Unetutele

Paar ööd sai veedetud üleval nende koordinaatide jahil. Lõpus tegi Evan raske töö, ise ei soovinud redeli astmetelt lahkuda. Tänud aarde eest!

Numbrid varasemast ootamas, nüüd siis sobilik aeg nimi kirja saada. Geoõhtu viimane. Tänud

Aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Aare tagasi omal kohal.

Meie ikka täiesti löögivalitena marssisime kohale ja kui silma jäi ainult koht, kus nagu aare peaks olema, oli valdavaks tundeks nõutus. Sai ikka kõik lähedal asuvad puud ka üle vaadatud, aga seal ei tundunud miskit olema. Siis tuli otsus, et vaatame vähemalt üle, mis seal üleval siis ka on ja mida pole. Auto poole redeli järgi minnes tegin logid lahti ja Üllatus üllatus, hoopiski maast vaja seekord otsida. Igatahes jäi redel toomata ja meist need topsid üles tagasi viimata ka, kuna puudus ettekujutus, mismoodi nad seal olema ka peaksid ning pealekauba kuulume me mõlemad nende hulka, kes kolmapäevite Selverist 10 % alet saavad. . Tahtsin siis koju jõudes hooldusvajaduse üles panna, aga vahepeal oli hoopistükis aare ajutisele puhkusele läinud. Aga see koordinaatide tagaajamine oli igavene nuhtlus. Unetuse all ma ei kannata, nii et täiesti teadvustatult tuli erinevatel öödel erineval ajal korraks ärgata. Igatahes mingil hetkel olid need numbrid meil ikkagi kahepeale kokku saadud. Tänud peitjale selle vahva mõistatuse ja aarde eest. Tegelikult olime täitsa valmistunud kõrgustesse tõusma, aga läks seekord teisiti.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Leitud koos Maretiga. Lahendamisele kulus ikka mitmeid öid, sest unetus kippus ühel ja samal ajal olema. Tänud peitjale!

Üks selle aasta viimaseid aardeleidusid. Koordinaadid ootasid gepsus juba pikalt. Plaan oli see logimine teha koos Leitud geopeituses aarde logimisega. Kokkuvõttes sai see aare küll logitud aga teine jõuti enne arhiveerida. Tänud, oli huvitav!

Ammu lahendatud aare. Täna logitud! Aitäh!

Aitäh peitjale!
Selle aardega lõpetasime oma tänase matkakese. Väga kena päev oli meil siin mere ääres.

Mina magasin õndsat und, kui see asi end ise ära lahendas. Ei hakanud mina kilplast mängima, jätsin arvuti ööseks toimetama ning ühe toreda skripti abiga olid mul koordinaadid koos. Samas punkt jäi ootele, kuna puudus sobiv abivahend. Nüüd, kui see olemas, polnud probleem logida. Mirjam läks kõrgusi vallutama. Logimine kulges edukalt ilusa vaate taustal. Aitäh, oli väärt tulemist.

Unetu olin ma küll viimati vist ülikooli esimesel aastal, nüüd olen nii vanaks jäänud, et peale AKd kohe põhku ja enne hommikut silmi ei ava. Küll aga on meie peres natuke nutti selle tehnoloogiamaailmaga tegutsemiseks, mistõttu panime arvuti enda kasuks tööle ning ühe ööga oli nii selle aarde kui osade LOTRi aarete koordinaadid teada. Kohapeale jõudsime aga alles nüüd, kuna mõni aeg tagasi polnud meil abivahendist haisugi. Nüüd loksub meiega pea koguaeg kaasas ning täna tõid rattad siia. Mina läksin tegudele, täitsa vahva lahendus ja hea vaade. Aitäh!

See unetu, kes koordinaate püüdis, oli muidugi Indrek. Minult viis une pigem see, kui nägin, kuhu koordinaat saatis ja milline on raskusaste. Kohapeal õnneks asi enam nii hull ei tundunud ja kaasasolnud abivahendist, mida mina toetasin samal ajal kui Indrek ronis, täiesti piisas, et aarde lähedusse jõuda, et sealt juba edasi turnida. Tänud peitjale nii mõistatuse kui aarde eest!

Mõtlesin, et olen kaval ja lahendan selle mõistatuse mitmel järjestikusel ööl. Kõik läks hästi kuni avastasin, et mul on üks kordinaadi osa puudu ja mul pole aimugi, mis kellaaega peaksin uuesti kontrollima. Lõpuks kui koordinaat käes, tuli mul redel organiseerida maalt linna.

Nulli näitas metsa all natuke ohtliku kohta. Ajasin küll redeli püsti, aga kontrollisin teiste puude ladvad ka ära, enne kui ronima hakkasin. Ronimine oli täitsa mõnus, kui kõrvale jätta, et ilm oli väga palav.

Eelmisel suvel käisin perega siin aga vist ei suutnud isegi lõppu täpselt paika panna kuna sipelgad ei andnud asu. Täna seda probleemi polnud ja tänu abivahendile polnud ka maastiku raskusaste probleemiks. Tänan.

Leitud. Olime mitmeid öid üleval, et koordinaadid kätte saada. Tulime vaatama kus aare ennast peidab aga ilma abivahendita jäi kättesaamatuks. Täna võtsime abivahendi ning aare sai logitud. Aitäh

Aitäh! Tänane viimane, naaberaarded jäävad järgmiseks korraks.

Selle aarde vastu tekkis huvi Geojaanilt. Esmalt sai loetud neid kuulsusrikkaid logisid, edasi tekkis probleem, sest öösel üleval olemine oli minu jaoks küll täiesti välistatud. Õnneks on kodus pubekas, keda sai geotööriistana kasutada, sest tema arvates on elu elamist väärt just öösiti. Jumal tänatud, et on olemas igasugu suvefestivalid, kuhu noored minna soovivad, see hõlbustas läbirääkimisi. Igatahes olid hommikul vajalikud numbrid laual. Kohale jõudes tekkis pisuke mõttehetk ja Taimo isegi arvas, et peaks ära minema ja tulema tagasi koos varustusega. Kuna olin logisid lugenud, otsustasime asja ikkagi lähemalt uurida. Tulemuseks tore logimine, kus minu täita oli geotööriista roll ???? Aitäh vahva aarde eest!

