Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kaksikleek lõõmab, oh ta on kuum! Tuline leek, oo lõõm, nii kuum! Kaksikleegi lõõmas vastu ei pea keegi, Võid hakata vastu, olla tugev, olla kui metall! Aga ka mõni metallidest muutub pehmeks juba leegist üsna kaugel. Jah, mõni vajab kuumust otse leegi sees, aga lõpuks on nad kõik täiesti vedelad ja valgunud perfektselt üheks.. Nagu Sina ja mina, kaksikleegi lõõma lummuses, saanud üheks!
Aarde leiad koordinaatidelt
57° I II . III IV V’
24° VI VII. VIII IX X’
Alumiinium 7
Elavhõbe 5
Hõbe 2
Kuld 4
Plaatina 9
Plii 9
Raud 2
Tina 7
Tsink 6
Volfram 8
Nb! Aarde null võib hüpelda kuni 9m, aga palun vaata vihjet! Aare on mikrosuuruses ja leitav nii vihma kui tuulega. Palun olge aarde tagasi asetamisel ettevaatlikud, logiraamat võib jooksu panna! Aitäh ;)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõpp | Lõpp-punkt | Geokontroll 82/39 |
Aarde sildid: lahe_teostus (2), ujumiskoht (2), soovitan (2), piknikukoht (2), lühem_matk (1), lõkkeplats (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), ilus_vaade (1), telkimiskoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8CDEJ
Logiteadete statistika: 72 (90,0%) 8 4 0 1 0 0 Kokku: 85
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2024.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aardel on juba neli uut asukohta vahepeal tekkinud ja läti loogika järgi võiks uue aardegi teha..igatahes, läheb puhkusele
Kodus sai koordinaat välja arvutatud. Eelmisel korral suunas GPS hoops mujale. Õnneks hoolimata ilusast ilmast ja käimasolevast pikast nädalavahetusest oli koht inimtühi. Varsti jäigi kaval konteiner näppu. Tänud peitjale
Ja olimegi tagasi kodumaa pinnal. Kahenädalane puhkus aadria mere ääres oli lõpusirgel ja vaid loetud kilomeetrid lahutasid meid kodust. Tuli aga selline mõte et end veel kodumaa merevetesse ka kasta. Vesi oli ju oma 22 kraadiga veel täitsa soe ja üldsegi mitte nii soolane ;). Täitsa mõnus oli ja tegelikult elame ikkagi väga kaunis ja mõnusas riigis. Jõudsime vette justtäpselt selleks hetkeks kui päikeseketas sinna sulpsatama hakkas. Tänud peitjale
Mõistus lahenes kiiresti, sain tulla uurima, kus tuli ei kustu. Mahutasin nime kusagile serva, kahjuks kaugemalt ainult pastakas taskus kohale jalutades polnud logiraamatut millegiga uuendada. Aitäh.
Mõistatuse osa sai oma lahenduse mõni aeg tagasi. Välitöödel läks aega, aga leitud. Tänud aarde eest!
Mõistatus sai juba mõni aeg tagasi lahendatud, lõpuks siis sattusin siiakanti. Ei tea, kas oli minu pilk nüri või oli aardeke lendu läinud, logiraamatutopsi ei leidnud. Kuna üsna kaua pole keegi leidnud ja viimaseid logisid lugedes tekkis kahtlus, et võib ollagi kadunud nii et väga ei ponnistanud ka. Küll aga leidsin sinililli, sel aastal esimesed.
Huvitav, et keegi pole märkinud, et logi on pilgeni täis. Kirjutasime külje peale. Aitäh.
Lõpuks sattusime siia sobival ajal, millal piirkond oli peaaegu inimtühi. Vähemalt aarde piirkonnas sain rahulikult otsida. Õigest kohast otsisin kaks korda, kuna esimesel korral ei tegutsenud ilmselt piisavalt sihikindlalt. Aitäh!
Siin selle aarde läheduses toimunud muinastulede ööl me ei osalenud, ilmselt oli midagi muud tegemist. Samuti selgub, et me pole siia jõudnud ka selle aarde peitmisest möödunud kahe aasta jooksul, sest leidmata see aare meil seni oli, kuigi rehkendus oli tehtud. Tegelikult on hea meel, et me suvel siia ei tulnud, sest ma ei kujuta ette, et kas ja kuidas seda otsima oleks pidanud. Samas näha on, et seda on ka suviti leitud. Meil läks siin ikka kaua aega (eks põhjus ka selles, et nullpunkt veidi mööda, aga sellest saime logidest juba aimu) ning sai otsitud nii võimalikest kui võimatutest kohtadest. Eks sai ka juba loobumismõtet peas veeretatud, kuid enne minekut siiski jäi see üks koht silma ja seal see tops end siis peitiski. Hästi peidetud. Meie täname!
