Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Järgides valitsuse soovitust liikuda looduses, sai seda soovitust järgida ning aaret peitma mindud. Sama soovitan ka teistele, nimelt õue liikuma minna. Tulge uuesti terviserajale aaret otsima. Et lihtsam oleks otsida siis üks väike jutuke ka siia juurde: Elasid kord kolm venda ja väike õeke. Vennad olid vanemad, õde päris noorukene. Aeg kulus ja kahe vennakese aeg sai läbi ning neid pole enam. Allesjäänud vennake toetub nüüd noorema õe toele...
Aare on nende kodus. Head otsimist ja leidmist. Palun taasta algne olukord. Mugusid on eriti praegu palju liikvel.. Aitäh!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC8N6KA
Logiteadete statistika:
97 (76,4%)
30
1
2
0
0
0
Kokku: 130
Ka sellest sai paar korda üle vaadatud, enne kui geokolleegile miskit silma torkas.
Väikse tiirutamisega sai leitud. Jäi küsimus, et kas seal ka mingi maskeering pidi olema, sest kui pidi, siis seda enam ei olnud. Aga isegi ilma selleta andis leida, seega vast suvalisele mugule silma ei jää. Aitäh!
Loost sain loodetavasti õigesti aru. Kodu ei õnnestunud üles leida.
Asukohast sain kohe aru, aga kus see aare siis peidus ikkagi on? Ja tundsin täpselt seda, mis eelmises logis on kirjas-ta on täpselt seal, kus arvad olevat, aga ei leia. No õnneks ikkagi märkasin. Aitäh!
See paadimees, no see saadana paadimees oli ikka paras pähkel. olin kaks korda, või õigemini küll kolm, kuna korra sai ühel päeval kaks korda tast möödutud ja mõlemal korral ikka usinasti otsitud ja veel usinamini kukalt kratsitud ning end padupimedaks tituleeritud. Täna, olles varustatud konkreetse vihjega, marssisin end tunduvalt kindlamalt tundes taas kohale. Kusjuures täna poleks abi vaja läinudki, sest eelmisel leidjal oli tagasipanemine ebaõnnestunud, nii et konteiner säras kohe kohale jõudes vastu. Panin ta ikka niimoodi tagasi nagu peitja oli ette näinud, nii et las ta olla edasi see paras pähkel. Tegelikult ju ei midagi keerulist, aga no ei saa kohe kuidagi mõne asjaga hakkama, mille kohta hiljem võib öelda, kummaline et ei näinud. Aga siin muidugi see päris nii ei ole, siis vaja järjepidevust ja eneseusku. Ta on täpselt seal, kus sa usud teda olema, aga ikka nagu ei usu ka, kuna ei leia. Tänud peitjale seda vahvat aaret siia teiste vahvate vahele poetamast.
Natuke kulus aega aga sain nägijaks ja sai nimed kirja. Aitäh.
Ikka ei leidnud. Täna kolmele sinisele näole sain rõõmsamad toonid peale, aga mitte sellele. No ei näe ja kogu lugu, pole nagu kuskilt enam otsida ja ühtegi ideed rohkem ei tulnud, seega jääb selliseks nagu ta oli, siniseks.
Katse vol n. Tegin ringi peale. Loobusin. Hakkasin juba eemale liikuma ja kirjutama, et minust jääbki leidmata. Keerasin otsa ringi ja proovisin ühe korra veel. Ja mis ma näen, vaatab mulle vastu. Mida pekki. Lõpuks ometi leitud. Ei ole viimane paadimees aga täna ei ole ülejäänud kolmeks aeg.
Tagasiteel vaatasin veelkord koha üle, aga ei tekkinud ühtegi uut ideed. Seekord siis leiuta
Terve tee ei olnud sääsed probleemiks, aga siin leidsid nad mu üles. Väga kaval peidukas.
Noo nii. Selle seeriaga siis ühel pool. Viimane sai leitud, küll teiste abiga kuid siiski. Tänud
Sääsed olid siin eriti kurjad, ajasid lapsed vankris ülesse ja kuna ei tahtnud neile lõunasöögiks olla, siis jalutasime edasi, ega hakanudki korralikult otsima.