 1 

Lesisime natuke aega Klooga rannas ja siis tulime seda otsima. Mõistatuse lahendamiseks panime geotööriista tanki- oli selline sobivasti võtta, kes pigem ööpimeduses aktiveerubki :D. Nii kaua üleval istumine valmistas aga miskipärast temalegi pisut probleeme ja oli ühe energiajoogi selle käigus konsumeerinud. Teisest küljest, kuna asi piirdus vaid ühe energiajoogiga, siis see räägib vist enda eest ise :D
Objektil kiikasime esmalt ikka õudusega sinna Tunki ja teiste tema moraalsete jüngrite tekitatud raja suunas. Kuna see aga meie jaoks täiesti välistatud oli siis lugesime enne alla andmist pisut logisid. Sealt mõtteid ammutanud tuvastasime õige koha ruttu. Et sobiv tööriist kaasas oli, siis ei läinud ka kätte saamisega kuigi kaua.

Täname toreda aarde eest!

Sai vaeva nähtud sellega, aga kui ärevus, stress ja unetus kahepeale vaevavad ning erinevad unerütmid, siis lõpuks ikka enamik numbreid kätte saime ja viimase tuletasime. Täna tundus paras ilm ja aarde lähistel olles väike tiir teha. Sõitsime nii lähedale kui madala autoga sai (hämmastavalt ligi) ning siis abivahendiga õigesse suunda. Aitäh!

Tuleb välja, et me üsna unetud :D Saime kordinaadid ilusti kätte ja jäid ootele. Täna oli hea ilm ja õige suund, et tulime vaatama seda aaret. Ja saime ka ronitud ja logitud. Aitäh!

Kui aare avaldus, oli Kaspar vaid mõne nädalane ja seega oli öösel ärkamist palju ja ühe äratusega sai vähemalt 2, kui mitte 3 numbrit paika. Siiski olid mõned kellaajad, mis kuidagi ei tahtnud kätte tulla ja eraldi äratust selle kõige muu kõrvalt ma endale panna ei kavatsenud. Õnneks koostöös Carolysiga need numbrid ikka kokku said. Lastega siia lõppu ma üksi tulla ei tahtnud ja ootasin kannatlikult, et Sandriga koos saaks tulla. Täna selline päev saabus. Kuna see aare annab mulle mitme väljakutse täitmiseks linnukese, siis polnud kahtlustki, et just siin me nüüd ära käime. Ronimine oli tänu abivahendile lihtne ja ilus vaade veel pealekauba. Tänud nii hea mõistatuse kui lõpu eest!

Mul on magamisega hästi. Kõige magusam uni tuleb nimelt selleks ajaks, kui unetutele numbreid poetama hakatakse ja minu magus uni lõppeb nimelt selleks ajaks, kui unetud on numbrid kätte saanud ja küsimärgid jäävad kangelt küsimärkideks. Seega oli mu lahendus veel poolik, kuna minus on ikka jube vähe seda masohhisti, kes keset õndsat ööund äratuste peale aardekirjeldust avama saatma sunniks. Hulga numbreid sain ühe öö jooksul, kui olin eelneval õhtul häbiväärselt varakult "ära kukkunud" ja poolest ööst üleval olin.
Et siinne kallas tänasega rohetama saada, aitas varemleidnu mul mõned lüngad lõpuni täita. Abivahend sõidab ju minuga truult kaasas, seega ronimine oli väga lihtne, kuid vaade oli seda ronimist igati väärt. Lõpu lahendus oli taaskord omalaadne: kõik nii kenasti kandikule seatud. Tänan peitjat.

Oh lahendamine oli tore, sest uni oli eriti magus. Vahepeal Mariann aitas mõne numbriga ja siis jäi see asi venima. Olin juba aru saanud, et kättesaamiseks vajan orava abi ja seetõttu huvi kadus. Nüüd on täpp jälle torkima hakanud ning kui täna oli meil juba traditsiooniks kujunenud grillipidu Pakri poolsaare rannal, siis sai ka Unetus ära vormistatud. Tänan oravat ja aarde peitjat!

Mingil hetkel oli mul unega halvad lood ja siis need numbrid ka kätte sain. Enam ma õnneks unepuuduse üle kurta ei saa, kui siis väga harva...

Nullis ronimine võttis jala natuke tudisema, kuid need vaated on seal seda tudisemist väärt, nii et roniks teinekordki.

Mulle meeldis väga, kiidan peitjat! Aitäh! ;)

 25 

Valusast mitteleiust on tänaseks möödas rohkem kui aasta juba. Aeg-ajalt ikka meenutan oma teise elu algust. Ja et te teaks, päris õigetel koordinaatidel see küll ei toimunud. Üldiselt soovitaks pigem mitte kottpimedas kuhugi panga servale kirvetama minna, vaid ikka kõik koordinaadinumbrid enne kindlaks teha.

2020. aasta 22. jaanuar. 1:10 öösel arvasin teadvat umbes kus aare asub. Kuna minu jaoks on see kellaaeg sageli hilisõhtu algus, siis ei pidanud paljuks väikest väljasõitu teha. Teel avaldunud kaks lisanumbrit ei muutnud sihtpunkti karvavõrdki. Parkisin ära ning läksin suuremate lootusteta pimedas geopeidulises mõttes suhteliselt suurt sektorit läbi kammima. Vähemalt kaks korralikku lampi oli kaasas. Üks paelaga peas ning teine võimsam prozhektor käes. Maastikureiting tõmbas mere poole. Kavatsesin järkjärgulist kontrollitud laskumist, igal astmel väikesemõõdulist aardekonteinerit otsides. Kuid juba esimese etapiga läks nihu. Panga kaldal kasvav võsapõõsas, mille külge end kogu raskusega riputasin, tuli mingil hetkel koos juurtega maast välja ning maandusin esimesele astmele palju kõrgemalt kui planeeritud. Jalgadele küll, kuid mere poole kallaku tõttu ei jäänud ma sinna sugugi pidama. Gravitatsioon oli armutu. Hüpe sealt edasi sisaldas juba üht paratamatut saltot ning edasist langemist tublisti pikemalt kui mulle meeldinuks. Kogu elu ei jooksnud silme eest läbi - ilmselt olen selleks liiga aeglane.

Mingi hetk oli paus - aeg teadmata. Siis tundsin, kuidas külm merelaine põlvede vahel loksub ning hetk hiljem ebamugavat tunnet vasakul küljel. Hingamine oli raske. Liigutamine - veel raskem. Üldiselt kõige parem oli olla lihtsalt niisama ja tundus, et üks uinak kuluks ära, pea oli tänu kividele veest väljas, jalgade pool vesi väga ei häirinudki. Samas teise ajupoolkeraga teadsin, et tahan kindlasti liigutada ning kiiresti külmast veest välja ronida. Käpuli suutsin seda teha. Teel võtsin veel kaasa merepõhja valgustava taskulambi. Pangaseina äärde jõudes kogusin mõne minuti ning ajasin end siis jalgadele püsti. Küllalt raske oli. Ja libe ka, suuremad lained ujutasid ikka jalatsid üle. Kuid randa mööda edasi liikumiseks pidin päris palju pingutama, seda poleks kohe suutnud.