Mõistatus oli juba ammu lahendatud, aga suvel oli võimatu aaret peidukohast välja võtta, kogu ümbrus oli suvitajatest tulvil! Nüüd siis suur suvi möödas ja mereäär vaikne ning rahulik, sai keskenduda täielikult aarde otsingule! Päris aarde leidmiseks kulus natukene aega! Tänud!
Lahendus oli Indrekul juba varem käes, kohapeal midagi leegitsemas ei paistnud, aga eks võimalusi ole siin küll. Mugusid imekombel läheduses polnud ja nii me siis poleerisime rahulikult üle nii puud kui muud objektid kuniks leidsime. Kaval peidukas - tänud!
Näha ei olnud ühtegi leeki. Rahvas oli läinud või pohmeluses. Rahulikult otsides tuli leid - kaval peidukas. Aitäh!
Koordinaadid olid ammu käes, aga kuna mugusid oli nagu sipelgaid, siis jäi sel korral otsimata.
Mõistatuse lahendasin ära kuid otsida ei saanud. Mugusid olid kõik kohad täis ja nende pesude vahelt poleerima minna ei olnud lihtsalt võimalik.
Tundus, et selle võiks üks, kaks ja hop ära lahendada aga ei läinud päris nii. Pusserdasime sutsu ja kuna miskit söödavat kokku klopsida ei õnnestunud siis jätsime selle järgmiseks korraks. Kui hästi läheb siis lahendab ehk kodus ära vahepeal. Kui nii hästi ei lähe, eks siis saab end taas kiruda. Tänud ikka.
Mõistatus oli ammuilma lahendatud ja nüüd siis lõpuks saabus aeg välitöödega tegeleda. Ega siin midagi lihtsalt ei tulnud, esimese hooga läksime kohe õigesse kohta, aga kuna aaret näppu ei jäänud, siis hakkasime ülemõtlemisega aega sisustama. Et see mingit mõistlikku tulemust ei toonud, siis sai lõpuks ikka esimesest kohast aare välja võetud. Väga äge teostus, tänud aarde eest!
Mõistatus oli varem lahendatud ja täna siinkandis liikudes, otsustasime lõpp-punktist ka läbi käia. No küll siin läks alles aega! Kõigepealt tekitas ka meis nullpunktis olev puu küsimusi, et kas tõesti? Otsustasime puud rahule jätta ja lähedalolevat objekti poleerida. Kui selle juures ka midagi näppu ei jàànud, võtsime lõpuks kõne peitjale. Saime teada, et objekt ongi õige ja et rahulikult tuleb merekohinat kuulata ja küll siis aare ka end avaldab. Rapsida pole vaja :)) Otsisime edasi kuni lõpuks, napilt enne loobumist õige koha leidsime. Ja no nüüd juba teame, et samalaadset lahendust oleme ju natuke varem juba Järvamaal ka kohanud. Andekas ja täname peitjat!
Tänud peitjale!
Mul hakkas kooritud puudest kahju ja otsustasin peitjalt üle küsida, et kas ma peaksin seda tegevust ikka jätkama. Õnneks oli peitja sõbralik ja juhendas mind paremaid asju näppima.
Siin jälle nautisin lahendamist, väga andekas mõistatus. Logiraamatu leidmisega kulus ikka tubli hulk aega. Ümbritsevad männid said hellalt mitu korda silitatud ja pinkide ehitus on ka selge. Tänan.
Eelmisel suvel olime siin korra käinud, kuid rohkete mugude tõttu oli otsimine väga pinnapealseks jäänud. Täna siis uus katse. Parkla tühi, kõik lõkkeplatsid tühjad, mitte kuskil ühtegi hingelistki. Seega parim aeg aarde otsimiseks. Läksime enam-vähem nulli ja hakkasime otsima. Kui otsimispiirkonda laiendasime, siis tuli ka see kavalus välja. Peale logimist jalutasime ka mere äärde. Õhtu oli nii mõnus soe ja tuulevaikne, täitsa suveõhtu tunne tuli. Tagasi jalutades märkasime, et iga lõkkekoha juurde on tekkinud mingi kummaline lauahunnik. Natuke ringi vaadates tekkis arvamus, et lauajupid pärinevad vanast tualetimajast. Päris tore materjal grillijatele ;)
Aitäh laheda aarde eest ja taaskord ilusasse kohta meelitamast!