Silver nõudis vihjet, aga seda polnud talle pakkuda. Lugesin talle kirjeldusest mõistujutu ette ja püüdsime seda siis loodusega klappima panna. Minu jaoks polnud probleem, aga lapsed lugesid neid tegelasi ikka mitu korda üle, et asjast aimu saada. Kui mul endal aare tuvastatud, lasin Silveril ka leida. Aitäh!
Jep, hea ning kiire leid, otsida sai alla poole minuti ning käes ta oligi. Ning see pani tegelikult ikka veidi kiruma küll, kuna olin siin vist juba kuuendat korda viimase 2 aasta jooksul- mismoodi sai tops märkamata jääda?! Ka seekord tulin suht käega lööma tegelikult, no niikuinii ei leia. Aga võta näpust. Maskeering lagunes ära, kuid loodetavasti sai mu poolt meisterdatu vähemalt sama hea, kui algne. Ning see, mis kännust alles on selle ajaga jäänud.. Ei, karm värk. Peitjale igatahes tänud!
Kirjelduse järgi on õige objekt ju selge, aga selle topsi märkamine võttis ikka otsimist. Igati hästi silma alt ära pandud. Tänud peitjale.
Vaatasime siit ja sealt kui äkki Epp märkas konteineri saba.Logirulli tagasi pannes tulid juba järgmised tervisesportlased kelle viisakalt mööda lasime.Aitäh.
Mööda jäist rada liuglesime kohale, vaatasime õekese ja vennakese üle ning panime nimed kirja. Aitäh peitjale!
Siin oli ikka täielik geopimedus. Vaatab otsa ja ei näe.
Tulime Viljandit harvendama, pole siin ammu käinud ja kaardilt vaatab vastu suur leidmata aardepesa. Alustuseks tegime mõned paadimehed 19-st allapoole. Ei tulles, ei minnes. Samas tegelane sikutas rihma otsas andes märku, et aeg liikuda, üle minuti kahe ka ei otsinud.
Nüüd oli siis aeg jõudnud nii kaugele, et klaarida arveid Paadimeestega, mis varasemalt leidmata jäänud. Siia poole jalutades küsis Margus, et miks mul siis see aare leidmata jäi.
Hmm, huvitav küsimus.
Las ma mõtlen.
Äkki sellepärast, et me ei leidnud?
Või siis aeg polnud küps?
Appi, no küll esitas nüüd raske küsimuse.
Eelmise aasta kevadel, kui ma siin Cärolyniga käisin tabasime teised geopeiturid õnnetu ära näpitud kännu juurest ja no ausalt ega ma seda kuidagi rohkem õnnetumaks teha ei soovinud. Võibolla mängis rolli see, et siin oli ka teisi mitteleide kirjas ja kaasmängijad olid ka nõutud olemisega. Igatahes me tol korral seal pikalt ei peatunud. Täna aga ei saanudki otsida, kuna aare vaatas vastu ja tagantjärgi tarkusena võib siis öelda, et ju ta tol korral hea maskeeringuga oli, et seda kohta ei juhtunud märkama.
Kniks aarde eest.
Otsisin pikalt kui Jasper ütles ühes kohas, et aare on siin. Oligi nii ja panin meid kirja. Aitäh aarde eest!
Viimased logid viisid kirjelduse lugemiseni, see omakorda kiire leiuni. Viljandi tänane teine. Aitäh!
Mets on koledasti ära lõhutud. Üldiselt pole siin midagi ilusat
Paadimees 15 kirjeldus aitas kenasti leida õige koha, kus siis ringi vaatama hakkasime. Natuke ikka otsisime, aga kuna õhtu lähenes, siis kaua otsida meil kavas polnud. Õnneks ei läinud siiski üüratult kaua, kui Janikale õige asi näpu alla jäi. Oli hea maskeering tõesti ja panime sealt miskit mälusoppi mõne teise selle raja aarde otsimiseks. Võib tarvis minna. Aitäh peitjale!