Tol hetkel meenus universaalne tänapäevane abivahend - telefon. Tegin kõne koju ning avastasin, et rääkimine on tugevalt häiritud, sest nõuab hingamist, mis mul hästi ei toiminud. Järgmine kõne sai juba 112 numbrile, pärast olulisemate andmete edastamist paluti jääda liinile. Endamisi mõtlesin saatuse peale. Oleks täna olnud seljas teine, tavaline trööpamisjope, millel rinnatasku ainult vasakul ja mitte mõlemal pool, siis ma poleks saanud siin kindlasti mingeid telefonikõnesid teha. Kui palju kivinuki ja keha vahele jäänud telefon ribisid päästnuks, ei tea. Samas, vasakpoolses taskus pesitses mul juhtumisi üks Austriast toodud TB, suhteliselt paksu pehme mängulooma kujul. Mingil hetkel märkasin eemal vee all kõikuvat nõrka valgushelki ning mõistsin, et see on mu pealamp. Jaksu sinna minna ei olnud... Uni kippus jälle peale, aga päästeameti operaator tegi iga 5 minuti järel kontrolli ning ei lasknud kuidagi rahulikult olla :o)

Kui telefon oleks purunenud või veekahjustuse tõttu kasutamiskõlbmatu, kas ma oleksin siis suutnud randa mööda jupphaaval edasi liikuda, et leida koht üles pääsemiseks ning autorooli minekuks? Ei tea... võibolla väga pikkade tundide jooksul ning päikesetõusuks poolsurnuna. Asi oli tegelikult päris karm. Hiljem tuvastati, et vasakul pool olid puruks viis ribi kahest kohast. Kokku kümme murdu niisiis. Ja kopsuvigastus oli see, mis lubas hingata tavalisega võrreldes vaid veerandi ulatuses. 112 kõnes valisin hoolega sõnu, et moodustada eriti lühikesi lauseid, mida suudan lämbumata lõpuni öelda. Sest pärast ütlemist oli vaja tükk aega hoogu võtta järgmiseks lauseks. Füüsiline pingutus igasuguseks liikumiseks poos hingamise praktiliselt kohe kinni ning tuli ette planeerida poosi/kohta, kus rahuneda saan.

Ehk umbes tund pärast 112 kõnet saabus kiirabi üles pangale. Tuvastanud minu jätkuva kontaktivõimekuse, anti järgmisena teada, et minu sealt kätte saamiseks kutsuti päästemehed ka. Liikuda ei lubatud. Päästeameti saabudes lülitasin taskulambi strobo-rezhiimile ning suunasin selle paekividele, mille otsa oma rindkerega maandusin. Ausalt öeldes, ei julge mõeldagi kui palju võimalusi oli seal pangal pimedas hoolimatult võimeldes oma järgmist elu hoopis järgmises ilmas alustada... Päästjad ehitasid vintsi ja korvi, kaks meest tulid ringiga alla ning edasine läks juba võrdlemisi ootuspärast rada pidi.

22 tundi kunstlikku koomat, pikem operatsioon, peotäis kõrgtehnoloogilist metalli keres, kaks nädalat kehva haiglatoitu, pool aastat kangeid valuvaigisteid - ei soovita kellelegi. Ainult kõik need inimesed - neid julgeks soovitada. Meie meditsiinisektoris töötab väga kõrgetasemelisi professionaale! Lihtsalt nendega tutvumiseks ei pea vast ilmtingimata patsient olema :D

See on üks äge aare. Mäletan täpselt,kuidas kevadel sai seda lahendatud.. kulus nii palju päevi ja tunde. Täna käisime vormistamas Tänud

Väga huvitava kontseptsiooniga aare, kahjuks pole olnud võimalust originaali kohata. See aare oli justkui mulle loodud - ikka viskad ju öövalves vahel pilgu telefonile ja eks nii see aare ennast vaikselt ise lahendaski. Täpselt ei oska öelda, mitu valvet lahendamiseks kulus, kuid lõpuks jäi vaid üks ebaoluline number kätte saamata ning panin punkti kaardile ootama. Täna käisime lõpus vaadet nautimas. Kuigi ilma abivahendita oli algus keeruline, saime ka sellest takistusest üle. Aitäh vinge aarde eest!

 2 

Minu rollid olid selle aarde leidmisel kiired jalad, kaine mõistus ja toetav õlg.

Kui me paar nädalat tagasi Paldiski kandis käisime, siis tagasiteel koju, köitis ka see meres hulpiv mõistatus tähelepanu. Selgus, et lahendamiseks läheb rohkem aega vaja ja möödasõidul skoorimine jääb ära.

Juba samal õhtul said Salmel esimesed numbrid üles täheldatud. Edaspidi tegi ta nii mõnelgi ööl paaril korrad silmad lahti ja vist seitsme ärkamisega olid tal kõik numbrid käes. Mina ainult imestasin, et päriselt ka tõusis öösiti üles? Kuid saadud koordinaadid tundusid loogilised ja punkt jäi paariks nädalaks ootele.

Täna olime siis oma järjega Keilasse jõudnud, kui oli küsimus, et kuhu suunas nüüd edasi? Soov see aare ära logida ja lisaks veel mitmed õrritavad täpid, panid suuna paika. Auto jäi umbes kilomeetri kaugusele ja mööda hiidlompidega teed liikusime kondimootori jõul. Liikumisel tegime üsna kiiret tempot, sest aarete otsimise suurim vaenlane- pimedus - oli suure hooga lähenemas. Nullis tiirutasime natuke ringi, enne kui õige asi silma jäi. Minu meelest oli päris kõrgel ja piiksusin korra ka, et ega sinna EI PEA ju täna ronima, kuid Salmel oli teine arvamus asjast. Vaatamata talverõivastusele ja kummikutele otsustas ta asja ette võtta. Ühtegi abivahendit meil ka kaasas polnud. Esimene katse puu otsa saada ebaõnnestus, kuid teine oli tänu minu toetavale õlale edukam ja nii ta varsti aardetopsi juures oligi. Kui nimed logiraamatus kirjas, siis allatulek oli juba lihtne. Seejärel suund auto poole tagasi, sest hakkas juba hämarduma.

