Hendrik

14. detsembri hommikul läks punkrist esimesena välja Richard Saaliste. Ta hüüdis punkri ukselt: “Venelased tulevad!” Kõlasid kohe ka lasud ja ta langes haavatuna punkri ukse ette. Artur Saaliste käskis meil kõigil tagaaknast väljuda ja minema hiilida. Ise läks võttis venna õlale, öeldes: “Mina oma venda nende kätte ei jäta” ning tahtis teda lahingust välja viia, kuid sai samas surma. Ülejäänud punkris viibinud põgenesid tagumise akna kaudu. Enne Sauga jõe algusesse Põrgukraavini jõudmist said nad kõik paraku surma. Minu juurde jooksis pilusilmne sõdur ja lõi püssipäraga pähe. Siis ilmus kohale keegi eestlasest julgeolekumees, kes takistas edasist peksmist ja kutsus kohale NKVD velskri. Ta suhtus minusse heatahtlikult ka hiljem, tema nimi oli vist Tilling. Mind viidi Eidapere jaama lähedal seisva sõjaväeauto juurde, minu ees lohistati jalgupidi Richard Saaliste surnukeha, mis visati autole, kuhu upitati ka mind. Mis mahajäänud tapetutest sai, seda ma ei tea.

Nii meenutab ainsana ellu jäänud Eerika Kask 1949. aastal toimunud lahingut, kus kuue metsavenna tabamiseks ründas punkrit üle 200 NKVD'lase.

Kui Eerika Kask autole viidi, nägi ta suitsu. Punker oli põlema pandud. Seda tunnistavad veel praegugi põletusjäljed ümbruskonna puudel. Rahvas teab rääkida, et tapetud metsavendade surnukehad olevat loobitud punkri kaevu. Kohalikud elanikud matnud nad mõne päeva pärast metsahauda.

Kui aarde peitja veel Eidapere põhikoolis käis ja noorkotkana siia esimest korda sattus, siis ei reetnud miski, et kunagi asus siin põrgupunker ja 1949. a toimus siin lahing. Aga teadjamad teadsid ja nii olingi tunnistajaks, kuidas käe paksu samblavaiba alla torgates jäid pihku vanad roostes sööginõud ja potikillud, küttekolde tellised jm. elumärgid. Hiljem paigaldasime siia esimese mälestusristi.

NKVD poolt 11. detsembril 1949. a arreteeritud ja punkri asukoha paljastanud R.Saaliste sidemehe Sulev Hanseni ülekuulamisel antud kirjeldus punkrist: "Punker on noorendiku sees, täiendavalt on punkri ümber istutatud kuuski. Punker on raiutud 10–15 cm palkidest. Punkri mõõtmed on 4x3 meetrit, kõrgus 2 m. Punkri seinad on väljast poole meetri kõrguselt kaetud turbaga. Punker on küll juba kaks aastat kasutuses, kuid mingit rada sinna ei vii, sest käiakse vähe ja iga kord erinevat rada pidi".

Üks rada siiski viib ja selleni ma sind juhatangi. Nullist mine edasi Põrgukraavini, teel sinna näed paremat kätt metsa all kaitseliidu laagripaikka. Ületa Põrgukraav palkidest purde kaudu. Peidetud rada algab sealt lähedalt ja suundub metsa. Kui leiad aarde, siis saad ka teada, miks on aardel selline nimi.