Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare kutsub Sind tutvuma Pelgulinna sünnilooga. Nulli minna pole vaja. Aarde leidmiseks vaata neid vanu fotosid ja leia üles need kohad, kus kunagised fotograafid on pildistamise hetkel seisnud. Aarde peidukas asub kõigist nendest kohtadest samal kaugusel. Aare on suuremat sorti mikrokonteineris, sisaldab ka kirjutusvahendit.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 290/492 |
Aarde sildid:
muguoht (4), ööaare (2), lumega_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC88HYX
Logiteadete statistika:
67 (85,9%)
11
2
1
0
0
0
Kokku: 81
Asukoht juba ammu eelnevate luure- ja mõõtmisringidega määratud. Täna oli aega üle ja mõtlesime, et proovime nimed kirja saada.
Kell oli natuke peale 10 õhtul, nullis inimesi eriti ei olnud seega arvasime, et saab kiirelt ära käia küll. Igaks juhuks otsisin ka helkurvesti välja ja panin selga - äkki tundub vähem kahtlane. Kuna selline avalik logimine on ikka paras eneseületus siis tõmbasime sügavalt hinge ja astusime autost välja - võtsin ruttu pagassist abivahendi ja hakkasin seda lahti pakkima kuni üks hetk Marilyn ütleb, et "ou, lähme ära". Näen, et Marilyn jõllitab ühte meie kõrval olevat teise korruse akent. Vaatan ka korra akna poole ja ennäe - keegi istub aknalaual ja lihtsalt jõllitab. No selge. Abivahend tagasi kokku ja pagassi ning autole kohe hääled sisse. Pelgulinna grupis võib varsti meie kohta postitus olla.
Korra olin siit juba tühja mööda sõitnud. Mõtlesin et täna külma ilmaga äkki vähe rahulikum. Ohjah, nagu tipptund oleks olnud keset õhtut. Aga küll ma sellele lapsukesele veel näitan.
Aarde arvatav asukoht sai ruttu selgeks. Peagi sai selgeks, et esialgne arvatav paik oli üsna paarkümmend meetrit puusse. Õigemini puus-põõsas maja akna all. Kui peitja oli nõus geokontrolli lisama, tegin nagu vaja ja projitseerisin silma võrkkestale kolm kujutletavat ringi. Sellest piisas, et saada 10-meetrise täpsusega geokontroll. Rohkem pole ju vajagi, ega.
Mõni päev peale avaldamist tegin linnast lahkudes esimese visuaalse vaatluse. Et nagu mis seal tänapäeval üldse on või nii. Ei tuvastanud aaret või ühte konkreetset peidupaika. Teisel katsel aega parajaks tehes oli tulemus sama. Sest tehes samu tegevusi ei tasu oodata teistsuguseid tulemusi. Täna, ilmselt kolmendat korda kohal olles, tegime visuaalset vaatlust juba kahe silmapaariga. Midagi silma ei hakanud, aga - nagu ma hoolduslogist aru saan - ei peagi. Kuna väljas päise päeva aeg ja inimesi-silmi liikvel, ei hakanud maastik 3.0 peale turnimagi. Olgu, ühe kasti otsa siiski ronisin, aga kuna minu pikkusest jäi ikkagi puudu, et võimaliku peidukani küündida, kargasin sama nobedasti ka alla.
Koju jõudes pommitasin geokontrolli lõppude lõpuks kogemata lausa põhja. Seda küll vaid siin lehel, GC lehel anti sama koordinaagi DMM formaadis piki pükse.
Aitäh paraja füüsilise linnapähkli eest! Kui siin juba raskused 3.0/3.0 on, ei julge Pikkadesse torudesse üldse piiluma minnagi. Ja siia tulen ka kunagi.. pimedal õhtul. Seega talveõhtul?
Väga tore mõistatus ! Lõpus 10 min ei piisanud ja liikusin edasi ...
Paneme siis ka visiidi kirja. Kontroll roheline, kohal käidud, kahtlusalune välja vaadatud, kontrollimine päevasel ajal lootusetuks tunnistatud. Aga mõistatus oli tore.
Minu arust oli juba täitsa öö, aga mugusid jagus ikka. Ja Merlet ja Kaupot mul ka ei olnud, nii et leidmata ta jäi. Kuigi geokontrolli sain roheliseks. Minu meelest tekitavad veidi välja piiluvad aarded palju vähem mugude tähelepanu, kui liiga peidetud kunsttükid, mida geopeiturid korduvalt nullis edutult passimas käivad.
Njah, koordinaadi kättesaamine läks Marilynil lihtsalt. Kohapeal ei läinud enam nii lihtsalt. Natuke üle tunni aja poleerisime kõigepealt kõike looduslikku, siis kõike tehislikku, siis uuesti kõike looduslikku ja nii edasi. Marilyn pommitas samal ajal geokontrolli, et täpsemat otsitavat ala määrata, aga ei olnud sellestki kasu. Mugusid olid rohkem kui maailmas on inimesi. Vapustav.
Igastahes, ükski vähegi aaret meenutav asi kahjuks tunniajase poleerisime järel otsa ei vaadanud ega näppu ei jäänud. Ootame, et keegi logidesse mõne vihjepoisi jätaks ja siis proovime uuesti.