Aitäh väga ägeda ülesehitusega aarde eest! Lõpp oli Salme meelest mõnus turnimine, minu meelest natuke õudne kaskadööritrikk.

 1 

Unetutel öödel olime numbrid paika saanud. Nüüd tulime siia kontrollima, kas saime õiged numbrid paika või on silmad udused olnud. Kõik tundus klappivat ja Karl vinnas ennast üles. Seal tundus täitsa mugav koht logimiseks olevat.

 1 

Unetusega mul probleeme ei ole aga tänu tööülesannetele olin saanud erinevate kuude jooksul enamuse lünki täidetud. Nüüd Pakri poolsaarele minnes võisime kontrollima minna, et kas unisena on kõik numbrid ikka õigesti kirja pandud. Õnneks nii oli ja aare püüdis õige ruttu pilku. Esimese oksani ei ulatanud ja panime juba plaani paika, et teen Mairele pätti või tõstan õlgadele. Tekkis siiski tahtmine proovida ja leidsingi üllatavalt hea haarduvuse ning olingi siuhti üleval. Täpselt selline alus kus peal pliiatsit, konteinerit ja muud nodi hoida, võiks olla iga puu otsas oleva aarde juures. Väga-väga mugav :) Alla tulles avastasin ainsa ebamugavuse ja see oli 2 vaiguplekki pükstel ja 1 pusal aga küll need võiga maha tulevad. Vaade oli ilus ja mõistatus samuti midagi hoopis teistsugust. Aitäh!

Unisena sai pisteliselt öösiti telefoni vahitud ja enamus numbreid sain kokku. Paar jäi puudu, aga need tuletasin ja selgus, et õigesti. Lõpu külastus venis, sest tundus raske. Redel oligi raske, aga kui see oli paigas, siis oli kerge. Aitäh!

Ega ma ei lootnudki ilma redelita hakkama saada. Algus oleks päris raske olnud. Õnneks sai redeliga poolele teele ja lõpus oli väga mugav istumiskoht okstest. Ainus mure oli mitte asju maha pillata. Aitäh!

 1 

Reede pealelõunast läksime Hennyga juba traditsiooniks saanud muinastulede öö eelõhtule. Täna siis viisin koera linna puhkama ja seejärel tuli alex käruga ning laadisime maal peale koorma puid lõkke jaoks. Muuhulgas tekkis mõte kaasa haarata ka suur koormakate, millest sai tänase õhtu "kõikide suur sõber". No ja siis ootas siia meelega tänaseks maha jäetud mõistatus, sest no täna oli seda kindlasti vaja. :)

Eks neid unetuid öid on olnud, aga ega siis ei ole meeles koordinaate kiigata. Lõpuks siiski oli numbrid koos, millega julgesin otsima tulla, ehk puudu oli 1 viimane, kuid see enam muret ei valmistanud. Õige koha leidsin peatselt ja kuna autost olin kaasa haaranud ühe slingi, siis mugavamaks see tegi, kuigi oleks ka ilma saanud. Head ööd!

 1 

Koordinaatide kättesaamine oli lihtne - tuli ülesanne vaid öösel nagunii mitte magavale tegelasele usaldada. Kuid kuna maastik ja jutud sellest tundusid hirmutavad, siis sai natuke veel huvilisi otsitud. Lõpuks juhtus siis nii, et kui me kohale jõudsime, olid teised juba kohal. Aga siiski käis Mattias ka meilt puu otsas ära. Natuke sai ka viskamistäpsuse harjutusi tehtud, kuna kork kukkus alla, aga saime selle suht ruttu puu otsa tagasi. Aitäh aarde eest!

Siin mul oli paar numbrit puudu, kuid nendeta oleks koha ka abita üles leidnud ehk. Asukoha osas oli mul küll pisut teine ettekujutus tekkinud ja tegeliku koha nägemine tekitas minus tundeid, et see polegi ju miskit võimatut. Tüdrukud tegid mulle üles minnes pätti ja sellest piisas, et end üles vinnata. Alla tulles oleks võinud ka hüpata aga kasutasin lahkeid õlgu täiega ära. Vabandust, kui raske olin. Üleval olemise ajal saabus ka Helge poistega (olid vist Marten ja Mattias) kohale ja panin aga kõik nimed rõõmuga kirja, kes õigel hetkel kohale saabusid. Kokkuvõtvalt igati mõnus ronimine oli. Aitäh!

 3 

Unetud ei olnud üldse plaanis kuniks postkasti potsatas kiri Helgelt. Vastasin et võiks ju küll, aga mul veel koordinaate pole, kuna alati "avastan" selle mõistatuse täiesti ebasobival ajal ja siis jälle unustan. Helge vastas, et koordinaadid pole probleem, rohkem nagu maastik... :D Tundus hea võimalus vahetuskaupa teha, mina võin ronida küll. Tutvustasin ideed ka Airile, kes ütles et mõned numbrid on puudu, muidu olemas. Loonal üldse leitud... Kell juba tiksus kokkulepitud aja poole, kui selgus et ma ju ei olnud Helgelt õige koha infot küsinud ja meil ainult tükike koordinaati :D Edasi läks Loona mälu testimiseks, mis õnneks seekord alt ei vedanud - veidi ekslemist, kuid üldiselt jõudsime kenasti kohale. Lõpuks läks üldse nii, et kui Helge poistega nulli jõudis oli hoopis Airi juba puu otsas ja tegeles logimisega. Ja siis juhtus iga ronimisaarde lemmik osa - pliiats kukkus alla! Airi muidugi alla ei kavatsenud tulla - "visake aga üles". Loona proovis paar korda ja lõpuks osutus Liis kõige osavamaks täpsusviskajaks. Kahjuks pliiats üksi soovitud kohta ei jõudnud. Panime selle lõpuks kinda sisse ja peale paari ebaõnnestunud katset jõudis kirjapulk kenasti pesasse tagasi. Tagasi maapinnale jõudmiseks panid Loona ja Liis sõnaotseses mõttes Airile õla alla. Kokku tuli täiesti planeerimata seiklusterohke aardeleid. Aitäh!