Johhhhhhhhhh haidii. Eelmiste aarete suhteliselt kiiretest leidudest petetuna lasti siin mu täispuhutud egost viimanegi õhk välja. Tuuseldasin kokku ligi tunni. Lugesin logisid. Tuuseldasin edasi. Lugesin veel. Lõpuks tuli eneseuhkus alla suruda ja geonõu küsida. Külm hakkas. Minu tänud abi eest. Kokkuvõttes - ei ütleks, et esimene ja ainuvõimalik loogiline koht. Lihtsamaid kandidaate on seal kuhjaga. Aare tõepoolest kibe ja maskeering mega.
Oi jeebus, siin läks ikka korralikult aega. Algul poleerisin õiget asja, siis läksin vaatasin vahepeal valed kohad üle. Siis jälle uurisin õiget asja. Siis jälle mõningaid valesid. Lõpuks õnnestus pool kogemata vidinal näppu jääda. No oli ikka maskeering tehtud. Tänud!
Poleerisin seda kändu pikalt ja iga nurga pealt aga see siin on väga hästi peidus. Kummardused peitjale!
Tänase seisuga on avaldatud 22 Paadimeest ja meil neist leitud 21. Ainult see kurinahk 15 rikkus siin ilusat naerunägude rivi Paadimeeste nimekirjas. Oleme seda aaret otsinud vist pea igal aastaajal, kuid seni näppu polnud jäänud. Mõtlesime, et täna teeme veel ühe katse. Ees ootas tuttav koht, kus on vist selle metsa kõige poleeritum ja geopeiturite poolt masseeritum känd. Silitasime meiegi siin mõnda aega, jalutasime ümbruses, mõtlesime, vaatlesime veel ja veelkord ning ikka ei midagi. Siis tegime natuke hädakisa ja saime mõned pidepunktid, kuid asja arutades selgus, et need ikka üleüldse ei lähe ümbrusega kokku ja pole ikka selle aardega seotud. Ja lõpuks saime ühe võlusõna, vaatasime hoopis uue pilguga ja muidugi kohe nägime midagi, mida varem ei olnud justkui olemaski. Jumal tänatud, et see 15. paadimehe saaga lõpetatud sai.
Tagasi auto poole jalutades arutasime, et nüüd võib üsna rahulikult Viljandist ära sõita, kuniks siinkandis uus aarete külvihooaeg hakkab. Aga napilt tunni aja pärast, kui õnneks ikka Viljandis veel jokutasime, hakkas taas aaretesadu. Viljandlased ikka ei väsi oma üllatustega ;)
Natuke jalutamist ja logi kirjas. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Nojah, nagu Helen ütles, selle metsa kõige poleeritum känd ootab teid siin :D. Mul on suht sama märksõna 15-da Paadimehe kohta kirjas, edu kõigile igatahes leidmisel ;)
Tänane plaan oli Paadimehe radadel. Mõnus rahulik astumine. Tänan.
Kaua läks aga leitud sai. Tänud peitjale
Oi jah. Kurb kohe kui pimedad võidad kolm täiskasvanut olla. Aga aare ise oli ka väga õel. Tänud peitjale aarde eest.
Me ei olnud siin esimest korda. Omasime praeguseks küll juba väikest vihjet selle aarde kohta, aga ligi 15 minutit ei aidanud seegi teadmine meil täna aaret leida. Lõpuks kroonis meie otsimist siiski edu! Aitäh, hea peitja, oli pikk ja põnev otsimine!
Logiraamat vahetatud uue vastu ning nüüd ruumi rohkelt! Head logimist! :)
Leitud. Tore legend vennakestest ja õest. Üllel oli seekord terav silm. Aitäh peitjale.
Ei leidnud. Didn't find it: 25.Aug.2020 20:48 Paadimees 15/The boatman of Viljandi 15
Siin ikka mõni minut kulus enne, kui tops silma jäi. Tänud aarde eest!
Ma ei tea, mida siin taastama pidi, igal juhul kätte ta jäi ja tagasi pannes rohkem maskeerida ei osanud.
