Aare on peidetud 2019. aasta detsembriseeria 5. detsembri aardena.

NB! Harilik jugapuu on mürgine, palun olla otsimisel ettevaatlik ja mitte süüa okkaid ja marju!

Aarde peitmisel ma ei teadnud veel, et see puu on mürgine, samuti polnud sellest sõnakestki kirjas infotahvlikesel, mis on puu kõrval. Otsustasin aga üldharival eesmärgil aarde sinna ikkagi alles jätta, et kõik geopeiturid saaksid selle põneva puuga põhjalikult tutvuda.

Aare on PET mõõtu. Aardesse sai küll pandud algselt pliiats, kuid oma kirjutusvahend võiks igaühel endal kaasas olla - ikkagi mikro. Selle saate siis kasvõi Kirjutite motellist.

Jugapuu (Taxus baccata) juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus

Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eesti looduses leidub jugapuud harva. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Jugapuu valiti 2008. aastal Eesti aasta puuks.

Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm.

Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb paar tundi peale marikäbide söömist ning ilma vahelesegamiseta saabub surm. Esmaabiks tuleb kannatanule kiiresti anda veega purustatud sütt.

Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü (arill) on magusamaitseline ja aromaatne ning pole mürgine, kuid seda ei tohiks siiski süüa, sest kogemata võib alla neelata ka mürgiseid seemneid. Inimestel on raskeid mürgitusjuhtumeid esinenud jugapuumarjade kasutamisel abordi esilekutsumiseks. Samuti on ajaloost teada juhtumeid, kus jugapuumarju kasutati endalt elu võtmiseks Näiteks räägitakse Caesari "Gallia sõdades" eburoonide kuningast, kes aastal 53 eelistas surma jugapuumarjade läbi roomlaste kätte vangi langemisele.

Jugapuu on meie metsade üks väärtuslikumaid puid. Tema puit on pruunikaspunane nagu lõunamaa väärispuudel, läikiv, tihe ja hästi töödeldav ning mädanemisele väga vastupidav. Seetõttu on ta eelkõige puidukunstnike meelismaterjal. Temast on valmistatud rattakodaraid, rehapulki ja vesirataste hambaid. Jugapuust tehtud vibusid ja ambusid on peetud paremaks muust materjalist tehtutest. Jugapuud saab väga hästi pügada ja enda tahtmise järgi kohandada, samuti pole ta tundlik linna mürgiste gaaside ja tahma suhtes. Need omadused teevad temast väga hea pargipuu.

Jugapuu kasvab 10–20, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit, kuid see puu (Fortingalli jugapuu) on südamemädaniku tõttu lõhenenud mitmeks tükiks, mis välisservast edasi kasvavad. Taimed on harilikult kahekojalised, mõnikord ka ühekojalised. On täheldatud kojalisuse muutumist taimel elu jooksul. Tüve koor on hallikaspruun kuni punakas. Oksad on rõhtsad ja tipuosas veidi tõusvad. Okkad on kuni 4 cm pikkused ja 3 mm laiused, raolised.

Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised.

Lõpuks ei saa mainimata jätta veel seda, et jugapuu ei ole mitte ainult Eesti kõige pikema eaga puu, vaid maailma üks vanimaks kasvavaid puid üldse. Jugapuu võib elada kuni 4000 aastaseks. (Loodetavasti peab ka minu aare seal sama kaua vastu :D)

Jugapuu okastest toodetakse vähiravimit dotsetakseeli.

Allikad: bio.edu.ee ja vikipedia