Süda ei andnud rahu ja proovisin korra veel. Abivahend jäi veidi lühikeseks aga jõudu niipalju ikka on, et ennast üles vinnata. Tehtud!! Koordinaadi sain kätte jaanuaris. Eraldi üles ei tõusnud aga ärkan igal öösel nagunii suvalistel aegadel. Panin paberi ja telefoni voodi kõrvale. Pärast paari numbrit taipasin kellaajad ka üles märkida. Viimaks jäi ainult 1 number puudu ja selleks panin küll äratuse. Reedel käisin piilumas, täna alguses jäi ronimata, Paldiski tuuri lõpus käisin uuesti ja ronisin.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Eraldi unetut ööd ei pidanudki selle aarde jaoks kordagi veetma. Panin mõistatuse endale telefoni menüüsse, et see ikka meeles oleks ning sobivatel aegadel siis vaatasin. Nüüd juhtusime seltskonnaga siit mööda ja sai seegi ära logitud. Aitäh uudse mõistatuse ja toreda aarde eest!

Lahendatud ammu, ootas oma aega. Natuke ronimist ja käes see oligi. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud.

Uni on hea ja väga ei kippunud neid numbreid vaatama. Ikkagi sain kokku neid päris palju kokku ja viimased kaks puuduvat meelitasin välja Jutalt, kuigi ma asukohta tööalaselt enam vähem teadsin. Täna rattaringil käisime läbi, natuke turnimist ja nimed saidki kirja. Aitäh.

Alustaks õige sellest, et mina isiklikult ei ole võimeline öö läbi üleval olema. Kui kell on 22, olen mina väsinud ja siis võib kasvõi paraad mööda maja käia, mina magan.

Töö juurest saaks ju vaadata, noh, et õnnetus ju juhtus ja sündmus ju tekkis. Aga ausust on nii palju, et tühja koha pealt ja "huvi pärast" tegelikult sündmuste kirjeldusi lugemas ei käi.

Mõtlesin siis, kellele ma delegeeerin aarde lahendamise ja ega kaugele polnud ju vaja minna. Alumisel korrusel elab üks teismeline, kelle elu alles õhtul algab. Ma siiani ei mõista, mida imet nad öösiti üleval olles teevad ja vaatama ma ei saa ju minna - magan ju, mäletate. Seega mingi hetk andsin Helenale kätte aardeülesande. Üks öö toodi kohale osa numbreid, mõni öö hiljem aga juba kogu komplekt. Ebareaalne :)

Nüüd siis saabusime mansaftiga kohale ja sel ajal kui mina autost abivahendit tõin, oli Saskia juba oravat teinud. Nimed kirjas, läks abivahendit siiski vaja. Alla tulla oli sellega nimelt palju mugavam.

Aitäh toreda aarde eest, järgmine kord võib olla samasugune, aga "hommikuinimestele". Vabalt võin nt kell 6 ärgata :)

Ei saa nüüd öelda, et ma unetu olen. Suutsin koordinaatide mõned numbrid ära oodata ja ka öösel ärkasin paar korda, aga selle materjaliga oleks liiga suur piirkond olnud kirvetada. Õnneks on mu ristitütar unetu ja suutis meie eest need numbrid kokku korjata. Kohapeal kasutasime orav Saskia teenuseid ja oligi aare peos. Suured tänud aarde eest.

 1 

Mõistatus lahe, lõpp ka lahe. Ei olnud midagi keerulist, oleks saanud ka ilma abivahendita aga kuna koguaeg hoovihmad ja veits libe ka siis ei hakanud sellele isegi mõtlema. Aga abivahenditega ei jopanud kohe üldse siin, kõik sõlmes ja jäid kinni jne jne jne. Lõpuks sai kõige lihtsamate vahenditega juurde mindud ja nimi raamatusse pandud. Kogu minu üritus tegi kaas kolleegile muidugi niimoodi nalja, et lausa munad olid märjad naermisest (silma munad) :D Aga tänud laheda mõistatuse ja aarde eest :)

Siin oli nüüd jälle mitu võimalust - kõigepealt muidugi korruptiivne meetod... seejärel võimalus astuda suhtesse oma kompuutriga, paluda tal oma unetust ekraanist iga poole tunni tagant pilt teha ning kolmandaks sõlmida diil oma teismelise lapsega, kes on öise mängusessiooni loa nimel valmis kaks korda tunnis mingilt nõmedalt lehelt paar numbrit üles kirjutama.

Nii või naa, väikesed Eedu ja Beedu said teki peale.

Arvuti oli unetu ja hommikuks oligi koordinaat käes. Nüüd jõudis aeg niikaugele, et aare jäi trajektoorile ja saingi nime kirja panna. Aitäh peitjale.

Aarde avaldusmise aegu sündisid meie aussi Salsal kutsikad ja unetud ööd olid garanteeritud. Seega kasutasin ärkveloleku aega ka koordinaatide kirja panemiseks. Viimased puuduvad numbrid vajasid siiski äratuskella abi. Kohapeal olin täna teist korda. Esimesel korral lihtsalt ei ulatunud. Täna aga nautisin pikalt kaunist vaadet ja mõnusat ilma. Tänan väljakutse eest.

Sõprade abiga sai koordinaat paika ja mõned puuduvad numbrid noppisin äratuskella abiga. Käisin korra varem ka luurel aga aaret ei märganud. Kurtsisin siis Madisele, et ma ei julge seal väga otsida ja ta pakkus julgustavaid sõnu. Sõin hommikuks lõvikohupiima ja vaatasin konteineriga tõtt koos ustava abivahendiga. Vaate üle kurta ei saanud! Aitäh teistmoodi mõistatuse eest! Sammuke 81 maatriksile lähemal - 1 down, 14 to go. (349)

Juba nimigi ütleb, et see mõistatus on täpselt minusugustele mõeldud :) Sirutusharjutused jätsin siis teistele. Tänud!

 1 

Äratuskella ei kasutanud lahendamiseks, vaid kirjutasin numbreid üles kui olin pikemalt üleval või uni kadus ära. Kolm kõige magusamat pooltundi jäid leidmata, aga see ei seganud leidmist. Liis sõitis auto nulli ja läks ka aardeni, mul ei olnud muud vaja teha kui vaadet nautida. Aitäh laheda aarde eest.

