Panen algusesse kirja siis põhilise info. Hilisem tekst on juba pikem heietamine, mida võib olla kõik ei viitsi lugeda. Üritus toimub kell 11-12 RMK Noku lõkkekohas. Võib ka kauemaks jääda, aga meil pisike geopeitur soovib lõunaunne minna. Kui keegi on nõus logiraamatu enda kätte võtma, siis on logimise aeg pikem. Nagu ikka väikeste laste sünnipäeval, pakutakse lõkkes küpsetatud viinereid ja midagi magusat. Kingituste asemele võtke endale kaasa sööki-jooki, et saaks mõnusa talvise pikniku korraldada (loodame, et on ka lund, nagu meie esimese aarde korjamise hetkel).

Kuidas minust geopeitur sai? Kui kõik ausalt ära rääkida, siis peab alustamama sellest, et 2014. aasta sügisel startisin oma ümber Eesti matkaga. Tegelikult oli juba matka kavandamisega seoses mu peas geopeitusele viitavaid mõtteid, kuigi ma polnud geopeitusest siis veel midagi kuulnud. Nimelt oli mul matka kavandades idee, et võiks mingi maa tagant oma matkateele poetada mõne topsi, kuhu paneks kirja oma nime, kuupäeva ja jupike teksti, mis selle lõigul toimus. Mõtlesin, et kui peaks leiduma veel mõni selline segane, kes tahaks seda teed läbida, siis on tal põnev lugeda ja saab ka oma nime topsi kirja panna. Juhised purgi leidmiseks oleks pannud oma blogisse teksti abil. (www.matkymbereesti.blogspot.com) Kuna ma olen hirmus pedant purgi välimuse suhtes, siis ei saanud ma kuidagi kokkuleppele endaga, mis materjalist ja millise kujuga peaks see purk olema. Nii saigi matk alguse ja purgid jäid matkateele peitmata.

Jätame nüüd mitu kuud matkamist vahele ja jõuame selleni, et istusin oma kursavenna Velloga (heillo) TTÜ sööklas ja lasime loengute vahel söögil hea maitsta. Kuna jutu käigus tuli välja, et Vello on pärit Kundast, siis oli mul talle kohe küsimus: "Kas sa tead, mis maja see on mere ääres, kus on peal hiigelsuur silt, millel kirjas TORU?" Sain Vellolt loogilise seletuse selle maja kohta. Peale seda tegi Vello juttu mingisugusest mängust nimega GEOPEITUS. Mäletan sõnasõnalt, kui ta ütles, et mis ma seal ikka niisama jalutan, korjaku selle jalutamise käigus ka mõni aare ära. Selle toreda soovituse peale saigi temast minu geoisa, kellele olen ma väga tänulik, et ta mulle seda mängu soovitas mängida.

Edasi läks juba lihtsalt. Tegin geokonto ja kui minu kallis kaasa tuli tagasi oma vabatahtliku töölt kuumast Aafrika riigist Ghanast, vedasin ta meie külma talve Kakerdaja rappa matkale. Õnneks on see tema lemmikraba. Tegime matka ja peale seda siis väikse pikniku Noku piknikukohas. Peale seda proovisin läbi paksu lume sumbates leida seal lähedal olevat Kakerdaja aaret. Oleme nüüd ausad, ei olnudki nii kerge. Olin juba mitu korda loobumas, kuni ma lõpuks selle aarde leidsin. Juhuuuu! Nii see asi siis alguse sai, kõiki ülejäänud seiklusi olete juba lugenud minu aarete logidest.

Aare on peidetud 2019. aasta detsembriseeria 21. detsembri aardena.