Panin naised lahinguks valmis ja esmapilgul ei tahtnud ikka midagi silma jääda. Hakkasin siis seletama, et millised need eelmised on olnud ning jäi ka siin miskit silma. Tõesti objekt on nüüd poleeritum kui enne aga kas tõesti on kork koguaeg nähtaval olnud ja ma ise geopime olnud? Eelviimane Paadimees tehtud, jään 6. taastamist ootama! (485) Aitäh!
No ega minu vihjeandja ei jätnud jonni kui ütlesin et ei leia ja lahkun. Saatis numbri, rääkisime, sõitsin tagasi ja oligi aare näpus. Suured, tõeliselt suured tänud aitajale ja peitjale!
Vaatamata päris pikale skanneeringule ei õnnestunud aaret leida
Hommikusel järvetiirul sai ka tiir ümber aardepeiduka tehtud. Otsitud on ikka hoolega ja esialgse olukorraga võrreldes vist sama palju ka lammutatud. Igal juhul peidukas enam nii peidus ei ole, kui varem.
Aitäh aardepeitjale!
Pärast hubast geojämmi Loodi paisjärve telklas asusime enne keskpäeva Käojaani poole teele. Kuidagi tekkis eile õhtul mõte, et Geojaanipäevast võiks saada minu 5000. aardeleid GP lehel ja nii saigi sätitud täpipealt õige kogus Paadimehi sellesse palavasse päeva. Ühtegi viga ei saanud sisse lasta.
Siinne paadimees hanitas meid sama kaua kui meie eelmine nr. 14. Jõudsime nii kirjeldust kui logisid sirvida. Imelikul kombel polnud palavale päevale kohaselt üleliia sääski ega parme, seega nende kaela ei saanud ka geopimedust ajada. Lõpuks sai siiski hea maskeering eemaldatud ja potsik päevavalgele toodud. Hää töö!
Suured tänud Reinule Viljandit geokaardile tagasi toomast! Aare korras.
Objektil esimene nähtu oli nii läikima löödud, et nüüd võiks lausa lakiga üle võõbata. Müstika, samas nii lihtne, samas paras silmapete. Kaua-kaua sai lendavatele objektidele söödaks olla. Vihjekese saime mitteleidjalt. Pikka iga. Tänud peitjale.
Oi kurja,siin ikka läks aega.Lõpuks vihje abil leitud.Aitäh!
Eip, ei tulnud ka täna. Ma jään ootama aega, mil känd on ümbert minema poleeritud :D
kulg seekord Viljandisse oli üksjagu hoogne ja ootamatu. Selle meeletuse tulemusena oli muidugi kündimisel minu huulil sageli sõnad - mul on paha olla. Aga ise olin süüdi. Alustasime sealt kuhu olid uued paadimehed randunud. Seekord kulgesime edukalt ja igasse konteinerisse saime oma nimed. seega jäi siis seljataha üks mitteavatav aare seemneks
Osad Paadimehed olid meil juba tuvastatud. Vahepeal aga olid uued mehikesed välja ilmunud. Noppisime siis neid palaval suvepäeval.
Tänud jalutuskäigule kutsumast!
Nädalavahetusel tuleb ikka üks väike matk ette võtta. Seekord otsustasime Paadimehe kasuks. Künkast üles-alla, nats ka vihma kallas. Vaatamata sellele viimasele oli siiski tore päev koos matka ja aardeleidudega. Siin punktis täna teist korda. Ei suutnud miskit tarka välja mõelda. Palusime nüüd varemleidnult vihjet. Nüüd oli juba kiire leid. Aarde ümbrus oleks justkui väikese sõja üle elanud. Aitäh peitjale!
No ei leidnud. Üle poole tunni nägime otsimisega vaeva, siis lisandus [aivari] team (tervitused teile) ja tekkis väike lootusekiir leidmisele. Kui olime nüüd koos veel umbes pool tunnikest vaadelnud, silitanud, mõelnud, lugenud ..., siis andsime tänaseks alla. Aga küll tuleb ka siin ükskord leidmise aeg, loodame ikka vihjeid küsimata hakkama saada.
