Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Salajõe mõis (saksa k Sallajöggi) rajati 17. sajandil; oma nime sai ta mõisa läheduses levinud karstinähtusest, kus Salajõgi voolab teatud osas maa all. Alates loomisest kuni 19. sajandi esimese pooleni kuulus mõis von Aderkasidele. Hiljem oli mõis von Schnakenburgide omanduses.
1760.-70.ndate aastate piirkonnas püstitati mõisa suur ja kaunis kahekorruseline barokne peahoone. Hoone esinduskorrus oli teine korrus, esimene korrus oli tagasihoidlik madal majanduskorrus.
1919. aasta riigistamise järel kolis mõisahoonesse metskond. Teise maailmasõja järel jäi hoone kasutuseta ning lagunes; alates 1950ndate aastate lõpust sai sellest edasi rääkida vaid kui varemetest. Kaasajal on hoonest säilinud enamik müüre ja soklikorruse võlvid.
Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Lääne-Nigula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Lääne-Nigula valla territooriumile.
http://www.mois.ee/laane/salajoe.shtml
1980.a. inventariseerimine - https://register.muinas.ee/ftp/DIGI2013/pdf/eraT-0-76001_0014967.pdf
1969 a.fotokogu - https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=5197
Aare lihtne, peidetud ühe kunagise ilusa mõisahoone tutvustamiseks. Mõis ise asub eramaal, liikudes seal mõtelda looduses liikumisel igameheõiguse peale ja eeskätt omal vastutusel.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (3), drive-in (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8PHCK
Logiteadete statistika:
78 (95,1%)
4
2
0
2
1
0
Kokku: 87
Kiire ja lihtne leid. Karbis pragu sees ja olnud minigripil oli kuskil auk sees, õhk liikus. Vahetasime välja. Aitäh peitjale!
Karbil pragu sees, eelmine ziplock ei olnud ka vist väga õhukindel, selle vahetasime välja. Muidu väga tore aare:)
Kahtlane geokuhi jäi silma, aarekarp seal all. Kuivatasin jõudumööda märga logiraamatut. Karp tahab vahetust, põhjas pragu. Tegelikult võiks karbi, kuna ta veekindel pole kuskile kõrgamele ümber tõsta.
Arvatavasti aprillis peitmise ajal oli loodus okei, kesksuvel otsides on aga taimestik igati rikkalik. Aardekarp võiks väheke veekindlam vast olla.
Vigade parandus. Eelmine kord oli lund piisavalt, et aare end välja ei andnud. Täna pelgasin kivide vahel küll usse, aga ajasin kaikaga nad laiali ning plätudes ja paljakäsi oli esimene kivi aardevalvur, mitte ussikivi. Kuivatasin ja puhastasin aaret ning panin uue mini-grip koti logile. Pesa sättisin ka vähe turvalisemaks, et kivi otse karbile ei toetuks. Aitäh Arvole peitmast!
Kurb on näha aardeid, mis kutsuvad otsijaid kiviaedu ümber laduma.. Piilusime ka ettevaatlikult kivide alla, lootes karpi leida. Null näitas tegelikust leidmiskohast mõni meeter eemale. Selleks, et järgmised otsijad ei peaks samal moel tegutsema, jätsime karbi ühe suurema hoole alla ja katsime paari kergemaga. Lumega seda karpi ei leia, ussihooajal siin ka ei julgeks sobrada.
Pisut sai ikka tiirutatud, enne kui õigest kohast aarde kätte sain.
Tänan peitmast.
Geopäeva lõpetuseks sai ka siin üks kiire peatus tehtud. Kui täpne olla, siis tänase päeva kõige kiirem. Tänan.
Mõisast polnud küll palju järel, üksik sõstrapõõsas andis aimu, et midagi seal kunagi olnud on, lõpuks sai ka aare logitud
Sôitsime esialgu mööda, sest otsisime môisavarameid, aga meid ootas ees kivihunnik:)) Aga leitud! Aitàh
Tänu eelmiste pingutusele oli leid lihtne. Nimi kirjas, sai karp tagasi just enne seda, kui üks mööduja sai vaadata üht napakat võsas ukerdajat, kes kivihunnikus püsti üritas jääda. Aitäh peitjale ja eelmistele :)
Varem seda aaret käinud mitteleidmas. Nüüd talv läbi ja eduks kõik vajalik olemas. Aarde leidsime minutikese järel. Karp oli oma pesas nii kõvasti kinni. Kui selle peiduka eest 30-40kg kivi eest ära liigutasin, käis kraks ja oli aru saada, et karp katki. Tõime autost oma karbi asenduseks ja tegime peiduka otsijasõbralikumaks, et ei peaks väga raskeid kive liigutama edasi-tagasi. Võibolla proovime Noarootsist saada uut karpi, et enda lemmik karpi tagasi saada :P Aarde eest tänud!
