Kingitus pROTTomeistrile

Leitud

 8 

Pikalt kaardil silma narrinud Silveri kink sai ka lõpuks Kristjani lahkel kaasabil eile ära visiteeritud ning kaunis sünnipäevakaart meie õnnesoovid külge :). Selle korra uueks kogemuseks sai mulle slingitamine ja kuigi nendega opereerimist lihtsustaks kõvasti hea füüsiline vorm, ei seganud see ometi mul mitut pirni kogu selle pusimise kõrvale peas põlema minemast :D. Aga ma valetaksin küll, kui ütleksin, et vaatasin kohe algusest peale seda õõtsuvat vitsa seal ilma igasuguse skepsiseta ning peas ei kedranud kordagi mõtet, et seekord küll too kuulus kangiefekt tööle rakendub kui ma arvestatava lisaraskusena sinna latva kohale ronin… :D.

Finaallogimise kõrvale lõime lõpuks sinnasamma puu alla lahti ka pannkoogipuhveti, ikkagi Silveri sünnipäev ju ja selja taga sportlikku rassimist mitu tundi :). Helen oli meie peakokk ja tema logimaskäimise ajaks võtsin koogiküpsetamise töö üle mina aga siis hakkasid pannid tulelt pudisema ja puu otsast oli vaja kõrbemaminekuhoiatust hõigata ning lõpuks targu hoopis Salmest sai see meie teine täiskohaga koogimeister… :D.

Väga mõnus pühapäev oli, aitäh kaaslastele seltsi eest ja Silverile veelkord palju õnne :). Ja peitjatele tänud, on alati rõõm osa saada lahedatest kinkidest, mis sõprade üllatamiseks metsa poetatakse :).

 3 

Kui mõni aeg tagasi sai tänasele päevale planeeritud selle aarde külastamine, siis hakkasime ka mõistatuse osa vaatama. Üks idee tekkis, kuid selle lahenduse lõpule viimiseks lootsime siiski abi kohapealt saada.
Sinka-vonkatasime end mööda metsateid puu juurde ja enne varustuse paika sättimist tutvustasime oma mõtet ka Kristjanile, kellel aarde olemusest teadmine olemas. Saime teada, et oleme üsna õigel teel, aga mingi konks ikka asjas veel. No ega midagi, vaja siis multiga alustada ja esimese puu otsa ronida. Liini lasi Maris esimese raksuga sobivasse kohta ja köie paika sättimine läks imelihtsalt. Peale infokillukese omandamist saime tempokalt edasi liikuda. Järgmises punktis tegi proff Kristjan ragulkaga kohe esimese täpse lasu ja taas puu otsa minek. Vahepeal tekkis mõte ka niisama metsas natuke ringi uidata, kuid midagi olulist siiski avastada ei õnnestunud. Eks tuli siis seda multit ikka edasi pusida, nii nagu peitjad raja üles sättinud olid.
Tegelikult oli väga vaheldusrikas rada, saime erinevaid ronimistehnikaid ja -varustust proovida. Väga mõnusa päikesepaistelise ilmaga kulusid need tunnikesed seal metsatukas imekiiresti. Umbes viie tunni möödumisel olime kõik ka Silveri õnnitluskaardile oma nimed kirja saanud. Ja mis oleks kordaläinud pühapäev ja (Silveri) sünnipäeva tähistamine ilma korraliku peota. Tordi asemel oli meil väga mõnus pannkoogipidu.
Suur-suur tänu peitjatele vahva aarde eest! Palju õnne ja mõnusaid seiklusi Silverile! Ja kiitus Kristjanile, kes meid terve päeva toetas nii nõu kui jõuga. Oli üks ütlemata äge pühapäev!

 1 

Leitud, logitud, tänan!

 2 

No tegelikult sai nimi kasti kirja juba detsembri alguses, aga kuna programm sai tookord läbitud poolikult, siis ei tihanud seda aaret ära logida. Nüüd siis sai viimane punkt ka kenasti vallutatud, nimi uuesti kirja ja võib selle aarde rahuliku südamega lõpetatuks lugeda. Tänud aarde eest!

