Kiri administraatoritele
Kiri Lavrentile
Peitis 12.07.19 Mmrrtt, Pirrr [mmrrtt]
| Tüüp: Kirjakastiaare Maakond / linn: Pärnu linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kirjakasti hübriidaardes on tempel, mis ei ole mõeldud vahetusnännina ja seda kaasa võtta ei tohi!
Minu nimi on Maria, sain oktoobris 94 aastaseks. Aastaid on palju, kuid ühte mälestust olen kandnud südames kaua. Juhused viivad inimesi kokku ja lahutavad neid. Kuid tuletavad ka meelde valusaid hetki. Oli 1941 aasta mil Pärnus varakevadel tutvusime, 1938 aastal ehitatud Suursilla lähedal. Jõevesi sillerdas, sul olid seljas lühikesed püksid ja üleskääritud käistega triiksärk. Olid just kolinud siia oma perega, kust, ei mäleta. Aga sa rääkisid armsalt naljaka aktsendiga. Ja ratas. Su uus sinine ratas lausa säras päikese käes. Olid nii uhke ja mina veel uhkem, kui naeratasid mulle ning kutsusid koos sõitma. Minul oli vanem, saksa sõjaväe ratas. Pruun, aga ikkagi ratas. Ega sellel ajal nii palju neid ju saada ei olnud! Meie sõit kulges linnast välja, jõega paralleelselt, mööda maanteed, umbes 6 kilomeetrit. Tee oli pikk, raske sõita, sellist asfaldiga maanteed või sellega paralleelset kergliiklusteed nagu praegu ju siis polnud. Aga ega ma sulle ju alla ei saanud jääda. Eesti talu tüdruk, vintskest puust! Umbes seal, kus praegu on Nuka peatus, jäid sa põldude vahel äkki seisma ja küsisid, kas ma ujuma tahaksin tulla? Mul ei olnud trikood, kuid ei raatsinud ka sulle ei öelda. Pöörasid paremale jõe poole, kuid saatusel olid omad plaanid. Jõe äärde me ei jõudnudki. Minu saksa rattal tuli kett maha, umbes seal, kus on praegu su nimega mälestuskivi. Kõmpisime linna tagasi, sest aeg oli juba hiline ja minu ema õhtu peale jäämist ei sallinud. See oli ka viimane kord, kui sind nägin. Kaks nädalat hiljem kokku lepitud kohtumisele sa ei jõudnudki. Miks, seda sain alles teada nüüd. Kas sa tõesti olid üks neist? Elu tegi omad muutused ja mina sain elada õnneliku elu. Siiski ei ole sind unustanud, jätan selle kirja mälestuskivist teiselepoole teed, kuuse sisse. See on ainus, mida saan veel teha.
Maria.
Vihje: 
Üksinda seisev
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (2), soovitan (1), muguoht (1), lumega_leitav (1), gpsita_leitav (1), ettevaatus_vajalik (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8ANJY
Logiteadete statistika:
103 (96,3%) 
4
1
2
1
0
0
Kokku: 111
26 detsember 2021 ei leidnud Leho [morgot]EI leidnud. Rahvast tiirles kah liigapalju.
22 august 2020 ei leidnud Mia-Marii ja Janar [matkymbereesti]Appiiii ma vist ei tohiks täna aardeid otsida. Ma olen ikka täiesti pime. Juba neljas mitteleidu.
24 juuli 2019 ei leidnud Anne [nuffi
]Mõistatus oli lihtne, streetvius nägin kohe, koordinaadi kirjutasin, kuid see jäi lauale. Kohapeale tulin mälu järgi. Poleks pidanud, sest ei leidnud ja ka kohalik ehk Kleone ei osanud kahjuks aidata. Eks käin kodus sips ära.
20 juuli 2019 ei leidnud Karin ja Hendrik [karinten]Suutsime väga loogilise koha välja mõelda. Kivi oli, kuused olid. Aga... Kui ma idee välja käisin, siis Hendrik läks vaatama ja otsis aga ei leidnud. Tal ikka esimest aaret otsida. Laupäeval tegin ma kaasa Pärnu jõe triatloni ja siis saigi geojaht plaani võetud. Läksime sinna täiesti ideaalselt sobivasse kohta, otsisime ja otsisime. Ei midagi. Lõpuks helistasin varemleidjale lihtsa küsimusega, et kas oleme õiges kohas üldse. Tuli välja, et meie absoluutselt loogiline mälestuskivi oli vale ja ka need kuused olid valed. Nüüd tuleb lihtsalt õige koht leida (me ei jäta jonni).