Tuhkatriinust Printsessiks

Neeruti mõisa saksakeelne nimi on Buxhöwden ning esimesed kirjalikud teated on aastast 1406, kui mõis kuulus kahele vennale, kes olid sama perekonnanimega. 16.-17. sajandil kuulus mõis perekond Nierothidele, kelle järgi hakati mõisa kutsuma Neerutiks. 20. sajandi algusest kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis Peterburi ärimehele Eduard von Kirchtenile.

Kivist mõisahoone valmis 1878 ning 1903-06 ehitati hoone kapitaalselt ümber rikkalikus juugendstiilis -- talle lisati voluutviilud ning juugendlik torn. Hoone on ebasümmeetriline. Seda kujundavad mansardkorrus, arvukad voluutjalt kumerduvad frontoonid ja muljetavaldav 30 meetri kõrgune vaaterõduga torn lõunatiival. Mõisa juurde rajati ka park ja allee. Pargi suurus on 3 hektarit ja seda läbib Loobu jõgi. 20. sajandi algul alustas mõis ulatusliku metsapargi rajamist Neeruti mägedesse, kus oosid vahelduvad väikeste järvedega. Mõisa n.ö allakäik algas peale 1930. aastat. Teise maailmasõja ajal majutati hoonesse sakslaste väeosa, 1945. aastal peatus seal nõukogude tankikolonn. Peale seda on hoones olnud külanõukogu, korterid, söökla, raamatukogu jne. Valitsejamajas asus kool. Peale seda seisis Neeruti mõis palju aastaid kasutamata ja paljudele tundus, et mõisa peahoone on kohe-kohe kokku kukkumas ja saamaks ainult kauniks mälestuseks.

2004 aastal sai mõis endale uued omanikud, Hannah ja Ander Ildi, kuid renoveerimistööde algusega läks veel veidi aega. 2013. aastal alustati esimeste puhastus- ja lammutustöödega. Nüüdseks on uued omanikud õnnetus seisus olnud mõisahoone ellu äratanud ja tõeliselt särama pannud. Tuhkatriinust on saanud tõeline Printsess!

Hetkel ehitustööd veel jätkuvad ja tegeletakse Printsessi sisemise ilu taastamisega ning kaunitari ilu on võimalik nautida natuke kaugemalt, aia tagant. Mööda mõisaalleed lähenedes Sa aardeni ei jõua.