 2 

Oo, milline aarde lahendamise võimalus! Nii kui aare ilmus, panin äratuse iga poole tunni tagant tirisema ja kuidagi suutsin koordinaadi kokku ajada. Paradoksaalsel kombel oleks see võinud olla viimane öö, mil rohkem kui ca 2-3 tundi magada oleksin saanud, sest edasi tuli rets õppimine peale. Nii oli mul siis nädalaid imeline võimalus muudkui koordinaati kontrollida. Täna tulime ka logima. Mina olin roolis, aga viimased sajad meetrid aardeni olid hmm... huvitavad??? siis läks nii, et mina vajutasin pedaale, Kaupo keeras rooli ja soovitas mul hoopis laineid vaadata. Kui nulli jõudsime, siis oleksime ise ka tunki teinud, aga siis märkasime, et saab ka teisiti. Kaupo tegi alguses natuke pätti ja läksin ronisin üles. Saatsin alla sisuka teate, et aare on järjekordselt hästi tehtud ja ,,Ma tulen taevast ülevalt, häid sõnumeid toon teile sealt" jorisedes, komberdasin ise ka maapinnale tagasi. Aitäh!

Huvitava maastikuga koht. Jasper oli vööni meres sumpavaid kalamehi nähes päris üllatunud (eks ma ise ka). Kiire leid, aitäh!

Lahendatud, leitud ja logitud. Koha pealt läks natukene aega, aga õnneks polnudki väga raske. Tänud!

 1 

Ideeandjat lahendasin Austrias iga poole tunni tagant heliseva äratusega :D. Lauri versiooniga läks nii, et esimesel korral sain vist neli numbrit ja siis peitja muutis nende järjekorda. Teiseks korraks sai üks raamatulugemisöö, kui põnev indiaanlasteseiklus nagunii hommikuni magama ei lasknud jääda...

Täna käisime koos peitjaga aarde juures ka ära, Madise auto sõitis aarde lähistel vastu :). Tegin siis pool sellest, mis vaja aarde logimiseks, piisas õnneks täiesti.

 2 

Kui antud aare avaldus, siis olin enda meelest hästi kaval, tõmbasin moblasse kaks äppi ning lootsin, et hommikuks on koordinaat käes. Üks äpp pidi ekraanil toimuvat lindistama ning teine pidi iga mingi aja tagant geopeituse lehte värskendama ning esimesed 5 minutit oli kõik hästi, kuid pärast seda oli lindistamine seisma jäänud ning koordinaati ma niimoodi kokku ei saanud. Too öö aga oli niigi unetu ning hommikuks oli olukord, kus mul oli 3 numbrit puudu koordinaadist. Kuigi koht oli teada, siis mõne ööga sai tänu Jasperile ka need viimased numbrid kokku ning siis jäi aare enda aega ootama.

Täna tekkis mõte, et peaks uude koju seinavärve valima minema ning mul õnnestus aarde peatus ka kaubelda. Redel kaasa ning läksimegi. Liis kantseldas Jasperit ning ma võtsin ronimise enda peale.

Lahe idee aardel, täitsa meeldis! Kas on ka Unistele aare tulemas? :P

Udusse mattunud tüüne meri

Tänane ilus ilm kohe meelitas Paldiski pankrannikule. Aarde piirkonnas liikus palju autosid ja nagu selgus. siis ka palju geopeitureid. Aarde juures käisin esmalt vaatamas kus see aare siis asub, et seal on vaja tegeleda eluohtliku akrobaatikaga. Tegelikult selleks otsest vajadust ei ole kui kasutada sobivat abivahendit. Kui läksin autost abivahendit tooma, siis saabusid kohale ka Caro ja Karuonu. Abivahendiga õnnestus meil logimine lihtsa vaevaga ja jätkasime edasi teekonda järgmiste aareteni.

 1 

Enamus koordinaate saime ühe hiliseks kiskunud peo ajal kätte, pärast pidi karuonu öösel vaid kaks korda kella helisema panema. :)

Saabusime nagu laulupeole, autod vuhisesid siia-sinna, inimesed imetlesid vaadet. Aarde parklas oli üks auto juba ees ning tuttav kuju kohmitses, kohtusime Ovega. Vaatasime koos panga äärelt alla ja judisesime. Logisime koos ning jätkasime teed. Mina jooksin Scoutspataljoni punkti juurde, kus kohtusin aunadega. Nagu laulupidu, ma ütlen! :)

Koordinaadi kokkusaamine väga suurt pingutust ei nõudnud. Kohalemineku aega peab aga uute geopeituse trendide järgi klapitama :)

Ingridile sobis samuti kohalemineku päev ja nii me siis peale tööpäeva lõppu teele asusime.Päris nulli autoga ei saanud-väike jalutuskäik,kergemat sorti võimlemine ja nimed saidki kirja.Aitüma juhatamast

Aitäh.

Peab seda unetust just sellisel viisil põdema! Koordinaatide saamine oli marulihtne - niikuinii vanakesed öösel ei maga. Aga seda mõistliku maailma lõppu peab vist kunagi minema päevavalges üle vaatama (või ehk parem ei läheks?).

Tänan aarde eest!

Tänud.

Aitäh peitjale!

 1 

Kuidagi oli varasemast jäänud meelde, et sealt kaudu, kust geps aardeni saadab, on teel mingi takistus. Seetõttu otsustasime minna väikese ringiga. Lõppes see väike ring muidugi sellega, et teele tekkis väike veetakistus. Kogemata sõitis sellest lombist läbi JEEP, roolis samasugune seiklusjanune rännusell. Peale mida otsustasime siiski sinna tagasi sõita, kust geps juhatas. Ilmselt sai eelmisel korral ka takistuseks veelomp, mis selleks korraks oli kenasti ära kuivanud ja jagas lahkelt kõike seda, mis muidu vee all peidus. Päris hea, et toona julgelt peale ei lennanud.
Aga aarde endaga kõik korras. Tõesti päris hea vaatega koht.

 1 

Unetuks võin ennast omamoodi pidada küll, kuid omast arust tuleb mul mingi mõistlik piir siiski ette ja kobin veel talutaval ajal magama. Küll aga ei mahtunud selle mõistatuse aeg minu raamidesse kuidagi ja selle vajaliku une arvelt ei raatsi tundigi näpistada. Seega tuli moodsal ajal moodsat lahendust katsetada. Olin peaaegu enda lahenduse tööle saanud, kui tiimikaaslane juba teada andis, et tal oli edukas öö. Ei läinudki kaua aega, kui juba ka välitöödele askeldama jõudis. Navi juhendamise saatel liikusin aardele aina lähemale. Ühel hetkel liikumistrajektoori täpsemalt uurides, tuli meelde, et see rada nagu minu masinale küll kõlbulik pole. Üsna pea sain sellele ka kinnitust, ning olin sunnitud oma masina suurte aukude taha hülgama ja viimase kilomeetri läbisin kondimootoril. Kaasa haaratud varustusest läks käiku ainult murdosa sellest. Üks pisike slingike oli piisav eduka operatsiooni korda saatmiseks. See käis küll libedamalt kui eeldasin. Loodan, et ka mitteleidja kosub ja on peagi rivis tagasi.

