Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sel aastal on mitmeid juubeleid ja sündmusi, mis on tihedalt seotud Kuusaluga, siit üks uus geoaare.
Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vastu ning 1919. aasta juunis ja juulis Balti Landeswehri (saksa maakaitseväe) vastu. Põhilise osa Vabadussõja kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid, kooliõpilastest vabatahtlikud ja Balti Pataljon ( baltisakslastest väeosad). Vabadussõjas toetasid Eesti vägesid Suurbritannia sõjalaevastik ja Soome vabatahtlike salgad (Põhja Pojad), vähesel määral ka Rootsi ja Taani vabatahtlike kompaniid, Venemaa Valgekaartlased ja Loodearmee. 1919.a. 4. jaanuaril jõudis Punarmee Valklani (Kuusalu vald, 30 km Tallinnast idapoole) ja siit õnnestus nad panna taganema. Valklas seisab suur mälestuskivi, millel on kiri „ "Siia maani ja mitte kaugemale". Lahingud toimusid ka Põhja-Lätis, mis oli üks osa Liivimaast. Alguses Venemaa vastu võidelnud Landeswehri üksused üritasid kehtestada oma võimu Lätis, kuid 19.-23.juuni1919 Võnnu ( Läti Cesise) lahingus õnnestus Eesti 3. Diviisil Landeswehri väed võita ja sundida taganema. Võnnu lahingu võidupäeval 23. juunil tähistatakse Eestis võidupüha. 1919.a. sügisel ja talvel toimusid Vabadusõsja lahingud Venemaa vastu Virumaal ja Ingerimaal. 2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Vabadussõjas osales Eesti poolel ~86 000 inimest, ~5000 langenut, 14 000 haavatut.
Vabadussõja mälestusmärkide rajamise algatas Eesti Vabariigi peaminister Ants Piip, kes kutsus 8. novembril 1920 kokku nõupidamise, kus arutati Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuse jäädvustamist üle kogu Eesti. Alates 1920. aastast hakatigi Eesti Vabadussõjas langenute mälestuskivide ja mälestustahvlite jaoks raha koguma. Raha koguti annetustena, korraldati heategevusüritusi. Ajaloolase M. Straussi andmetel rajati Vabadussõja järel Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Nõukogude okupatsiooni ajal hävitati enamik Vabadussõja mälestusmärke, tervena säilis vaid 8, rikutuna 13. Mälestusmärke hakati rahva algatusel taastama 90-ndatel aastatel.
Kuusalu Vabadussõja mälestussammas oli Eestis esimene Vabadussõjas langenutele, see avati 16.mail 1921.aastal. Mälestussammas paikneb Kuusalu kalmistul. Nõukogude perioodil olid sambalt eemaldatud Vabadussõjale viitavad tekstid, sammas ise aga säilis oma paigas. Taastatud tekstidega sammas avati 1988.a.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Kuusalu_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas http://; https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5jas_langenute_m%C3%A4lestusm%C3%A4rk http://; https://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da http://; https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vaba
Aarde sildid: vaatamisväärsus (2), soovitan (2), muguoht (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8AZHH
Logiteadete statistika: 121 (93,8%) 8 2 5 3 0 0 Kokku: 139