Leidsime. Tänud peitjale

 3 

Viimases vahepunktis oli kaasas ainult pliiats kui abivahend, lõpp-punktis nagu ka alguspunktis ainult pliiatsist ei piisanud. Tore on vaadata, kuidas redel vaprate logijate all väriseb. Tänud.

 2 

Kui julgemad olid juba üleval käinud siis sain ka ikka redeli peal vähemalt pool teekonda läbitud.Aitäh!

 8 

Ole Sa peitja tänatud, lõpuks saime redelit kasutada! Muidu sai enamuse lõbu Raiko, nüüd oli võimalus ka teistel. Tegelikult pakutakse võimalust kõikidele, iga aarde juures. Ja et Silveri sünnipäevi ikka rohkem oleks. Raiko tõi, Märt viis. Tänud peitjale aarde eest.

Mida rohkem vastu puud hoida, seda kindlam tunne oli.

Veel julgeid.

... ja veel.

Orav.

 1 

Pikaks kujunes see õhtupoolik seal metsa vahel. Ilmselt oligi autoritel kingituse lisaväärtusena mõttes tutvustada rahvale väga palju erinevaid männipuid; "tere, vana kõverik", "kaunis olete, kaheharuline", "pole kaua näinud, Sammalhabe"...

Igatahes taskulambi ja täiskuu valgel, meremühinas, karges nullilähedases ilmas sai siin toimetatud. Priit ülemistes sfäärides, mina oma vigastatud käega tugiteenuseid osutamas.

 1 

Siia saabusin mõningase hilinemisega, siis kui otsijad juba teise punkti olid jõudnud. Sain nautida teiste etteasteid kuni oli aeg järgmisse punkti liikuda. Olin kuulnud, et siin ootab ees paras väljakutse ja kuigi alguses arvasin, et võimalusel lähen lihtsamat teed, avastasin ennast hoopis ronijana välja pakkumast. Ja peab tunnistama, et vähemalt sellise puu otsa on slingidega paras nauding ronida. Üles jõudes õnnestus pärast karpi piilumist lisaks nii enda laskumise kui ka järgmiste ronijate jaoks köis valmis panna. Lõpuks jõudsime ringiga ka viimase puu juurde, kus nimi kenasti kirja sai. Kuidagi väga lihtsalt tuli see 5/5. Ehk peaks siia veel tulema, et ikka täie raha eest ronida saaks :)

Aitäh nii peitjatele kui ka mõnusale seltskonnale.

 4 

Ega enam ei saa ise mingeid plaane teha, plaanid tehakse minu eest kõik ära. Kui Kristjan teatas, et täna saab 5-5 aaret logida, siis ei jäänud mul muud üle kui plaane korrigeerida. Seda võimalust ei saa ju kasutamata jätta! Kohale jõudsin väikese hilinemisega, aga sellele vaatamata sain osaleda korralikul geosündmusel. Tegevust ja loba jätkus kauemaks. Edaspidi peab vist kohvi termose ja grilli ka auto peale viskama, sest kui selline hulk inimesi kohal on, siis venib üritus ikka väga pikaks.

Multi ise oli ka muidugi toredasti üles ehitatud. Nalja ja tsirkust jätkus. Tänud peitjatele ja kõigile kohalolijatele.

 3 

Taaskord oli kõik metsas. Peitjatele muidugi suur tänu, et kogu rada nii kompaktselt sinna oli paigutatud. Kilomeetrite kaupa kogu selle kolaga seal ringi tallata oleks tüütu küll. Suured tänud ka Kristjanile, et ta ikka viitsib. Pea iga õhtu kuskil puu all oma kraam jälle laiali laotada, peab ikka tahtmist olema. Aga muidu jälle üks tore õhtu. Siblimist ja kaasa elamist oli piisavalt palju, et külm küll ei jõudnud hakata. Tegelikult vist täiesti paras temperatuur selliseks tegevuseks.