Lähenesime nr16 poolt, kui nägime tulukesi sähvimas läbi põõsaste. Kohale jõudes selgus,et teine tiim ostib juba egas midagi tegime tutvust Maky tiimiga. Ja ühendasime jõud ,kui olime tunnikese kändusi poleerinud oli tulemus 0 ja otsustasime lõpetada tänaseks. Aga oli meeldiv tutvumine vähemalt :)
Siin olid ees juba teised geopeiturid, Lätist vist. See känd seal on ikka lausa läikima silitatud! Näitasid vihjepiltigi. Ma ei tea, kui hästi neil teistel seal läks, meil sai mingil hetkel siiber ja liikusime edasi..
Pole küll eriti uhkustaja inimene, aga selle aarde leiuga olen küll rahul ja natukene isegi mõtlen, et kuidas teistel (logide põhjal) nii kaua aega läks. Jah, maskeering on hea, aga samas ei pea aarde leidmiseks ja logimiseks mingeid tohutuid trikke tegema. Eelnevaid logisid lugedes mõtlesin pigem alguses üle. Igatahes on tegemist hea peidukaga. Aitäh, aare on korras.
Saime siin õelust kuhjaga nagu varasemadki otsijad aga lisaks veelgi. Kallodest ajendatult käisime peiduka ruutsentimeetri haaval läbi. Meile see edu ei toonud kuigi vaatasime ka õigesse kohta korduvalt. Maskeering oli nii osavalt ees ja kinni, et aaret ei saanudki märgata. Tegin abikõne Kaupole. Kogemata helistasin valele Kaupole ehk enda kunagisele ülemusele. Ta ei saanud midagi aru mida ma tahan temast. Mis paadimees ja mis poleeritud känd? :D Sain veast aru ja tegin uue edukama kõne. Saime head vihjed aga ikka läks omajagu aega. Lõpuks ei olnud võimalust et see meie eest peitu jääks. Leidsime üles aga tekkis uus probleem ja õelus. Eelmised olid konteineri tagurpidi tagasi pannud ja millest sa tõmbad kui antud ots on libe nagu kala. Suure vaevaga saime kätte ja oma nimed kirja. Süüdlaste nimesid ei suutnud välja lugeda. Aitäh õeluse eest!
Alguses proovisime oma jõududega hakkama saada aga tulutult. Küsisime vihjet, peale seda läks natukene ja leidsime aarde. Aga mis kasu on aardest kui kätte ei saa? Kahe peale vingerdasime ta siiski välja ja proovisime nii tagasi panna, et ka järgmised selle kätte saaksid.
Liis ja Kaupo olid siin juba varem mitteleidmas käinud. Seega abijõud olid nende jaoks igati oodatud nähtus. Lükkasin veel rinna ette ja plaan oli näidata kuidas asjad käivad. Kohale jõudes oli näha üsna mannetut pilti. Siin sai kohe selgeks, et midagi lihtsat oodata ei ole. Oli ju näha , et nii mõnigi mängur on siin viidud sellesesse faasi, kus leidmisrõõm on ammu kaotanud oma väärtuse ja käiku lähevad kõik meetmed, et see paganama logi kirja saada. Mina jõudsin sellesse staadiumisse kuskil 20 minuti möödudes. 30 minutit hiljem oli juba aardest täitsa savi. Aga uudishimu selle õela lahenduse suhtes oli nii suur, et kiskus vägisi krabama õlekõrre järele. Korralik aeg sai siia magama pandud, planeeritud viimased 2 paadimeest jäid tänu siin hullamisele seemneks järgmiseks korraks.
Karm värk.
See oli tõesti kiuslik aare. Piirkond on juba kõvasti vatti saanud, nägi üsna nukker välja. Kulutasime parajalt kaua aega, lõpuks otsustasime alla anda ja tegime geokõne, tänu vihje andjale leitud.
Miki rääkis jälle augu pähe, niisiis lontisin tema kannul aardeni. Kohapeal muidugi sattusin ka hoogu, katsusin kõiki võimalikke peidukaid, mida enne mind juba paljud näpud olid urgitsenud, aga ei midagi. Lõpuks siiski. Aga ise oleks mitteleidnud, see on kindel.