Mõistatuse lahendamisest ei mäleta taaskord midagi, aga otsimine oli see-eest väga tore. Aastaajale kohaselt oli nullis vähe inimesi ja hea rahulik. Aega kulus seal siiski omajagu. Küll juurdlesime vihje tähenduse üle, küll patsutasime erinevaid kohti läbi. Lõpuks lõi siiski tulukese põlema, saime aru vihjest ja seeläbi kinnitust ka otsingupiirkonna õigsusele, misjärel jäi ka aare varsti silma. Tänud peitjale!
Kui kunagi jäi see leidmata siis nüüd sai viga parandatud, aitäh :)
Sellega läks ikka aega jah, aga tänu abile saime leitud. Eks olin isegi sealt enne vaadanud, aga ei kahtlustanud seda peidikuna. Nüüd jälle targem ja järgmine kord läheb ehk paremini, kui keegi selliselt peidab. Eks ole kindlasti ka varem peidetud, aga millegipärast ei jaganud täna matsu ära.
Mõistatus lahenes kohe, aga see aardeleid siin...pfffff....kõige kauem otsitud aare tuuri jooksul. Koordinaat meie GPS-i järgi täitsa mööda ja vihjest ei saa siiani aru. Kaudselt on võimalik seoseid tuletada, aga muidu on pigem segav. Niisiis, veetsime ikka päris pikalt niiviisi otsides, kuni lõpuks enam ei jaksanud, sest tuvastasime paar kohta, mis oleksid olnud potentsiaalsed peidikud, kuid ometi olid need tühjad. Kaupo tegi hädakõne, saime konkreetsema piirkonna ja siis kogemata ka leiu. Iseenesest hea mõte, aga täpsem koordinaat ja mittesegav vihje aitaksid oluliselt kaasa.
Siin olen juba suvel kahel korral käinud, aga ilusate ilmadega pole lootustki, et saaks otsida. Täna, kui juba siin mail olime, siis tuli juhust kasutada. Õnneks varajasi varda keerutajaid veel ei olnud ja saimegi rahus otsida. Tänan.
Leitud teisel katsel. Aare on siin hästi peidus ja andis ikka päris otsida.... Logi on kuiv ja ruumi jagub, jätsin karbile kirjad peale. Tänud peitjatele, väga äge teostus!
Tänane esimene ja kaugeim eesmärk. Lõkkeid ei esinenud ja objektide sihtotstarbelisi kasutajaid ei leidunud. Nõnda oli üsna paslik puude ja objektide ümber tiirutada. Tänud peitjale.
Käisin siin suvel jaanipäeva ajal korra vaatamas, see inimeste hulk oli siis meeletu. Täna oli ainult neli + üks koer, kes tiirutasid rahutult ümber puude ja laagriplatsi. Tänud aarde eest!
Ma eriline keemia sõber pole, ent mingi aeg võtsin aarde ette ja lahendasin ära. Tore oli, sest täna siit meie plaan algas. Kõigepealt tuli jalad liikuma saada. Siis jalutasime nulli ja tantsisime edutult ümber puu. Logide lugemine soovitas kootdinaatidesse aupaklikult suhtuda ja neid vaid kaugelt imetleda. Hakkasime vihjet tõlgendama. Esimesed katsed polnud edukad. Mõistliku aja jooksul sai aare siiski vihjeteta leitud. See tegi rõõmu, et päev kenasti algas. Aitäh!
Oli pime ja inimtühi kant. Lapsed tegelesid Pokemonidega, meie saime rahus otsida. Vihjele vastavas kohas jäi peidukas õnneks juba esimesel ringil taskulambi valguse kätte. Aitäh!
See oli tore mõistatus. Mida ise ei teadnud, seda aitas sõber Google ja nii see lõpp-punkt tuvastatud saigi. Rõõm oli suur kui nimed kirja saime, sest kaua aega läks selle otsimisega siin küll. Väga meeldis, aitäh!