 3 

Ei paista sel ronimisel enam otsa ega äärt tulema. Üks õhtu jäi vahele, täiesti lubamatu. Mis õhtu see selline on, kui ei kükka kusagil puu all. Või veel parem - puu otsas. Ma eelistaks pigem seda viimast. Siis pole külm ja külm hakkab mul peaaegu kohe, kui varbaotsad maad puudutavad. Olime siin Krissu ja Kristjaniga enne teisi kohal ja sain kergemat ronimise lahendust nüüd täiesti omapead proovida. Paar päeva tagasi alles sõin oma sõnu, sest sain aru, et nii on ikka kergem. Mitte, et ma laisk oleksin aga miks peab ülearu vehkima? Tegin siis kõik rahulikult läbi, tark ei torma. Kuni mina seal asjatasin kogunes ka suurem osa tänasest seltskonnast kohale. Ühel hetkel oli puukallistajaid kohal lausa 11 nägu. Multiaardele kohaselt sai veel mitmeid punkte läbitud ja kes soovis, sai ka ronida. Nalja sai täpselt parasjagu. Oli igati meeleolukas punt sinna kokku kogunenud ja sedasi kambaga ei tundunud see aare üldse nii raske, nagu raskusastmeid vaadates arvata võiks. Ronida õnnestus täna mitmeid kordi ja vähemalt sama palju sain endale lubada śokolaadikommi, millega Kaja kostitas. Tänud kõigile geokaaslastele ja peitjatele. Järgmiste ronimisteni :)

 3 

Ma ei hakkaks siinkohal kõiki nimetama,kes kohal olid..eks logidest ole näha. Üldse polnud keeruline multikas, midagi nuputama ei pidanud, koordinaate ka ei olnud vaja otsida, kõik oli selgelt ära öeldud, mis kus tegema peab. Väga vinge lahendus. Tänud

 6 

Oleme siin suvel ja sügisel katsunud neid aardeotsimise asju sättida nii, et ronimised ja üle vee käimised saaks talveks tehtud. Maru kehv on kuskil vee peal aerutada kui ähvardab suplemine külmas vees. Samamoodi ei tahaks talvel külmaga jäätunud köie otsas kõlkuda. Seepärast ikka võtame kinni võimalusest, kui minnakse kuhugi ronima. Nii ka täna oli tekkinud plaan siia selle aarde juurde tulla.

Kui me oma madala isehakanud maasturiga olime vist mitme kilomeetri jagu mööda Vääna metsi seigelnud, et legaalselt aarde juurde jõuda, siis oli köis juba esimese puu otsas paigas. Nii jäigi meil veel kaasa elada Airile, kes üles ronima hakkas.

Eks multi on ikka multi ning nii tuli edasi järgmine punkt ja siis järgmine ja siis järgmine.. ja ronida sai nii üks, kui teine ja kolmas jne. Kui alustasime valgel ajal, siis lõpp saabus ikka päris pimedas. Vahepeal tekkis juba kahtlus, et kas saame nimed kirja ikka tänase päeva jooksul või siis tuleb vahepeal minna mõnda muud lähedalasuvat aaret otsima, muidu on süsteem pekkis ja järjepidevus katkeb. Aga ei, finiš saabus kuskil kella 22 ajal ning seltskond rõõmsaid geopeitureid sai minisündmusele (mis kujunes tegelikult selliseks 4-tunniseks sündmuseks) joone alla tõmmata.

Suur abi oli muidugi ka vahepeal meiega liitunud ühest peitmistiimi liikmest. Kasu nii otseses kui kaudses mõttes. Natuke muidugi ka häma ja segamist, aga noh, see käib asja juurde! ;)

Oli mõnus aare, ikka 5/5-le kohane! Suured tänud meie poolt!