Oi, see siin oli ikka korralik tallermaa. Sündmuspaik oli korralikult otsimisjägi täis, seega oli päris selge, kus see aare asub. Probleem seisnes siiski selles, et kus täpselt siis. Kuna leidude-mitteleidude suhe oli siin päris erinev eelmistest (ehk siis mitteleidude väga suur osa), tegi see meidki natuke murelikuks. Süsteemselt lähenedes, ruutsentimeeter ruutsentimeeteri haaval jõudsime tegelikult leiuni täitsa mõistliku aja jooksul. Aga nõus, et kerge see pole. Aga kus on öeldud, et elu (ja geopeitus) peab kerge olema? :) Tänud aarde eest!
Kui peidukas teada, siis ei tundu üldse nii keeruline olevat. Aga kui seda ei tea, siis täiesti uskumatu aare. Peidukas nii konkreetne ja enda arust iga ruutmillimeeter läbi vaadatud, aga ei leia. Seetõttu sai ka mujale metsa mindud, kus palju georadu ees, aga neist ka mingit tolku polnud. Pärast geokõnet läks asi selgemaks.
Oioioi kui õel aare. Käisime siin mõni nädal varem ja meiegi jaoks on geoerosioon väga tuntav. Nüüdseks hõlmab koordinaatidele ka ümbrust. Eks näis, mis aasta pärast alles, aga tänu sellele jääb peidukaid järjest vähemaks. Peitja küll ütleb, et vaadake silmadega, aga olles veetnud liiga palju aega selle aarde juures, tagasi tulles topeltjõududega ja siis ka kamba peale seda aaret mitte leides, siis sellest soovitusest küll mingit kasu pole. Ehk alles mõne aja pärast, kui aarde peidik on ainus, mis alles on jäänud. Tänu Paadimees 15 ikalduse lõppemisele sai Viljandi nüüdseks puhtaks.
Oeh, siin on kännud puhtaks lakutud ja juured väljas. Ei aidanud ka meid ei ussi- ega püssirohi. Tegin geokõne kallodele. Ei tea, kuidas neil täna kõik nii libedalt läks.... Ja siis leidsimegi. Urjuhh, ma ütlen! :)
Tulime tänasel päeval juba teist korda selle aarde juurde. Näppisime nüüd siis juba viiekesi kõiki samu kohti, mis enne. Eelnevate leidjatega täitsa nõus - kiuslik! Ikka täiega kohe.
Raske, ma ütlen. Hirmsa kaevandamise eest päästaks ehk konkreetsem vihje? Aitäh!
Siiani oli meil suhteliselt valutult teekond kulgenud ja tegelikult polnud meil õrna aimugi, mis meid ees ootab. Eemalt silm haaras, et siin on juba teised otsijad ees. Kohtusime siin kasutajate kjaneck ja jaana245´ga, kes olid ka just äsja siia jõudnud, kuigi kändu silmates tekib siin ilmselt kõigil tunne, et jaa - räägi, räägi. Proovisime ühendatud jõududega otsida aga see geoerosioon mis seal vastu vaatas tekitas vastakaid tundeid. Tundus, et aeg lausa lendas käest ja kell 18:01 tõstsime käed ja jätsime geokolleegid sinna edasi müttama ja nagu näha, siis päev hiljem on nende vaev vilja kandnud. Tublid! Oli tore kohtuda.
Aru ma ei saa, mismoodi on võimalik nii piiratud piirkonnas aaret mitte leida. Aga on. Kulutasime meiegi tubli osa oma noortest eludest. Mugud muidugi segasid ka, nii et tuli vahepeal niisama kännul istuda. Kui noorgeopeituri huilged eelmiste aarete juures olid peamiselt olnud stiilis "kõige rohkem vihkan ma mikrot metsas", siis nüüd ähvardas ta kaht pulka üksteise vastu hõõrudes enne tule põlema saada, kui meie selle aarde leiame. Peale selle oli mul aarde ümbrusest tõsiselt kahju. Ega see ikka päris normaalne pole üheski mõttes. Lõpuks hakkas jahe ja liikusime edasi.