Tänud.

Tänud aarde eest!

Numbrid tulid tasapisi ja mõni jäi puudugi, aga see ei seganud lõpptulemust tuletada. Kohapeal hakkas silma lips männi küljes ja karmid olud põõsa asjus. Head paranemist. Peale logimist lähenesid objektile Mari, Leelo ja Allan. Tänud peitjale.

 3 

Esimene mõte oli, et selle mõistatuse lahendamiseni kulub nüüd küll väga kaua aega, sest tavaliselt ma öösiti tahan ja saan magada. Äratuskell iga poole tunni tagant üürgama panna tundus ka liiga julm, isegi tiimiga ööd ära jagades. Ei muretsenud, sest kõik mõistatused lahenevad ju kunagi või kuidagi. Seekord lahenes aga kiiresti ja mõnusalt. Tore on omada sõpra, kelle assistent hea meelega meie eest öösel geolehte jälgib. Magasime rahulikku und ja hommikul oli volitatud assistendilt raport tulemustega laual. Hea töö, tubli poiss;)

Virukate kambas leidus unetuid, kel oli edukalt unetud öötunnid veedetud ja aare kripeldas nüüd otsimisnimekirjas. Mul jällegi kripeldas üks teine peaaegu sama kandi ronimisaare. Hundid söönud, lambad terved, nii oli nüüd kõigepealt peatus unetutele pühendatud paigas.

Virumaa naistel oli nii palju ridiküle kaasas, et nende alt abivahendi kättesaamine oleks tunde võtnud, vahva tiimiga polnud selle järgi ka erilist vajadust, sai ka ilma.
Ilus koht, jalgrattamatkadel on siin alati puhkepausiks sobiv paik olnud. Imetlesime vaadet, mõtisklesime pisut ja kiirustasime järgmise kõrge raskusastmega aarde suunas, kuni on veel valge.

Tänud peitjale! Omapärane mõistatus ja vahva temaatiline peitmisviis.

Rfvzrfr öö harghyr urnq cnenarzvfg!

Mulle meeldib ikka öösiti magada aga kuidagi ma koordinaadid lõpuks kätte sain.Vaade oli ilus.Tänud peitjale.

Kohvi ei kulunudki. Olen paras öökull ja töögraafik ajab ülepäeva vara üles, nii need numbrid kokku said. Nagu teistelgi.
Täna olime lähedal, nii et aare sai plaani pandud. Saime just nimed raamatusse, kui järgmised saabusid.
Jube oli sealset seiklust tagantjärgi ette kujutada. Loodetavasti paranevad kõik haavad.
Aitäh Laurile toreda aarde eest!

Jagasin unetuse mitme öö peale laiali ja nii ei olnudki probleemi koordinaatide kokku saamisel. Ja kuna täna oli redeliaarete päev, siis otsustasime ühtlasi siin ka ära käia. Kohale jõudes leidsime eest suurema seltskonna „lennu teed“ uurimas. Neil oli juba nimed kirjas ja seega ajasime oma abivahendi püsti. Tore lavats unetutele, kel uni peale kipub. Tänan.

 3 

Aarde avaldumisel sai kohe paari tehnikat katsetatud, kuid sai üsna kiirelt selgeks et siin need shortcutid ei toimi. Ega polnudki muud kui plaan B. Kaevasin sygavustest paksu tolmukihi alt välja Atsi ja lugesin talle s6nad peale. Mina lähen magama aga sina pilgutad iga poole tunni tagant silmasid ja hommikul räägime edasi. M6eldud tehtud ja hommikuks oligi Ats mulle ilusti numbrid kokku pilgutanud. Tubli poiss ;) Välit66dega läx aga pisut aega ja kui täna oli vaja tahmafiltrit p6letama minna, siis oligi trajektoor teada kuhu seda p6letama suunduda :D Maastik oli selline igati m6nus. Aardeni j6udmiseks yhtegi abivahendit mul vaja ei läinud. Nac eemal märkasin puu ymber seotud termokilet ja samas k6rval oli ka värskelt v6sa l6igatud. Meenus kohe yks palju m6tteainet pakkunud vahejuhtum. Kuulsin sellest pooljuhtumisi yhelt mugus6bralt ennem kui seda laiemalt kajastati. Kll pisikese kirjavikaga yhest teisest sarnase maastikuga kohast kus samuti aare on. Ka siis oli esimene m6te et ega ometi m6ni geopeitur...:S igastahes k6ige tähtsam et elus! Ja küborgile muidugi kiiret paranemist.

Laurile aga tänud m6istatuse eest. Lahe m6istatus ja m6nus l6pp

Unetu olen küll. Ei hakka rääkima miks, mismoodi ja mis veidi aitab aga võtab lõivu tulevikultä Siin käisin ikka päeval. Kuigi Piia võib rääkida, et ma magan ka päeval sageli

 7 

Ega jah, pole siin midagi priisata nende aaretega. Täna läks aga laristamiseks - lausa 2 aaret sai võetud ja nii juba teist päeva ;)
Nulli saabudes polnud me ka kindlad, kas üldse õnnestub nimed kirja panna.
Eemalt juba nägin nulli ümbruses liikumist. Selge pilt, geokolleegid. Kohale jõudes selgus aga, et polegi geokolleeg vaid lihtsalt kolleeg. Ja geopeitusest polnud ta oma kaaslasega kuulnudki :D Nemad olid lihtsalt romantikalainel... Vot selline imekena koht aardele valitud!
Aare ise meeldis otsast lõpuni. Esiti vaatasime gepsu ja mõtlesime, et oi ei aga peale selgust oli asi lihtne. Kui muidu sellised lõpud pole sugugi meie jaoks siis siin oli asi igati turvaline. Üht abivahendit vajasime aga see oli autos täitsa olemas :)
Suured tänud Laurile!

 1 

Seda mõistatust saab ka hea tahtmise korral ilma öise arvuti taga istumiseta lahendada. Mu vend sai selle nii tehtud. Käisime Kallega logimas. Vaatasime ka kohta, kus Tunk oli alla sadanud. Minna jah öösel pooliku koordinaadiga logima on ohtlik. Täis koordinaadiga ikka ei teki vajadust minna pangaservale liiga lähedale. TFTC!

