Mõistatus sai juba mõni aeg tagasi lahendatud, lõpuks siis sattusin siiakanti. Ei tea, kas oli minu pilk nüri või oli aardeke lendu läinud, logiraamatutopsi ei leidnud. Kuna üsna kaua pole keegi leidnud ja viimaseid logisid lugedes tekkis kahtlus, et võib ollagi kadunud nii et väga ei ponnistanud ka. Küll aga leidsin sinililli, sel aastal esimesed.

Koordinaadid olid ammu käes, aga kuna mugusid oli nagu sipelgaid, siis jäi sel korral otsimata.

Mõistatuse lahendasin ära kuid otsida ei saanud. Mugusid olid kõik kohad täis ja nende pesude vahelt poleerima minna ei olnud lihtsalt võimalik.

Tundus, et selle võiks üks, kaks ja hop ära lahendada aga ei läinud päris nii. Pusserdasime sutsu ja kuna miskit söödavat kokku klopsida ei õnnestunud siis jätsime selle järgmiseks korraks. Kui hästi läheb siis lahendab ehk kodus ära vahepeal. Kui nii hästi ei lähe, eks siis saab end taas kiruda. Tänud ikka.

Juba lähenedes saime aru, et ilusa ilmaga laupäeva õhtul saab piirkonna populaarsemal telkimisalal aarde otsimine õige keerukas olema. Kogu metsaalune oli telke täis, igas võimalikus kohas suitses tulease ja mugusid vooris ühe viilkatusega objekti vahet. Gepsust ka seal puude all eriti abi ei olnud ja jäi üle vaid niisama ringi nuuskida ja puid kallistada. Vahepeal käisime ka rannas istumas ja logisid lugemas, aga seekord leidmata see jäi. Eks tuleb mõnel muul ajal, kui mugud soojas toas istuvad, siia tagasi tulla.

Olles Krapi telkimisplalatsil ennast mugavalt sisse seadnud, tulen tegin siia väikse visiidi. Poisiga sai kõvasti tiirutatud ja küürutatud kuid seekord võitis aare. Tuleb kunagi tagasi tulla.

Täiesti müstika kuidas saab sinna mere äärde üldse nii palju rahvast ära mahtuda?

 1 

Ligemale pooleteist tunni üritamise järel tõstsin käpad ning loobusin selleks korraks. Hoolimata pilkasest pimedusest, ei jäänud silma kaksikleeki, üksikleeki ega isegi peeruleeki mitte. Gepsunäit oli muidugi ekstra ebastabiilne, küllap ülitugev tuul puhus koordinaadid paigast ära...