Talvel oleme siin korra edutult otsimas käinud. Täna õnnestus Karlil karp üles leida. Välja sikutamise ajal käis praks ja karp oli katki. Õnneks leidsime autost sobiva karbi millega katkine karp asendada.
Liiga peitu oli aare pugenud. seetõttu pidi veidike otsida. Leitud sai siiski mõistliku aja jooksul. Aitäh!
See maastik on vist hiljuti mingi imago muutuse läbinud, sest ta oli suhteliselt nudi ja paljas. Sellegipoolest läks otsimisega paar viivu aega, enne kui õige koht leitud sai ja logiraamatusse logi kirja panin, Aitäh!
Mõni minut kolmekesi otsimist ja leitud
Otsitava juurest läbi hallis vormis võsa paistis natuke ka halle müüre. Tänud peitjale.
Õnneks polnud me teadlikud eelmistest mitteleidudest ja aare sai kätte leitud. Aitäh!
Veeresime nulli ja tegime jälle seda mitteleidjad 6ue, leidjad autos vooru. Tegelikult sain mina täna k6ikide aarete juures seda 6ue vooru teha kuna piirkond oli mul täitsa ereroheline. Pisut vaatamist ja juba Kaupo tuvastaski karbi. Uudistasime veel taamal olevaid m6isavaremeid ja m6lgutasime m6tteid. Nimed kirja ja topsik omale kohale tagasi. Tänud peitjale
See oli üks vähestest aaretest, mis minul leidmata, aga kahel teistel tiimiliikmel leitud. Tarmost ei hakka rääkimagi, tal piirkond täitsa käimata. Natuke sai vaadatud ning varsti leidsime peiduka üles. Erinevalt varemleidjatest nägime ka mõisa ära. Mõisad on mu jaoks alati müstika olnud, eriti need uhked, sest ei jõua ära imestada, kuidas keegi neid ülalpidada jõuab.
Leitud, logitud. Parema mulje saamiseks tuleks vast lehevabal ajal saabuda.
Peatusime, uurisime ümbrust, aga kus siis mõis on? Aare oli hästi peidetud, mina astusin mööda. Edasi sõites nägime mõisa müürid ka ära. Aitäh!
Praktiliselt aarde vastas töötasid metsa ülesvõtjad.Proovisime siis diskreetsemalt toimetada ja nimed kirja saada.Sellistes peidukates peab hoolsalt vaatama,et rästikutelt salvata ei saaks.
Mõisaga või selle vaatamisega on siin jah kahjuks kehvasti, ei hakanud seepärast minagi seda proovima. Aardega läks aga kõik ladusalt ja kiirelt. Kujutan ette, lumega saab karbi leidmine muidugi keerulisem olema. Aitäh.
Leidsime aarde ja uudistasime kakkude pesapuud. Ühtegi ei olnud kodus. Aitäh!
Päev otsa toimetamist oli oma jälje jätnud kui proovisin leida lähimat drive in'i. Siin pidime kiirelt toimetama kuna parmud ja sääsed tahtsid ära süüa. Ei tulnud see leid üldse kergelt. (464) Aitäh! EVEJ
Linnulennult 3km kaugusele sai sõbrale külla tuldud. Vihmase ilmaga tundus ka hea võimalus värskelt hooldatud telki testida. Pool päeva vihma saanud telk oli õhtuks seest veel täiesti kuiv ja tundus et keemia mõjus ja on lootust ka hommikul mõnus ärgata. Hommikul ärkasin tekikotile langevate tilkade peale üles. Oeh, niipalju siis sellest. Magamistoas olid küll kahjud minimaalsed aga eeskojast sai ikka 10kond liitrit vett välja visatud. Kõige suurem loik oli muidugist selle koha peal kuhu laps oli oma riidekuhja pannud. Koduteel tegime ka siin kiire peatuse ära. Mõis jäi siiski nägemata, imetlesin selle riismeid nüüd kodus googeldades.
Tänud.
Tänane kolmas aare Otti ja Relikaga. Relika oli kohe üllatunud, et kas tõesti on siin kuskil mõni mõis. Tema kohaliku inimesena ei teadnud küll seda. Tegelikult on see täiesti mõistetav, sest siia ei juhata ühtegi viita. Peale logimist, sõitsime edasi ja vaata imet, ongi täitsa mõisa varemed. Kuna maal on kirjas ERAMAA silt, siis piirdusime ainult kaugelt vaatamisega. Nii tore, et on olemas mäng geopeitus ja inimesed, kes teavad asju, mida meie ei tea. Tänud peitjale aarde eest.