Muinastulede ööl olin kohal, kuid siis oli mul mõistatus veel lahendamata ja kuna ööbima ei jäänud siis kambaga otsimises ei osalenud. Järgmine päev sai mõistatus rohelise tule aga asukoht jällegi piisavalt kaugel, et ühe aarde pärast 120 km teekond ette võtta. Nüüdseks on aasta ja veidi enam möödunud. Kui suvel oli siin mugu uputus, siis sügisel sama ilusa ilmaga on vaikus majas. Sain rahulikult puude ümber tiirutata. Kui juba tüdimus peale tuli, oli aeg täpsemat vihjet küsida. Nii ma lõpuks selle topsiku üles leidsin. Aitäh.
Leidsin aga olin natukene pettunud ka, mõistatus sai lahenduse ja koordinaadid andsid geokontrolis rohelise tule. Kuid kohale jõudes selgus , et mõistatus mõistatuse sees on selle aarde otsimine. Mitu head tundi sebimist ümber selle nii nimetatud nulli mis hiljem selgus asub hoopis nii 20m eemal. Minu jaoks kadus siis geokontrolli mõte ära, kui ikka nii kaugelt mööda siis ... jah aga eks peitja teab paremini! Edasised otsingud hõlmasid sisuliselt kõike lahti kiskudes ei imesta , et osadel puudel koor maha kriibitud sain ka aarde kätte , tänu vihjele mille sain sama aarde leidjalt. Tänud sulle hea inimene ! . Ilma selleta oleksin ilmselt juba jõepõhjas kive kergitanud, et kas või midagi leida . Äge lahendus peidikul aga segane tee temani . Aitähh ikkagi!
Mõistatus lahendatud ja kohapeal käidud. Null näitas võssa, aga lõpuks peale väikest vihjet leidsime. Väga nutikas!
Päeva esimene aare. Otsisime tükk aega. Viimaks hakkas silma üks liigne detail ja leidsimegi aardepeidiku. Täname!
Juba lähenedes saime aru, et ilusa ilmaga laupäeva õhtul saab piirkonna populaarsemal telkimisalal aarde otsimine õige keerukas olema. Kogu metsaalune oli telke täis, igas võimalikus kohas suitses tulease ja mugusid vooris ühe viilkatusega objekti vahet. Gepsust ka seal puude all eriti abi ei olnud ja jäi üle vaid niisama ringi nuuskida ja puid kallistada. Vahepeal käisime ka rannas istumas ja logisid lugemas, aga seekord leidmata see jäi. Eks tuleb mõnel muul ajal, kui mugud soojas toas istuvad, siia tagasi tulla.
Njah, korra ma siin juba põrusin. Kuid Jõulumäel ühe trehvamise käigus sain vahepeal julgust juurde tagasi pöördumiseks. Mõned hetked varem enne siia tulekut, õnnestus Laiksaares Aimika kokku põrgata, kellega siis edasi suundusime juba ühisele geotuurile. Raske oli kahte kaarti kokku sobitada, kuid miski plaani me kokku saime ja siit me alustasime. Mida lähemale me siia jõudsime, seda vihmasemaks ilm läks. Kuna tegemist oli korduskülastusega, julgesin ka vihmaga siia tulla. Ei läinudki kaua aega kui seekord saatis edu. Lihtsalt ei julgenud eelmine kord piisavalt palju vandaalitseda. Ühe telgi kokku varisemisele kaasaelamine, oli tore vahepala lisaks aardeleiule.
Tänud.
