See maja on oma nime saanud ühelt perekonnalt, millele alusepanijaks Eestis oli 18. sajandi lõpus Saksamaalt Pärnusse asunud Christian Ludwig. 19. sajandi lõpuks oli neist saanud Pärnu mõjukamaid ja jõukamaid perekondi. Maja projekt telliti Peterburist ning kinnitati Pärnu linnaarhitekti poolt 5. maiks 1904. Tohutu kiirusega kerkiv hoone pidi valmima tütre Elleni pulmadeks. 1905. aasta augustis saadetud postkaardil on hooned väliselt põhijoones valmis, puudub veel ümbritsev haljastus ning piirdeaed. Kiirustamisega seotud ehituslikud vead andsid end tunda juba pulmapeol, mis ühtlasi oli maja avaesitluseks seltskonnale. Sellest ajast on pärit veidi halvamaigulised legendid määrivatest seintest ja langevatest krohvitükkidest.

Maja müüdi linnale aastal 1927, koos säilinud mööbliga oli maksumuseks 8 miljonit marka. Esialgu kavandati hoonet kasutada Kurhaus’i ja rannahotellina. Uus rannahotell paraku lõpetas need plaanid ning hoonekompleks anti taas rendile perekonnale, kes pidas seal kasiinot 1940. aastani, kui see läks vene sõjaväevõimude kätte.

1940. aasta suvel läks maja seega töörahva käsutusse. Saksa ajal avati seal ohvitseride kasiino (Offiziersheim) ja Talvekohvik (Winter Café). Pärast sõda kasutati maja taas kuurordi huvides. Seal oli arstikabinette ning ka kuurordi raamatukogu.

Omal ajal filmiti selles hoones ka kunagine hittlavastus "Puhkepäev"(http://arhiiv.err.ee/vaata/puhkepaev), kus on võimalik näha tollast siseinterjööri. Ehk mäletate veel? "Seltsimees Mjussov! Seltsimees Mjussov!"

Et aare lepatriinudest päris tühjaks ei jääks, palume võimaluse korral vahetuskraamina just neid eelistada. Kui aga triinusid käepärast pole, siis võiks vähemalt mõnda logiraamatus kujutada ;)