 9 

Kui Kristjan mulle täna päeval helistas, siis ausõna mõtlesin et nüüd on see hetk kätte jõudnud - töö hakkab geopeitumist segama :D Kipitasin tükk aega laua taga ja paari tunni pärast tegin peas kalkulatsioone, et ahhaa ma tulin nii palju varem ja sõin lõunat nii palju aega vähem kui ette nähtud = tööpäev on lõppenud. Esmaspäeval on ikkagi veits imelik lihtsalt "niisama" varem minekut tõmmata :P Saabudes leidsime üllatusena eest ka Jasperi ja Madise, kes küll üsna pea meid omapäi jätsid, sest olid vahepeal karbile ligipääsemisega juba sihile jõudnud. Asusime meiegi aardejahile, vaheldumisi tiimitööna jõudsime peale mõningat pusimist sihile. Tarmo sai esimest korda ka slingidega ronimist proovida ja minul lõid karpi avades silmad särama - lasin vahetustehinguteks alt üles nänni saata, mille järel pakkisin kõik hoolikalt kokku tagasi. Suur aitäh ja Silveril võiks sünnipäevasid vabalt rohkem olla. Meile sellised aarded meeldivad :P

Telefoni&Nännitakso

 3 

Ühe korra olen pidanud Kristjani lahkele kutsele seda aaret otsida ära ütlema, seekord aga kõik klappis ja saime nullis kokku. Kuna mul Harku valla luba ei olnud, siis jätsin auto vähe kaugemale, aga kõik sõltub lähenemisteest ja saab ka legaalselt nulli. Lembituga tegime tööjaotust, mõlemad said ronida ning puhata. Ühes punktis see slingidega ronimine tundus alguses räme hull olema, aga sain hoo sisse ning edukalt üles. Tore aare, paneb võimed kenasti proovile. Aitäh peitjatele ja Kristjanile kutsumast!

 3 

Kusagil lõunapaiku helisesin Kristjanile ja uurisin, et ehk tal igav ja ta viitsiks ühe geotuuri ette võtta. Selgus, et ajakava kannatas ka Kristjanil geotuuri välja, siis võtsin ta kodust koos ronimisvarustusega peale ja vedasime ennast siia aarde juurde kohale. Mööda keelumärkideta vonklevat metsateed sai täitsa legaalselt üsna nulliligi. Lühidalt öeldes oli tegemist algusest lõpuni ühe superluks mõnusa multikaga, mis pakkus nii emotsiooni kui füüsilist koormust. Aitüma peitjale ja kaasotsijatele!

 3 

Lipumasti juures saime ühele poole ning Kristjan pakkus kohe välja veel rohkem emotsioone pakkuva aarde.Suundusime seega oma gängiga järgmiste seikluste poole.

Hommikul kodust lahkudes ei osanud küll ette aimata,et geopäev kujuneb pikaks-peaaegu valgest-valgeni. Aga vahest ongi huvitavam,kui päevatee ise pakub ootamatuid käike ja ei pea täpselt plaanide järgi kulgema. Napilt ennem pimedat pääsesime Silverit "õnnitlema", ja mis peamine,kõik meist said jalad siin "maast lahti" :)

Taas peab eelkõige tänama Kristjanit kelle panus oli hindamatu meie abistamises.Järgnevalt tänan ka alati heatujulist Tarmot ,kes samuti tundis huvi, et meil kõik kenasti sujuks. Ja kõige lõpuks muidugi meie "ronimisgängi " kõiki teisi liikmeid - Ingridit,Erlet,Tiitu. Kõigi Teiega koos oli vahva hommiku,pärastlõuna ja õhtupoolik :)

 1 

tftc.

 1 

Üks mõnus õhtune seiklus ja turnimine. Tänud hea asja eest.

 5 

Kristjan pakkus välja, et läheks õhtul ühte maastik 5 aaret otsima, et seal selline x tundi võiks ehk minna. Väikesed arvutused ütlesid, et nii peaks piisavalt vara tagasi olema, et end homseks sisseastumiseksamiks välja puhtata ning nii me Mikit peale võtma läksimegi. Seal tegin tutvust ta kassiga, kes kahjuks minuga nii väga tutvust teha ei tahtnud, pakkisime krempli peale ja läksime. Autos pajatati ka mulle, millega umbes tegemist võiks tulla. Tundus selline täitsa tore ja hea mõttes õel. Täpselt selline see oligi. Sai korralikult ronida, naerda ja ohata ka. Kõiki pisidetaile ei hakka praegu siia järgmiste otsijate rõõmu huvides kirja panema, aga mingi hetk võis näha mind puu otsas laulmas Kalevi reklaame, Mikit puu all minionide "Banana" laulu järgi tantsimas ja sellega mind takka utsitamas ning Kristjanit meid sellise "kuhu-ma-küll-sattunud-olen" pilguga vaatamas. Selliselt meie öhtu siis möödus ja leid läks kirja alles pärast keskööd, mishetkeks olin ma üleval olnud juba umbes 19 tundi ning test algas umbes 10 tunni pärast. Võin veel kontekstiks öelda, et see ei olnud päeva viimane aare ning kokkuvõtteks tuli unetunde 6 ja pool. Sellegi poolest oli see aare ülilahe ning kõik selle leidmiseks tehtu 100% end väärt. Aitäh peitjale! Ja viimaseks, palju õnne Silver!

