siilil rahulikult edasi magada ja hakkasin minema, kui siis see siilike mulle rõõmsalt otsa vaatas, ei maganud ta midagi, hea et valisin õiged jäljed edasiminekuks. Edasi oli juba puhas matkamise rõõm. Lõpus usaldasin jälgi ja hobune oli peagi leitud. Tänud aarde eest!

 6 

Seda, kuidas taat käis Raadu Juhanese Udriku pasunakooriga ikka Sadulamäel pidus mängimas ja taadi varastel 30ndatel sündinud tütred sealsamas tantsimas, olen ma kuulnud sest ajast saati, kui mälu on. Legendaarne koht olla olnud. Tore, et jälle asjad edenevad. Ronisime siis sadula otsa, ajasime siili talveunest üles, kuulasime ta üle ja matkasime lõppu. Hobune vaeseke oli jah tükkideks lahti võetud,aga ega see paks nahkrihm neid tükke ka enam hästi koos ei hoia. A mis sest, kellele seda hobust enam, peaasi, et hundid söönud. Tänud näitamast, hästi kokku pandud aare!

Aitsime Kalevipoja hobuse osi kokku korjata. Tänud siilile aitamast. Vahva aare. Tänud peitjale aarde ning RMK-le mõnusate matkaradade eest.

Lahe aare. Eriti lahe on see, et ma olen seal juba korra olnud, nii möödaminnes. Mulle meeldis, aitäh!

Leitud koos vahva seltskonnaga ülilibedatel metsateedel. Aitäh aarde eest!

 2 

Mõistatuse lahendasin ma voodis ära. Olen nulli enne külastanud ja imetlenud. Sellegi poolest tegime siin pärast Neeruti mõisa uudistamist peatuse, et kõik saaksid kunstiandest sama elamuse. Siilikese otsisime üles kahe muu aarde vahel. Oli teine ikka parasjagu peitu pugenud ja eelmiste jalajäljed ei aidanud ka kaasa. Aga ega see serviti-loom me eest peitu jäänud. Lõppu suundusime täna Helduri aaretest viimasena. Siingi polnud justkui keegi käinud, kuigi eilseid jälgi pidi jaguma. Nii saimegi ohtralt lumes mütata enne kui hobuse riismed avastasime. Taas kord väga tore aardepeidik. Heldur ikka tahab ja viitsib mängijatele oma parimaid pooli näidata ja panustada. Aitüma talle selle eest! Kõik oli kõikse paremas kombes. Meie oleme tänulikud ja suundume nüüd teist teed autoni tagasi. Seks et saada üle 6 km jalgsimatka ja teha auto juures enne lõuna poole suundumist üks mehine piknik. Oli tore talvepäev!

Uhke sild

Pole veel piknikuaeg

Uisutasime vahepunkti ja sealt edasi rajalt võssa astudes, hüppasime nr 60 jalajälgedes kohale. Mõnus matkamine päikeselisel päeval. Tänud peitjale.

 1 

Plaan oligi teha jala üks pikem matk, libedad teed tegid aga matka pikemaks. Vahepunkti leidisme väikese kobaga, eelkõndija pikad sammud suunasid alguses mujale. Lõpu jätsimegi matka viimaseks punktiks ja kuna siin kadus eelolijate jäljerajal üldse loogika siis saime ikka mõnuga hargivaheni lumes ukerdada. Lumi oli jäine ja kraapis jalad verele, aga sellest saime aru alles hiljem. Mingi absurdse ringi ja raske teevalikuga saime lõpuks kohale. Aga päralejõudmine vääris pingutust.
Tore kulg, ilus ilm ja vahva lahendus, sisukad punktid, igatpidi kiidupunkte väärt teostus!

 1 

Sõitsime aarde poole, olime juba peaaegu kohal ja... Ateca küll hoidis neljade naeltega teest kinni aga siiski pidi ta liumäele alla vanduma. Ei jäänud muud üle kui parkisime auto ära ja proovisime, kuidas kondimootoriga kulgemine on. Meil olid Peetriga kahepeale üks paar naelu. Peeter hoiab oma naelu ilmselt suveks :P Nii me siis kulgesime tirilimps-poolteist ja niimoodi ligi 7km.
Matkal leitud aarded oli boonuseks ilusale ilmale ja mõnusale seltskonnale.
Suured tänud Heldurile ilusa päeva ja ägedate aarete eest!

 1 

Kodus arvutis kaardilt nulli uurides arvasin kohe millega tegu ja teadsin, et kuskil arvuti kõvakettal on see objekt detailselt olemas. Umbes 15 min. hiljem oli leitud, ning kordinaadid sai klappima. Aga kaarti uurides avastasin veel mitmeid huvitavaid nimesi kusjuurs suureks abiks oli Neeruti seltsi kunagi kirjutatud uurimus. Mitte kaugel nullist on sellised kohad nagu Püksipaju, Krahvi haud, Sorgimägi, Kirsimägi jne.Ühesõnaga väga huvitavaid nimesi loeb välja ja üks omapärane koht oli Vägistamisaugud mille kohta ei leidnud kusagilt infot. Kuna geokontroll oli kodus juba roheline, siis sai otse siili juurde mindud mis polnud kohe sugugi kerge.Esiteks terve tee oli jääs ja nõlvad paksu lumega kaetud.Millegipärast GPS samuti lollitas ja kohe kuidagi ei tahtnud siili juurde juhatada. Lõpuks leidsin ta külmast värisevana ja lõpppunkti koordinaadid sai kirja. Aga lõpp oli jälle raske, sest sinna kuhu siil juhatas ei hakanud midagi silma.Tükk aega peale edasi tagasi kõndimist avastasin suured jäljed ja siis oli juba lihtne.Logiraamatut avades nägin, et olin teine ja STF siis kell 13.00 Aare oli toreda ülesehitusega ja meeldis.Neerude kohapealt peab küll mainima, et need mitte ei vedelenud vaid õigem oleks vist nimetada "hulkuvateks neerudeks " Arvan seda sellepärast, et teisel päeval tagasi tulles näitas minu GPS ikka aiateibaid ja juhatas samasse kohta kus eelmine päev.

Leitud

 1 

Mõistatuse osa tegin enne väljasõitu ära. Sadula juurde juhatasid peitja nr 60 jalajäljed. Neerud leidsin juba pimedast metsast. Mulle meeldis. Aitäh!