Selle aardeleiu sain mina küll sohiga pooleks kirja. Et see ei tundunud otseselt kõnnitavale matkateele jäävat ja et pärast matka Iklas lõpetamist oli plaan hoopis lõunanaabrite aardeid otsima põrutada, ei olnud mul mõistatuski lahendatud. Eelmise aarde juures kohatud Silver aga oli seda aaret juba korra mitteleidmas käinud ja kibeles nüüd pärast abistavat vihjet leidma, nii et võtsimegi siis selle plaani. Kohale jõudes selgus, et muidugi jääb see koht ka tegelikult matkatee äärde, aga etteruttavalt olgu öeldud, et ma küll hästi ei kujutanud selle aarde otsimist päikselisel laupäeval, kui sealt mööda kõndisin. Täna aga sadas nagu oavarrest, nii et suurel maanteel oli vahepeal päris jube rekkadele vastu sõita. Aarde juurde jõudes pidime mõnda aega geomobiilis vihmavarjus olema ja imestama mõne geeniuse üle, kes kaitsevärvides telgi otse parkimisplatsile püstitanud oli. Lõpuks lippasime siisi veidi hõrenevas vihmas kaitsva varju alla otsima. Sellise koerailmaga polnud seal õnneks hingelistki, kuigi lähikonnas mõni telk ikka paistis. Ega väga palju otsimisrõõmu polnud, sest Silver võttis aarde peaaegu kohe õigest kohast välja. Ma siis panin vähemalt nimed kirja ja üritasin konteinerit ilma logirulli maha pudistamata tagasi toppida (keeruline). Tagasi geomobiili juurde jõudes tõdesime, et eelnevalt kommenteeritud telk ei olnud tugevale vihmasajule vastu pidanud. Õnneks paistis see hüljatud olevat, nii et kellelegi kaasa tundma ei pidanud. Aitäh peitjatele!
Olles Krapi telkimisplalatsil ennast mugavalt sisse seadnud, tulen tegin siia väikse visiidi. Poisiga sai kõvasti tiirutatud ja küürutatud kuid seekord võitis aare. Tuleb kunagi tagasi tulla.
Täiesti müstika kuidas saab sinna mere äärde üldse nii palju rahvast ära mahtuda?
Kohapeal toimetamisega oli nii, et pudistasime aarde konteineri otsimise käigus ise maha, aga nägime alles reisel ringil. No hea, et niigi läks. Piinlik, aga leitud ikkagi. Aitäh siia toomast, kuigi olen siin korra küll elus ka juba suurema seltskonnaga käinud. Aga ilus koht, tasub tulla uuesti ja uuesti.
Geps tõesti hüppab siin kuutõbisel moel ringi. Ajasin esimese hooga raskusastmed omavahel segamini ja vihje ajas ka parasjagu segadusse, nii sai ikka igasugu jaburusi kahtlustatud. Kui neid astmeid aga õigetpidi vaadata ja vihje ka ära unustada, hakkas vaikselt looma. Kaval värk. Aitäh.
Logitud ja korras. Läksin nulli ja... Mis vihje see nüüd siis on, igasugune seos puudub.
Eelmisel õhtul valisin endale ööbimiseks Lemme telkimisalal vaba platsi ja asusin aardele lahenduse kallal pusima. Kui koordinaadid käes, siis kohe otsima ei tormanud vaid jätsin selle juba hommikuseks tegevuseks. Otsimisega läks hommikul veidi aega, sest esmapilgul kohe seda õiget peidukat ei osanud märgata. Aga lõpuks sai õige koht siiski tuvastatud. NB! Vaatamata sellele, et turismihooaeg pole veel alanud oli telkimisalal ööbimas lisaks minule veel 3 karavanautot.
Rannas oli rahulik, vaid üks telk oli püsti aarde lähedal, aga inimesi ei näinud kusagil. Mõistatuse lahendasime alles kohapeal rannas olles ja siis sai ka otsimisega tegeleda. Aare leidus kenasti. Imetlesime veel männipuid. Üks oli kohe eriti sümpaatne ja jämeda tüvega. Kahekesi ulatasime tüvest ümber võtma küll. Edasi läksime juba randa jalutama ja tegime söögipausi. Aitäh!
Eelmisel korral ei tulnud kohe vaimu peale ja saime vaid jalutamise rõõmu. Seekord sujus juba paremini ja komplekt oli täiuslik. Tänud
Seda sai ka mõned päevad tagasi käia nuusutamas, aga oli kottpime ja aega kah väga ei olnud.. Nüüd päevavalges täiesti asjalik koht. Kaval teostus, peitjale tänud!
Andre jätsin autosse magama ja ise suundusin nulli poole. GPS küll keerutas, kuid vihje järgi asusin ühte potensiaalset objekti silitama. No sai ikka kõikvõimalikud vidinad üle käia, poleerida, sikutada, urgitseda, aga ei miskit. Siis tegin kõike seda veelkord, kuid jälle tulutult. Miski aeg juba tekkis kahtlus, et ehk ebaõiget objekti poleerin. Neelasin eneseväärikuse alla ja küsisin geokolleegilt abi. Saadud info abil sain enesekindlust juurde ja jõudsin ka sihile. Olin ka varem korduvalt juba õiget vidinat näppinud ja ka üsna õigeid asju teinud, kuid midagi jäi ikkagi puudu. Aitüma, sain siin ikka tunnijagu värsket õhku hingata :).