 1 

Päeva tuleb ikka alustada hommikuvõimlemisega. Korra olen selle puu all juba haukumas käinud, aga tookord lõppes see noole puu otsa jäämise ja relva lagunemisega. Nüüd olin varustust täiustanud ja tulemus oli oluliselt parem. Ega siia liiga palju ka kirja ei kannata panna, aga igatahes väga vahva tükk. Aitäh peitjatele.

 3 

Kapuude juurest indu saanuna olin vahepeal oma raskerelvastust täiendanud ja kui Tanel oli juba mitu korda viskeliini üles proovinud tulistada, siis mul õnnestus see veel lõpuni viimistlemata lahendusega kohe esimesl korral. Loodetavasti ei olnud see nüüd algaja õnn ja ka edaspidi läheb sama lihtsalt. Ja siis muudkui ronisime ja ronisime ja veel ronisime aga ronimise isu meil täis ei saanud ja oleksime veel jätkanud aga rohkem pesakaste lihtsalt ei hakanud enam silma.

 14 

Uuh.. see oli valus laks. Esimesel päeval jalutasin kohale, vaatasin aaret, vaatasin oma slinge, sügasin kukalt ja hakkasin pusserdama. Slingid olid lühikesed, puu oli korralik, kuid siiski siiski, kolme slingi ja 3 karaiini kombineerimisega sain end lõpuks selle karbi kõrvale oksale riputatud ja selle päeva selgus saabus. Peale oksal puust ja pisut horisontaalsemast asendist energia saamist algas teistpidi teekond. Tagasi kindlale pinnale jõudes vaatasin uuesti aaret, kirusin oma tahtejõudu, mis mu suht ribaks oli tõmmanud ja jäin puu najale päikse laiku lihtsalt mitte midagi tegemist nautma. Peagi äratasid mu lähenevad hääled ja olin Merikese ning Alexi poolt teolt tabatud. Nüüd ei saanud ju enam oma nõrkust välja näidata ja peale väikest geoloba suundusime edasi. Piisas vaid pilgust, et tahtejõud keha olekuga nõustuks ning küpseks otsus järgmisel päeval parema varustusega jätkama tulla.

Järgmisel hommikul oli suur rahutus sees ja isegi topelt pikk jalutuskäik koertega heinamaal ei suutnud seda maandada. Peale normaalsete inimeste uneaja lõppu ei suutnud enam kuidagi paigal püsida ja nii ma Sandri akna alla kimasin ning ta mõistliku varustusega kaasa sebisin. Vahepeal oli mu tahtejõud veel mõjusamaks saanud ja keha vaiksest protestist hoolimata sai ikka kogu Sandri poolt lisaks tulnud varustus kasutusse võetud ning oravale kohaselt erinevates stiilides üles-alla-üles liikumist harrastatud. Mingi hetk kuulis tõenäoliselt kogu Vääna-Jõesuu mu olemasolust.. ja peas hakkas kummitama Aapo Ilves (või oli see Orelipoissi hääl?) -

Aga ükskord algab aega,

kui ma tulen mootorsaega,

läbi Kadrioru pargi,

kada jaoks ma lõikan hargi...

Ei, mind nii kergelt ei murra, ja kui on võimalus õiget varustust kasutada, siis unustagu keha ära, et ta mind väsimusega takistada suudab. Uus energia värskest männimetsa õhust ning lõpu lähedusest andsid enesekindlust. Sandri suurepärane linguheitmine, sügav hingetõmme ja viimane pingutus algas. Nimed logiraamatusse ja rahulolu enesega lasid loodusel paista veel kaunimana selles kuldses päikese paistes, mõnusas merekohinas ja kevade lõhnadega täidetud imelises paigas.

