Raccoon City

Vahepeal ununes geopeitumise käigus söök üldse ära aga peale Aviationi seeriat oli aeg ikkagi lõpuks hilisele lõunale tulla. Kuigi Inga väitis, et me oleme siin kunagi mingit mõistatust lahendanud siis ma tean küll kindlalt, et ma pole Aleksandri Pubis varem käinud. Täitsa lahe biker's pub aga harjumatult lärmakas ja väga populaarne, seega leidsime vaiksema nurga kuskil tagapool. Sain sõbralikelt teenindajatelt karbi ja asusime oma lauas pusima. Ilma lisavihjeteta poleks me sellega vist üldse kuskile jõudnud aga nüüd vähemalt kuskile maale edenesime ja pärast tagantjärgi hakkasid mõned asjad ka loogilistena tunduma kuigi ikkagi on õhus rohkem küsimusi kui vastuseid, et kuidas kõigi nende sokivärvide peale üksteise järgi peaks tulema kui see valdkond natuke võõram on. Selles mõttes tegu väga toreda asjaga, et toidu ootamise aeg läheb nagu lennates ja ka söömise kõrvalt pakub tegevust. Samas, arvestades, et me jõudsime alles viie paiku siia ja terve linn oli otsimata aardeid täis, siis ei tahtnud siin laua taga liiga palju aega kulutada. Eks teinekord jätkab aga tegemist kindlasti väga vinge asjaga. Loodetavasti peab Raccon City vastu ja Alice suudab zombide rünnakut seni tagasi hoida.

Merle juba andis ülevaate, ütlen veel lühidalt, et ei toiminud see asi meil üldse perfektselt, aga kuna mul erilisi ootusi polnud, ei tundnud ka pettumust, küll aga tüdimust. Ei ole minu aare, parem lähen metsa kõndima!

 1 

Selle ime kobamiseks kogusin julgust aasta. Eile asusime Estega asja kallale. Reede õhtul kell 20 puppi häkkima minna on muidugi õige otsus, teineteise kuulmisega oli suuri raskusi. Naaberlaua muukeelsed vahtisid meid alalõpmata veidral ilmel, õnneks pikas lauas üha joviaalsemalt Algisele sünnipäevalaulu laulnud seltskonna jaoks jäime ilmselt nähtamatuks. Pusisime neli, NELI!, tundi ja imet ei sündinud. Jõudsime --ludri teateni, et mälu on kustutatud, aga jänes kübarast välja ei karanud ja konteiner jäi endiselt lukku. Ka varem leidnu ei osanud meid paraku koerasabast üle saada. Lahkusime südaööl, minul hinges sügav pettumus ja mõneks ajaks sellest kastist isu täis.

Siin olen aarde pärast juba 3-s kord. Esimene kord arvasin, et mul on nii kõva auto, et akupanka ommetigi vaja siis pole. Auto oli puss, mis puss, sain vastu näppe.

Teist korda tulin armeega. Suutsin vaevu kõik vihjed paberile kribada kui Leiutajal kast juba lahti käis. Mina kasti ei näppinud, sest siin geomängus saab ju logi nii ka kirja, et ise midagi tegema ei pea.

Täna olime Kleonega “härga täis”, sest no tehnikat ja vihjeid oli niipalju, et laud vaevu paistis. Kui 2 tundi täis sai ja meie 1-ne vihjegi ei viind edasi, siis tuli loobuda, sest järjekord sööjaid ootas. Mida siit õppisime - vihjeid võib ju olla ka mitu IPadi täis aga kui neid kasutada 3 blondut ei mõika, siis nii on. Kindlasti tulen siia veel sööma, söögid on ju head.

Sai proovitud nii ja naapidi, midagi saime aru mida teha tuleb, aga sellest jài vàheks. Poolteist tundi hiljem loobusime, sest ajud kàrrssasid ja aega rohkem ei olnud. Teenindus super ja aare on tasemel, tuleb teinekord tagasi tulla

Toivo hariduse juurest kutsusid uued geotuttavad meid edasi siia. Tegime kiire põike ühe teise aarde juurde ning jõudsime täpselt ajaks, mil teised kasti kätte said. Nüüd hakkas pusimine pihta. Selle paari tunni jooksul, mis me seal ideid genereerisime said kõik söönuks ja ajud pehmeks. Tahtsime veel mõne karbi selle kuupäeva sees leida ning seega läksime edasi.

Akupank käekotis suundusime pubisse sööma. Lisaks praadidele ja jookidele sai ka kast tellitud. Küll uurisime ja puurisime, kuid loomakeste mõistus ja küüned ei ole piisavalt teravad, et sellele karbi kaant avada. Pubi praed, teenindus ja õhkkond aga olid 5+.

