21 jaanuar 2019 ei leidnud Karl [zdrk]

Proovisin teha hullumeelset matka Roka aardeni ilma jõge ületamata. Lumes sai mütatud umbes 18km. Miinuskraade oli sama palju. Buff ja müts olid kaetud hingeaurust tekitatud jääkihiga. Ripsmed kippusid ka ära jäätuma. Lõpuks tekkis tõrge liigse lumega, mille all olev vesine maastik polnud suutnud ära külmuda. Kartsin, et tagasiminek autoni saab olema kohutavalt tüütu aga võib öelda, et mitteleiust hoolimata nautisin kogu tehtud matka. Panen endale märke maha, et tulevikus oleks mõistlik Alam-Pedja maastikul pesitsevad aarded ette võtta pigem mööda vett.

30 november 2013 ei leidnud Kaja ja Bruno [kajaliis]

Läbi 11 - aastase ajaloo ja üle nelja aasta teine mitteleid. See on ju ka saavutus!
Karge talveõhk (-5ºC) annab küll metsas ragistamisele väikese eelise, kuid toob välja ka varustuse mõningad puudused. Vähemalt nüüd teame, millega rinda tuleb pista. Õigem vist oleks öelda, mida vette pista. Koht on ju põnev, täielikult meža cūka privaatvaldus.

18 juuli 2009 ei leidnud Neeme [neeme]
Matka aardeni alustasin samuti nagu eelmised otsijad üle Põltsamaa jõe viivalt sillalt ja edasi juba mööda metsasihte. Teekond osutus siiski märksa raskemaks, kui olin plaaninud. Mida edasi, seda tihedamaks läks võsa ja pehmemaks maapind. Umbes poolteist km enne sihtpunkti jätsin jalgratta, kui tarbetu ja liikumist takistava abivahendi, kraavipervele maha. Järgnev teekond kulges juba mööda pehmet ja vesist metsaalust läbitavamaid kohti otsides. See, et Pedja jõgi tuleb ujudes ületada, oli selge ja kaldal sai selgeks ka see, et igasugune lahtiriietumine on täielikult välistatud. Olin tunginud siiski elupaika, mille pärisperemeesteks on meeletu hulk igat masti putukaid, kelle jaoks mina vaid üks hõrk maiuspala olen. Niisiis - geps kilekotiga põue ja täies varustuses jõkke. Muuseas, rattariided ja -kingad on ujumisel üpris mugavad ;). Veel veidi võsas turnimist ja lõpuks olin võimsa tamme all. Aaret siiski ei selle, ega ka kõrvalasuvate tammede küljest ei leidnud. Mõningase tuhlamise järel avastasin nullis asuva puu alt klaaspurgi kaane, põhja, peotäie klaasikilde, välgumihkli ja vettinud värvilisi paberitükke, mis ilmselt olid jäänused esialgsest aardest. Kuna taastatud aarde konteineri kohta täpsemaid andmeid ei olnud, rahuldusin sellega ja tegin ülikiirelt minekut. Loomulikult tuli ületada ka kõik eelnevalt läbitud takistused - vastupidises järjekorras muidugi :). Nüüd aarde taastajaga ja viimati leidjaga nõu pidades tekkis kahtlus, et kas tõesti suutsin ilmselgelt kättesaadavalt ja nähtavasse kohta paigutatud konteinerist lihtsalt mööda vaadata... ei ole ka mingi ime, sest jõeveega maha uhutud kaitsevahend enam kaitset ei pakkunud ja põhiosa tähelepanust koondus siiski enese kaitsmisele. Kuna logi kuskile kirja ei pannud, siis vormistan selle otsingu mitteleidmisena, aga seiklusest saadud emotsiooni naudin küll täiega :)!!!