Palju-palju õnne Silver. Suur tänu peitjatele ja Sandrile abi eest ning Alexi-Merikese toetuski oli väärt abi rasketel hetkedel. Tänan väljakutse eest.

Hetk enne karjet..

Leitud

 8 

Mille muuga ikka nädalat alustada kui väikese ronimisretkega. Mõistatusest minu hammas ja teadmised üle ei käinud, seega ei jäänud üle muud, kui vihjeid püüda. Õnneks olid need tavamõistusele arusaadavad ja nii see kood kokku tuli. Puude otsas slingidega jalgu kiigutades juhtus küll seda, et patsid jäid slingide külge kinni, siis aga oli puu hommikusest sajust märg ja graatsiliselt libisesin mitukümmend cm-t allapoole. Rada oli iseenesest väga väga mõnus. Eriti meeldis vihjete andmise järjekord, teistpidi oleks vaimsel poolel nõks keerulisem olnud. Lisaks olid valitud sellised puud, mis kummalisel kombel mitte ei võtnud energiat, vaid pigem andsin seda juurde. ca 2h 30min peale alustamist, sai õnnesoov Silverile kirja pandud. Väike fotosessioon tehtud ja tulin taevast ülevalt maa peale tagasi.

 2 

Ütleme nii, et sai sellest üritusest osa võetud ja turnitud. Tõsi küll kastideni ei jõudnud. Kastidest jäi kuskil 3 m puudu, kui jänku põue puges. Loopisin küll ronides ühe jänku alla aga kohe oli uus olemas. Kardan üle kõige siin ilmas täiega kõrgust. Võitlesin küll endaga, et kastideni jõuda aga ei õnnestunud. Sellised kõrgused on liiast :(

 11 

Alguses sai käed taskus kohaga tutvuma mindud ja kukalt kratsitud, et oleks ikka seda pikkust vähe rohkem... Järgmisel korral juba ulatasin näpud karbi taha. Vihje käes siis edasi oli juba nagu jalutuskäik pargis. Ilma vihjeta poleks ilmselt mõistatust läbi närinud, samas ega mõistatused polegi minu teema. Pean ära mainima, et väga lahe aare ja paluks veel ;) Suured tänud kõige eest (:

Ja Palju Õnne Silverile veelkord :)

 37 

Keeruline nädal oli, ja möödunud õhtul oli vaja natuke pingeid maandada. Andsin juba õhtul lastele mõista, et parim kink mis nad teha saavad on lasta mul välja magada. Minu soovi oli kuulda võetud ja luugid sain lahti alles 10 paiku. Aga siis läks kiireks ja põnevaks, mind suunati kingituste saatel tubasele aarete rajale, Pakikesi oli kodu mõnusalt täis peidetud. Viimane neist siis sisaldas siseinfot veel avaldamata pühendusega aardest. Anti mõista, et tuleb minna ja kohe. Ruttu hambad puhtaks, kofeiin sisse, pere kaasa ja vut-vut aarde poole. Kohale jõudes olid peitjad mõnusalt laiade vahedega ennast üles rivistanud. Ohoo, tõotab tulla põnev seiklus. No ja nii ma siis seda multit valvsate pilkude all järama asusin. Mis seal täpselt ees ootab, peate teada saamiseks ikka omal nahal järgi proovima. Minul kulus igatahes logimiseni jõudmiseks tunde. No ja ega sellega siis asi ei piirdunud. Särina saatel toodi ka tort lagedale.

Milline meeldiv üllatus. Aitäh teile kallid sõbrad, olen liigutatud. Seda on juba raske üle trumbata. Päev algas igatahes superägedalt. Arvasin et sellest tuleb mul kõige igavam sünnipäev mis mul eales on olnud, aga teie suutsite oma üllatusega hoopis selle mõnusalt ära sisustada. (FTF) läks kirja 12:58

Rotid saadavad terviseid!