See aare tutvustab Loone linnust ehk Lohu Jaanilinna.

Loone linnuse rajamise täpne aeg on teadmata, arvatavasti on see kaitseehitis püstitatud 11.-12. sajandil. Õue pindala on suur, üle 8000 m2. Linnus on kolmest ilmakaarest - põhjast, idast ja läänest kaitstud valliga, lõuna poolt kaitses linnust aga Keila jõgi. Värav on asunud arvatavasti idas, selle kõrval võis olla kõrgem torn, mida Liivimaa kroonikas mainitakse kui summitas munitions.

Liivimaa kroonikas kirjeldatakse, kuidas ristisõdijad Riia linnast alustavad Eesti, Läti ja Liivi alade vallutusi, sh ka meid puudutavate alade ründamisi. Nad (ristisõdijad) tungisid „õndsa neitsi taevaminemise päeval" ehk rukkimaarjapäeval 15. augustil 1216. aastal Harju provintsi, panid seal põlema ja laastasid kõik, tapsid mehed ja naised ning võtsid lapsed kinni. Kui siis Loone küla juurde jõuti, siis kõigepealt puhati kolm päeva ümberkaudset maad rüüstates, enne kui suunduti edasi Revala küladesse. Ristisõdijate teise retke ajal 1220. aastal oli Loone küla samuti kogunemiskohaks, linnuse piiramisest juttu ei ole. Alles 25. detsembril 1223. aastal alanud sõjakäigu ajal jõuti Loone linnuse piiramiseni. Võideldi kaks nädalat, kuni linnus vallutati jaanuaris 1224, seega 790 aastat tagasi.

Järgnevalt Loone linnuse viimasest lahingust „Henriku Liivimaa kroonika" 1993. aasta väljaandest: „Pühitsenud issanda sündimise püha, mõtlesid riialased Tartu linnust piirata. Ja nad tulid sõjateenistuse vendadega ja ristisõitjatega ja liivlaste ja lätlastega Asti järve äärde kokku ja neil oli suur sõjavägi. Ja neile tulid meelde kestvas hädas viibivad taanlased, kelle vastu võitlesid juba ammu kõik ümberkaudsed maad ja paganahõimud; ja loobunud retkest Tartusse, läksid nad kogu sõjaväega Harjumaale ja piirasid Loone linnust, võideldes nendega kaks nädalat ja ehitades masinaid ja paterelle ja väga tugeva puutorni, mille nad lükkasid linnusele lähemale, et võiksid selle alt linnust kaevata ja tipust neid paremini rünnata. Ja seda kuulda saades olid taanlased rõõmsad ja tulid nende juurde, avaldades tänu, et nad neile kaasa tundes neile appi olid tulnud. Pärast seda aga tapeti paljud ammuküttide poolt ja paisati masinameeste poolt maha ja ülejäänud hakkasid raskesti haigestuma ja surema. Pealegi lähenesid ka kaevajad juba kindlustuse tipule, nii et linnuse omad arvasid, et vajuvad koos juba koos kaevatuga alla. Sellepärast anusid nad lõpuks sõjaväge, et see kingiks neile elu ja vabaduse. Ja nad jätsid neile elu ja panid linnuse põlema, aga kõik hobused ja veised ja kariloomad ja vara ja riided ja kõik, mis linnuses oli, riisusid sakslased endale, jagades võrdselt liivlaste ja lätlastega; taanlastele aga andsid nad inimesed tagasi ja saatsid vabadena nende küladesse.

Vahepeal saatsid sakslased mõningaid oma sõjaväest kolme teise väiksema ümbruskonnas asuva linnuse juurde, ähvardades neid sõjaga, kui nad ei anna end nende kätte. Ja need kolm juurdekuuluvat linnust andsid end riialaste kätte, saates neile selsamal sõjakäigul andameid ja õige palju vaipu. Ja riialaste sõjavägi pöördus tagasi ..."

Arvatakse, et linnust kasutati viimati kaitseotstarbel veel Jüriöö ülestõusu ajal, selle mahasurumise järel jäi aga kasutuseta ning omandas aja jooksul meile tuttava ilme. Puitrajatised lagunesid lõplikult, müürid varisesid, tasandusid, said osaks vallist. Loone linnus ei ole põhjalikult läbi uuritud. 1914. aastal kaevas seal baltisaksa arheoloog A. Friedenthal, kelle leidude hulgas oli peale traditsiooniliste savinõude kildude ka kirves ja vööpannal. Linnuse lähedalt on leitud üks odaots ja münte. 1974. aasta kaevamistööde käigus avastati Loone linnusest vanem linnus paarisaja meetri kauguselt teiselt poolt jõge, mis keraamikaleidude järgi dateeriti 10.-11. sajandisse.

Üks legend räägib, et linnuse õuele on maetud vapper pealik Pikk Jüri, et veel möödunud sajandi algul peetud mälestust temast au sees, kunagi ei astutud ei hauale ega üle haua, vaid mindi ikka kaarega mööda. Kus haud asus, ei ole hetkel teada, nagu ka see, kas Pikk Jüri oli eelkirjeldatud sündmuste ajal Loone linnuse pealik või kaitsja. Allikas: Maaleht, Virve Õunapuu artikkel 790 aastat Loone linnuse langemisest

Aare on suuremat sorti mikro. Viimane asukoht on nullist ca. 2,5 m parkla poole. Kuuldavasti liigub nulli ümbruses ilusa ilmaga palju noormugusid, nii et vähemalt suvel otsimiseks soovitan valida kehvema ilmaga päev.