11 aarde juures peitjatega kohtudes saime siseinfot, et rajal on kohti, mis on kavalad. No ei uskunud mina, et seni nähtu veel kavalam võib olla. Oli ikka küll! Võileivakott oli ka nigu kiuste just meil teises autos, mis jäi järjest kaugemale. No ega niipalju ju oidu olnud, et kohe kaasa tarida. Tänud, et minema saime!
Peitja hoiatas, et siin võib aega minna ja tal oli tuline õigus. Otsimispiirkond oli üsna konkreetne, aga aega läks sellegipoolest mehemoodi kuigi geokogemust võiks nagu juba olla. Aitäh peitjale.
Osutus esimesel korral liiga keeruliseks. Tuleme tagasi!
Pffff no tulime ka kaema, et mis pull siin on. Lootust oli meil omajagu, mõistust ilmselgelt mitte. Leidsime kirjeldusele vastava koha. Kuid edasi muudkui otsisime ja otsisime, aga tulu polnud miskit. Ootame huviga järgmisi logisid :)
Aare on kenasti oma "kodus" ja hea tervise juures. Aga puude kodu on selle väikese ajaga tundmatuseni muutunud/muudetud. Palve, kui aaret otsite siis ÄRGE LAMMUTAGE vaid otsige, et järgnevad otsijad saaks ka seda rõõmuga teha...
Eelmisel Viljandituuril jäi pimedas lõpetades üks paadimees kadunuks. Täna tulime laiendatud jõududega seda viimast kadunukest uuesti otsima. Tavalise aarde juures, kus kolmandik netilogidest kuulutavad mitteleiudusid, olin valmis hirmsateks kavalusteks ja tõsiselt pikaks poleerimiseks, tegelikult kulus seekord ehk veerand tundi, mitte oluliselt rohkem. Ja koht, kust leidsin, pani imestama, kuidas ma sellest siis viimati mööda oskasin vaadata. Pole ta ju mingi über-õel asi ühti, aga nagu näha, esineb teistelgi siin raskusi leiuni jõudmisega. Müstika. Aga järelikult hästi paigutatud müstika, aitäh!
Valitsuse õuesviibimise soovitust sai siin hoolega järgitud. Segadusse ajasid ka mitmed mitteleiulogid. Aga jah, ega seda aaret kerge märgata ei olnud. Aitäh!
Siin sai natuke aega viidetud, möödujaid õnneks üleliia ei olnud. Käsi sai pistetud igale poole, kuhu niisama käsi ei pistaks. Samuti sai aardeni tulles külili mutta end keeratud heleda jopega, aga aaret see kätte ei toonud. Tuleme tagasi, kuid ei tea millal.
Ei leidnud ja päris kurb on seda ümbrust seal vaadata. Algsest olukorrast ei ole küll vist midagi alles jäänud.
No mis mõttes, eksole. See aare ajas kenasti närvi. Loogika kohaselt ju palju kohti pole, kus see aare saaks olla, kuid mul see leidmata jäi. Vaid paar otsijat enne mind ja juba oli see koht nagu sigade songermaa, mis sest nii järgi jääb. Ma ikka otsisin, kuni enam vastu ei pidanud, mugusid ka liikus ojadena. Siis taandusin ja tulin isegi poole tunni pärast tagasi, kuid ikkagi mitte midagi. Kui ikka kõik kohad on 10x läbi kombitud, siis see enam midagi juurde ei too, jätsin pooleli. Kui järgmine kord tulen, siis usutavasti on seal kohas kändude asemel juba suur kraater vihahoos otsijate käe läbi.
Siin jäime totaalselt hätta. Kui tegevus hakkas juba neljakäpukile laskuma, tundus paslik aeg selleks korraks lõpetada.
FTF 18.30 No võttis see ikka aega, varbad külmast krõnksus, nina nagu mahlakask. Kui see geopimedus tabab siis ikka kohe korralikult. Juurest ära jalutatud, vahepeal teine võetud ja ikka jälle tagasi marsitud. Ja kui asi käes siis ikka paneb kukalt kratsima küll. Nüüd siis poolel järvel tiir peal ja järjest andekamaks muutume aga see om hää. Tänud vennale ja ootame järgmisi.