Minu telefoni geps siin nulli paika ei saanudki. Lõpuks siiski nimi kirjas.
Hommikul korraks Lätti põigates - et paar aaret leida - käitus massin nagu lehm libedal jääl. Kodumaale naastes seda mure enam polnud. Jalutasime kaunisse paika ja asusime otsima. Või mina nulli taga ajama. Null jäigi kümmekond meetrit eemale näitama, aga arvestades sealset looduslikke olusid polegi vast nii halb tulemus. Saime omajagu otsida. Kuna mina leidsin mingid vidinad, mis väga kahtlased tundusid. Olin üsna veendunud, et aare on kadunud ja kommunikeerisin seda ka kaaslasele. Alles paar minutit hiljem selgus, et ta, kurinahk, logis juba samal a'al! Vana kuri, ma ütlen!
Igatahes hea aare ja väga kena kant. Kindlasti oli kõigil tore siin eelmine august lõket teha. Ise olin samal ajal 100 km matkal Sõrve tuletornist Vilsandi tuletornini. Mulgi oli tore ja ega siis lõke tegemata jäänd :-) Aitäh peitjapaarile!
Geoparklasse jõudes, hakkas silma tuttav auto. No eks seda värvi autosid liigub teedel kindlasti rohkem, aga sisetunne oli kohe selline. Ja sisetunne ei petnud. Kuigi omanik jõudis juba otsingutelt auto juurde tagasi, tuli meid nähes siiski uuele ringile. Neid ringe tegime siis koos juba üsna mitu tükki. Ei tulnud kergelt see leid. Peidukas on raskusastmele vastav ja üsna tõetruu. Mingi täiesti X nurga alt valgustas taskulamp ühte detaili, mis sundis juba konkreetsemalt tegutsema. Kiidame meistrit!
Ligemale pooleteist tunni üritamise järel tõstsin käpad ning loobusin selleks korraks. Hoolimata pilkasest pimedusest, ei jäänud silma kaksikleeki, üksikleeki ega isegi peeruleeki mitte. Gepsunäit oli muidugi ekstra ebastabiilne, küllap ülitugev tuul puhus koordinaadid paigast ära...
Mõistatuse lahendamine käis palju kiiremini kui kohapeal topsi leidmine. Eks see ole praegusest niiskest ilmast kinni kah, et asjad raskelt käivad. Muidu mõnus peidukas.
Esimene kokkupuude selle aardega tuli juba mônda aega tagasi. Istusin parajasti arvuti juures kui ilmus nähtavale uus aare. Lahendus oli lihtne ja koordinaat sai paberile. Kui Pirrr töölt tuli tekkis kohe mõte suvisel soojal õhtul koeraga mere äärde minna kui juba selline variant õhku visati. Kes see siis enam vaatab aaret üle, kas olemas. :) Kui kohale jõudsime küsiti õigustatud küsimus, kuule, aga siin ei ole ju aaret. Mis mõttes ei ole... onon, vaata uuesti. No see ei aidanud, ei olnudki enam tõesti, vaid koordinaadid mu paberil. Sellegipoolest tegime "kuiva trenni mõttes" programmi läbi koos mõnusa jalutuskäigu, puudekallistamise, kummarduste ja sirutustega ning kena looduspildi saatmisega peitjatele. ;) Logimise aga jätsime siis hilisemaks. Näiteks tänaseks. Täna oli just kena õhtu taaskord koeraga mere äärde minna ning kontrollida üle milliseid vorstikesi vahepeal hooletud inimesed oma grillimiskohtade ümbrusesse kukkuda on lasknud. Kokkuvõttes vahva koht, kindlasti maitsvad vorstikesed, mõnus päikseloojang ja tehniliselt hästi tehtud aare. Meile sellised jalutuskäigid meeldivad, aitähhhh!