Ei tea täpsemalt mis see endast kujutab aga loobusime eos, kuna koha ja muu info põhjal tekkis arvamus, et siin võib kauem aega minna ja aega meil palju enam polnud. Jääb pusimiseks järgmisel korral.

Oh-sa-issand-kui-kiire teenindus! Ei jõudnud korralikult käsigi pestud ega abivahendeid laulale laotatud, kui juba suure laudkonna toidud ette kanti.

Esimese luugi saime valla, aga siis keeldus asi igasugusest infojagamisest. Kui lõpuks restardi tegime, tuli uus ülesanne lahti, aga siis oli lubatud aeg täis tiksunud ja esimese-teise korraga ei õnnestunud õiget asja tabada. Just hakkas põnevaks minema! Ilmselt tuleb pisut suurem abivahend kaasa võtta, äkki toimetab kiiremini. Aitäh, kõhud said täis ja hammas verele!

Ei õnnestunud järjekordselt. Vähemalt kõhu sai täis. Tuleme veel.

Kuna ma ikka arvutit kuidagi rattakotti ei raatsinud toppida, siis ei viitsinud siin kahe telefoniga pikalt jamada. Mul hakkab see telefoni jõllitamine jubedalt silmadele ja seekord jäi kahjuks mitteleiuks. Aga söögid olid head ja koht lahe, ehk tulen veel tagasi :)

Ai kurja, mulle see mitteleid meeldis. Mingi sammukese nagu saime tehtud aga siis ei aidanud enam ei abi ega miski. Enne pea lõhkemist jooksin uksest välja. No kui ikka nii vinge värk siis pole ju mitteleid häbiasi. Täname ulmelise asja eest. Muide pubi on ka täitsa hea.

Meid ei aidanud siin ei täis kõht, ei abi vihjete näol. Kaasasolnud aparaadid tõrkusid ka pidevalt. Käisime küll vahepeal pead jahutamas aga arvata, et poole peale saime suure pusimisega. Toidu pärast võiks siin iga päev käia.

Mul ei olnud akupanka, arvutit ega nutiseadet, küll aga istus juhtmeots mu autosse hästi. Käis isegi klõps, kuid skoor siis hetkel 1:0 kasti kasuks. Ja ega peitja tel nr-t ka ei või ju ometi kuskil kirjas olla...

Ei arvand, et mul nii kehv massin on, järgmises hoolduses mainin esinduses kindlasti.

Nüüd anti baarist uued juhised, vihje "suurtähed". Ma näen ilma prillita, et väikseid tähti pole, kuulen veel klõpsumist aga paistab et ka tööandja telefon ei kõlba karupeesse.

Käisin uuesti Pubi vahet, sest öeldakse sealt, et mõistatus. Mina näen ilma prillita, et tavaaare. Mis ajast tavaaardel peab mõistatama mida ma mõistatama pean? Tilk tõrva pidi meepoti rikkuma, kast oli must ja tõrv teadupärast ka...

 1 

Enne Pärnust lahkumist mõtlesime, et viskame ka siia pilgu peale. Saagu, mis saab. Küsisime aardekasti ja supi ja salati. Mine tea ju, kui kaua läheb või kas ning kus täna veel süüa antakse.
Söögi kõrvale jõudsime mõne ajaga esimese ukseni. Sellest sissesaamine oli üpris hõlbus. Tulemüür oli aga juba märksa keerulisem. Kohe nii keeruline, et kõht sai täis, aeg otsa ja tahtsime juba lahkuda. Baarmees andis miski segase vihje, mida olime isegi juba enne näinud, aga mille peale tekkis üks lisaidee ja seepeale sai kogu atribuutika uuesti laiali laotatud. Saime sotti, et see vihje selle kohta käia ei saanud. Sellegipoolest suutis Marje peagi ka esimesest tulemüürist läbi närida. Kaval!
Teine tulemüür tundus lihtsamgi, aga kuna aeg ja isu olid seks korraks otsas, sulgesime arvutisüsteemi ning lasime Pesukaru Linnast siiski jalga. Suvi ju alles ees, küll jõuame tagasi. Siis, kui tööots ei hinga kuklasse. Eeltööd tehes saame järgmine kord vast minutiga hakkama.
Tänud Aasta Aarde eest! :-D Järgmine kord lähme vast peitjatega koos nende (ja Pärnus nüüd meiegi) lemmikkohta einestama. We'll be back! B)