Riiusaare

Tegemist on paigaga, kus aastasadade jooksul on kulgenud kaheksa erineva tähtsusega piiri. Siit on läbi läinud Järva ja Mõhu muinasmaakondade piir, hilisemal perioodil kulges mööda Riiusaart Järvamaa - Tartumaa ning Järvamaa - Viljandimaa piir. Veel tänapäeval on Riiusaar piiriks Põltsamaa ja Peetri kihelkondadele. Kuni 1938. aasta omavalitsuste reformini läbis Riiusaart Koigi ja Rutikvere valdade piir. Aastasadade jooksul on Riiusaare olnud Päinurme ja Rutikvere mõisade vaheliseks piiriks ning pärimuse järgi olevat Riiusaare nimigi Päinurme ja Rutikvere mõisniku ühe kaardilauatüli tulemus.
Riiusaare eraldusjoontest märkimisväärsem on aastatel 1582 – 1917 kulgenud Eestimaa- Liivimaa piir. Algselt määrati see piir kindlaks Liivimaa sõja käigus 1561. aastal, piir märgiti looduses maha 1582. aastal. Põhja poole jäävat ala nimetati Eestimaaks (keskusega Tallinn), Lõunapoole jäävat ala Liivimaaks (keskusega Riia). Rootsi ja Poola valduste vaheline piir kestis 1611. aastani, kui alanud Rootsi – Poola vahelise sõja (1600 – 1629) käigus vallutas Rootsi kõik Poola valdused Liivimaal kuni Väina (Daugava) jõeni välja. Edaspidi jäi see piir Rootsi kuningriigi Eestima kubermangu ja Liivimaa kubermangu vaheliseks piiriks kuni Põhjasõjani (1700 – 1721). Põhjasõja võitis Vene tsaaririik ja alates 1710. aastast kuni 1917. aastani oli nimetatud piir, kuigi uuesti märgituna, Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu piiriks, Vene tsaaririigi koosseisus.

Head otsimist!