Panin lõuna paiku Liisi ja Jasperi Varssavist lennuki peale ja hakkasin Eesti poole sõitma. Logisin aarde Poolas, Leedus ja Lätis ning loogiline oli siis ka Eestis samal päeval leid kirja saada. Ajaga hakkas kitsaks minema ning aarde parkimisplatsile jõudsin alles 23:45. Mõistatus oli ammu lahendatud, kui ta ekslikult GC lehel avanes ning Poola minnes oli kange kiusatus mööda sõites sisse pöörata ja aare ära logida, aga jätsime esmaleiu rõõmu ikka õigeks päevaks. Kiirelt läksin aarde juurde, kuid esmapilgul ei leidnud midagi. Aeg muudkui tiksus halastamatult kuniks 23:58 leidsin aarde ja panin logi kirja. Uhh, vedas. Nüüd aga väike uinak siin parklas. Aitäh, head ööd.
Eks see päev just selliseks kujunes nagu Peeter oma logis kirjeldas :D
Tänud aarde eest!
Sündmusaare oli kuidagi järsku lõppenud. Kõik olid lahkunud ja meie vaid kohal juskui korporandid 2. mai hommikul, kes teineteisel lollakalt silma vaatavad ja kuidagi ei taha aru saada, et Volbriöö pidustused lõppesid juba eelmise päeva lõuna ajal ja uut on oodata alles aasta möödumisel.
Eks me aardeotsiminegi oli samale võrdlusele sarnane. Õllepudel on laual aga mitte keegi ei oska seda avada. Kes on avaja ära kaotanud, kes mõlema käe pöidlad, kes ei saa üldse aru, kas viibib korporatsioonimajas või armsama juures.
Läbi häda õnnestus ikkagi konteiner avastada ja siis suundusime Lätti... Seal oli meie edukus üsna sarnane siinsele. Uuhuh, ikka omamoodi mõjuga on see Kabli rand.
Öösel pimedas saab igasugu asju toimetada, nii, et keegi ei näe. No ei näinud mina seda, kui kõik äkki kadunud olid. Tagasitulles said nad loomulikult peapesu, et mind maha jäeti. Samas lohutati, et hommikul on valge ja parem otsida. No heakene küll.
Mõistatus ilmus kui alles sõitsin ja arvasin kohe, mida teha tuleb. Aga sõidu ajal ju ei saa. Nii, et väga sobiga ei olnud leitud väga kaval ja hästi tehtud aare. Muidugi mugudega hakkab siin veel nalja saama. Tänud, oli tore otsimine!
Nojah, jällegi väga piinlik. Loll on ikka loll olla.
Muinastulede ööl läksin kambaga kaasa ning proovisin ka otsida, sest mõistatusest ei saanud midagi aru. Hiljem tuli välja, et isegi leidsin aga ei saanud aru, et see aare on. :D
Järgmise päeva hommikul oli rahulikum ja panime nimed kirja. Aitäh põnevust meie ellu toomast! :D
Kesköö paiku hakkas Karl lõkke ääres nihelema ja interneedusest puudust tundma. Tal olla mingi koordinaat seal. Üks korralik geopeitur ei lase ju ometi teisel üksina ohtlikku öösse uitama minna ja nii saigi käigupealt delegatsioon kokku pandud. Suundusime objektile ja hakkasime tegutsema. Seekord oli minul õnne esimesena topsile küüned taha saada. Lahe boonus üritusele. Aitäh peitjatele.
Sündmuse ööaarde tüüpi otsimine, kus päris selgelt ei tea, kuhu minnakse ja kes lõpuks leidis, aga lõbus on igatahes :)
Nb!Aarde null võib hüpelda kuni 9m, aga palun vaata vihjet! Aare on mikrosuuruses ja leitav nii vihma kui tuulega. Palun olge aarde tagasi asetamisel ettevaatlikud, logiraamat võib jooksu panna! Aitäh ;)
Pärast südaööd panid muinastulelised, kellel kaksikleek külastamata, jõud kokku. Kampa tulid ka peitjad. Jalutasime läbi telkla. Üks oli magamas minu stiilis - telkimas ilma telgita. Seltskonna esimene reaktsioon oli laip magamiskotis. Siiski ümises, järelikult elus. Kohapeal tuli tänu suurele seltskonnale leid kiiresti. A ja mõistatuse suutsin lahendada juba nädalakene tagasi kui see aare ekslikult GC-sse varem üles tuli. Aitäh aarde eest!
Teel sündmusele plaanisime sealt läbi põigata, kõigest mõnikümend meetrit eemal ju :). Aare oli kavalalt peidetud ja enne teisi seda ei leidnud. Suurem punt saabus nulli ja hakkas otsimine. Lõpuks keegi leidis ja siis leidis veel järgmine ja järgmine, kuniks kõik karbikest silmasid.