 1 

Vàga àgedalt vàlja môeldud aare Tànud ;)

 1 

Kui olin äraloginud, topsi poole teele viinud ja niikaua kui kaaslane ülejäänuga sahmerdas, seisin pangal ja ...vaatasin merele...

Olge hoitud!

 2 

Siin tegime tiimitööd. Anne oli olnud eelnevalt unetu, mina olin nüüd orav. Tänu abivahendile laabus kõik üsna kiiresti. Aitüma!

 9 

Kui aare avaldus, tundus see päris mission impossible. Et pole küll võimalik ega mõistlik seda lähiajal lahendada. Juhtumisi aga oli Annal haiguse tõttu magamisrežiim nagunii sassis ja öösel veel ka Kontaveidi mäng tulemas ning neid omavahel kombineerides oligi hommikuks pea kogu komplekt numbreid koos. Tundus pädev koht küll. Täna siis tulin kontrollima ning tõepoolest väga mitmekesine maastik, raskusastmeid hulgim. Käisin esimese hooga minagi kontrollimas, et... ega ometi seal!? Ja kui seal, siis kuidas sinna saab? Enne kui hakkasin sellesuunalist tõsisemat plaani tegema, vaatasin läheduses ringi ning siis märkasingi, et ohh, ikka siin! Pääsesin kergemalt. Vinnasin end aarde juurde, nimi kirja ja asi korras. Hea, et niigi läks.

Alles järgmisel päeval kuulsin mõne päeva tagusest siinsest ärevast sündmusest. Tegi murelikuks ja mõtlikuks ning eks tuleb ka ise edaspidi vast oma käitumist mõnes olukorras korrigeerida. Kõik ikka selleks, et me seiklused oleks ohutud ja saaksime aardeid otsida veel pikki-pikki aastaid.

Tänud aarde eest!

 62 

Xvver zvggryrvq zööqn yraangrf :b)

Ryhf. 0 ebvrg 65 güxvxf, zvf cenrthfrxf xõetgruabybbtvyvfgr cynngvqrtn xvaavgnghq - byra aüüq xüobet. Cääfgrbcrengfvbba novxõarfg ernavzbovvyv fvffr wõhqzvfrav xrfgvf üyr xnur ghaav. Xõvx ryhcääfgwnq grthgfrfvq cebsrffvbannyfryg, xhvq znnfgvx byv ybbzhyvxhyg xõvxr zhhq xhv yvugar. Wääa fheznav gäahiõytynfrxf xbxxh iäurznyg xüzaryr vavzrfryr, xrf zvaq üyrf ivaanfvq wn xbxxh ynccvfvq. Zõaqn nrtn crna vyzfryg cvveqhzn xhav znnfgvx 7.5 nnergrtn, ybbghfg ba fvvfxv xhantv fvvn 9.5 whheqr gntnfv cööeqhqn. Gheinyvfrznfg fhhanfg.

Trbcrvghe infghgno bzn inyvxhgr rrfg vfr, revgv fvvf xhv arrq ba ubbyrghq iõv ehznynq. Nfv cbyr nneqrf, fneanfg znnfgvxxh byra xüzarvq xbeqv inyyhgnahq whon raar trbcrvghfrtn grtryrzvfg. Naghq whuhy ghyro üyr xbeengn yvugfng nytgõqr - irraqh, rg cõõfnf, zvyyr gbry raq wäefnxh xbunyr evchgnq, xn xbeenyvxhyg znn frrf xvaav ba! Wn vtnxf whuhxf iõvxf irraqhqn xbyz xbeqn. Zvatvfhthartv ghein-novinuraq rv grrxf fääenfrf fvghngfvbbavf üyqvfryg cnun.

Gäahq xnnfn ghaqwnvyr, äetr fvvf ebuxrz zhergfrtr avat ybrzr grrzn yõcrgnghxf.

 8 

Selle mõistatuse ajastusega läks kuidagi eriti hästi, sest täna tehtud hambaoperatsioon tingis suhteliselt unetu öö. Sest ma polnud nõus valuvaigistit võtma kuna valu eriti polnud. Või oli unetuse põhjus ikkagi selles mõistatuses, mis iga poole tunni tagant kella sundis vaatama ja asi see siis telefonis number kirja panna polnud. Hommikul avastasin endalegi ootamatult, et üks number - idapikkuse minutite üheline - oli kuidagi puudu jäänud. Selle tuletamine polnud siiski takistus. Küll ei mõista ma, kuidas kolme või ka viie tulemusega seda aaret mõistliku pingutusega leida võimalik võiks olla. Mulle polnud ka vahet, sest unetusest hoolimata polnudki vähimatki plaani väljasõitu korraldada.
Täna, enne õhtut oli siiski soov välja sõita. Kaunis kohas sai nii mitugi minutit otsida enne kui aaret silmasime. Ei hakanud laenuabivahendit lahti rullima, aardeni saab vähemalt praegu viimase mikrotüüka abil ohutult ka ilma. Turvalisus ennekõike. Ilus aare, ilus vaade. Topsist haarasime kaasa rännuputuka.
Väga äge mõistatus, lahe! Väga kena koht. Lisaks oligi seesama kombinatsioon raskuste maatriksist siiani puudu. Suurimad tänud Laurile laheda mõistatuse ja kena koha eest! Soovitan.

 3 

miskipärast sai öösel suht suvalistel hetkedel üles ärgatud. Nu mis sa siis muud ikka teed kui vaatad lehte ja kirjutad nähtavaid numbreid üles. Kõiki numbreid ei näinud, osa sai ise juurde mõeldud ja sellest täitsa piisas, et mingi loogiline koht saada.

Kohapeal käib õige abivahendiga kiiresti.

 15 

Ega neid numbreid nüüd liiga palju vaja ei läinudki, esimesest kolmest täitsa piisas, et sihtkoht oleks laias laastus selge. Kohale jõudmise ajaks oli paar numbrit veel juurde tiksunud ja nii saime täitsa vettpidava koordinaadiga objektil toimetada. Et abivahend sai ka igaks juhuks kaasa võetud, siis lasime selle käiku ja nii saigi FTF kell 1.20 kirja. Tänud aarde eest!

 3 

Tegu pole ööaardega sellises mõttes nagu tavaliselt. Kuna maastik on raske, siis palun otsimine sättida turvalisuse huvides valgesse aega.

 2 

Jah ikka.

Kas see alates kell 23 iga poole tunni tagant jupikese koordinaadist avaldumine toimub iga öö?