See mõis on nii salajane, et seegi, mis järel veel, kadus looduse varju sootuks ära. Ei osanud palju midagi arvata ei kohast ega sellest aardest siin. Samas, olen aru saanud, et vanasti just nii peidetigi!
Aare sai hetkega leitud, korraks oli väike hämming, et kas see ongi kõik mis mõisast alles, aga õnneks sai siiski peamine vaatamisväärsus ka üles leitud. Päris korralik vare, tänud juhatamast, tuleb ilmselt mõnel talvisemal ajal korduskülastus plaani võtta, saab vast ülevaatlikuma pildi sellest asjast.
Keerasime suurelt teelt kõrvale ja veeresime autoga nulli. Vaatasime ringi ja nentisime, et meie seda mõisa ette kujutada ei suuda. Õnneks aarde peidupaiga leidsime kiirelt, ei pidanudki väga võssa ronima. Pärast kui autoga mööda teed edasi sõitsime, et ringi keerata nägime päris varemed ka ära. Need tundusid küll päris uhked. Ja kui juba maantee poole sõitsime nägime veel kahte sookurge ka.
Võtame siis seda asja nii, et antud aarde puhul tutvustas mõisa vaid kirjeldus. See sai läbi loetud ja läbi rohelise lehestiku märkasin mõnda osa varemetestki. Aitäh!
Eelmise õhtu saun ja grill/chill olid ikkagi üksjagu energiat võtnud ning hommikul just ülemäära kiiresti liikuma ei saanud. See sai valitud esimeseks otsitavaks. Tuli teine päris ladusalt kätte, aitüma!
Ah et mälestus endisest mõisast :) Ehk mulle tundub et aarde nimi on veidi ülepakutud. Vabandust, kui selle arvamusega liiga teen. Kuid "Vaade mõisavaremetele" oleks vast paremini sobiv. Meid vähemalt ajas nimi segadusse. Esimene mõte oli, et kas asume üldse vales kohas. Siis juba jäi silma kaugusest mingi kivivare. Muidu aare korras nagu üks uus aare tavaliselt ongi.
Siit sõitsin algul Lyckholmi boonuse juurde minnes mööda kuna boonus on kättesaadav ainult kuni kella 18-ni. Hiljem tulin siia siis uuesti tagasi ja panin nime kirja.
Täitsa huvitav peitmise viis. Mälestusi eelmisest sajandist. Õnneks on mets maha võetud, muidu ei saaks asjast üldse aru.
Vaatasime, et äge majapidamine seal. Oma mõisavaremed, oma oja. Mida veel tahta :). Aitäh!
Mõis on kunagi ilmselt olnud ilus, kahjuks täna võib seda veel vaid ette kujutada või vanadelt fotodelt vaadata. Peidukoht pisut üllatas. Aitäh!
Tegime koduteel väikse kõrvalepõike ja vaatasime ka mõisa üle. Panime nimed kirja ja tõdeisme, et mÕis vajab remonti. Aitäh.
Esimese hooga nullis seisma jäädes tekkis kahtlus, et aare on harvesteri saagiks saanud aga ei oli täitsa olemas.
Päevakulu viimane leid. Tegelikult on tore leida ka sellsieid lihtsaid (nimetati vist vanakoolikateks) aardeid. Mõisa ja selle kunagist hiilgust uudistasime kaugemalt, osaliselt ka sellepärast, et meie tähelepanu köitis taaskord kunagise võimsa puu vananemine. Selles puutüves olevad koopaavad. Meie pidasime neid muidugi lendorava omadeks, aga tõenäoliselt me taaskord eksisime. Aitäh, oli vahva
Vaadet mõisale sai juba kaugemalt teha. Huvi pakkus ka üks vana puu, mis veel aarde lähedal püsti seisab...
Täname!
See tegelane oli kohe pisut liiga vanakool 2020 aasta jaoks..... seda enam, et läheduses nagu peidukaid jaguks ja muud mõtlemisainet, et ikka aare säiliks ka mõned aastad....aga noh , omanik nooremapoolne ja elukoht lähedal - ju ta siis eelistab asju igal aastal oma silmaga üle vaadata :) Mõis on olnud suurejooneline.....kahju, et loodus võtab oma nii kiiresti. Aitähh
Nii lihtne peidukas, et me otsisime kohe 10 minutit :D no ei tea, ülemõtlemine ilmselt mis muud. Endal on selle kohaga muide ammu plaan olnud aga hoopis vägevate kividega seoses kõrvalpõllul. Nüüd ei teagi, kas peaks selle teoks tegema või miskit muud põnevat välja mõtlema :D