。◕‿◕。
Tänud peitjale :)
TFTC!
。◕‿◕。 。◕‿◕。
Teel Kaksikleegile lahendasime selle karjaga ära. Kohapeal oli palju tuttavaid sõidukeid, kuid plats inimestest puhas. Peale pisikest lonkimist leidsime need inimesed ka üles. Aitäh mõistliku mõistatuse eest! :)
Olime Lätis alko poest just väljumas kui Miki teatas, et uus aare "kaksikleek". Mina selle peale ütlesin, et see ju sündmus ja siis Priit ei mõistatus tuli sama nimega. Kommentaar oli, et see mingi keemia teema ei viitsi vaadata, aga mind hakkas kohe huvitama ja sains sellele kohe pihta. Lihtsalt loksuvas autos ei olnud seda kõige mugavam teha. Kui sündmusele kohale jõudsime, oli ka geokontroll roheline esimese korraga. Taas oli mõistatus minu jaoks:) Tänud peitjale.
Ma sain uuest aardest teadlikuks alles siis, kui Laur ütles, et lähme nüüd otsima... Järgmine päev õnneks Karuonu valgustas ka, mis mõistatuse tuum oli :). Hästi läbi mõeldud boonus, aitäh peitmast.
Sõites Muinastulede öö sündmusaardele jäi Inge kaarti vaatama ja avastas üllatusega uue aarde. Mina roolisin ja Inge lahendas mõistatuse. Kohale jõudes oli suurem seltskond juba otsimas. Mitu tiiru ümber objekti kuniks jäi midagi silma. Oletasin, et see ikka ei ole õige asi aga igaks juhuks mõtlesin, et lasen sõrmedega üle. Hell yeah.. järgmiseks on meeles, et lähenesin liialt julgelt ja üritasin teha nägu, et aare on omas kohas. Pikalt seda siiski ei õnnestunud sest topsik oli vahepeal oma teed läinud ja juba Merikese käes. Ilmselgelt minust pokkerimängija alget ei ole. Seejärel Merike pani seltskonna nimed kirja ja siirdusime juba sündmusaardele.
Sõitsime just Läti poolt päeva tippsündmuse suunas, kui avastasime uue aarde. Ethelil lõi kohe pea kohal pirn põlema ja kibekiiresti asus koos Mikiga seda hüplevas autos lahendama. Selleks ajaks, kui auto pargitud sai, oli geokontroll juba roheline. Sündmuspaigal aga oli autosid palju, aga rahvast kuidagi vähevõitu... Mõtlesime siis, et ajaviiteks käime kohe aarde juures ära - loomulikult olidki kõik kadunud inimesed juba seal ees otsimas ja kui kõigil leitud sai, siis võeti ka aare pidulikult peidukast välja :) TFTC!
Õnnestus ka seda mõistatust juba nädal varem kogemata gc lehel näha...õnneks ma mõistatustega niikuinii ei viitsi väga tegeleda, niiet ei hakanud sead lahendama, ega endale salvestama. Kui see õigel ajal uuesti avaldus, siis kukuti lahendama ja kui vastus käes, mindi otsima...eks me siis võtsime ka sappa ja peagi sai nimi kirja. Tore peidukas vorbitud :)
Kodutöö sai juba päris ammu tehtud. Koha peal ei olnud me piisavalt kiired ja logisime koos kambaga, tänud.
Mõistatuse lahendasin kiirelt üritusele sõidu teel ära ning sain kohe ka rohelise tule. Kohale jõudes oli koos peitjaga neid esimesi huvilisi juba kenakese sündmuse jagu kokku kogunenud. Triin leidis õige peidiku ja Merike pani nimed kirja. Kenasti lahenduv mõistatus ja tore teostus. Mulle meeldis. Tänan.
Sai korraks läbi astutud. Viljandist tallinna poole sai mööda sõidul siit ka läbi astutud. Tänud korraldajale.
Paljud on siin varasemalt targad olnud. Mina mitte. Ise märkasin kui täna avaldus. Istudes seltskonnaga laua ümber, täitsa ise lahendasin. Koos läksime ja ise leidsin. Võib vist üle tohutult pika aja FTF küll siia kirjutada. Kuigi erilist emotsiooni sellest kolmetähelisest lühendist nüüd endiselt ei tekkinud. Aitäh! Hakkame nüüd ometi lõket tegema!