Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Marja ja Tähtvere tänavate nurgal on maja küljes bareljeef legendaarsele koerale Riku, kes armastas istuda selle maja ees. Koer oli ei tea kustkohast ühel 2002. aasta päeval ilmunud sinna maja ette ja jäänudki sinna elama. Kohalikud tõid talle sinna toitu. Õnnetuseks jäi selleks ajaks juba vana koer viis aastat hiljem mööduva auto alla.
Supilinna inimesed panid mälestuseks maja külge väikese mälestusmärgi. Vahepeal, maja ümberehituse ajal, oli bareljeef hoiul ja nüüd 2020. a. kevadel sai ta tagasi oma kohale.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://tartu.postimees.ee/6960148/koer-riku-bareljeef-leidis-vana-koha-uuenenud-majal
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
"Riku" | Muu | 58° 23.1010' 26° 42.6288' |
Aarde sildid: lastesõbralik (2), vaatamisväärsus (1), tasuline_parkla (1), soovitan (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), 2020_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8Q55A
Logiteadete statistika: 181 (97,8%) 4 15 3 2 0 0 Kokku: 205
Leidsin aarde kiiresti, ots oli näha. Panin veidi tahapoole peitu, et ei oleks võõrastele silmadele näha. Väga armas bareljeef ja lugu koerakesest. Paitasin ka koera.
Maru armas kutsa ja kohalugu. Peidukoha ümbrus oli varasemast tuttav aga pigem vihjega seotud põhjustel. Tänud!:)
Ka meil jäi Riku silmamata, aga vihje sattus kiirelt silma ning aare ise ei jäänud ka kaugele.
Riku ise meile kujuna kahjuks silma ei jäänud kuid temanimeline aare küll. Aitäh ! :) kõrvalt aiast tuli mõõõnusaaat õunalõhna :)
Oli päris huvitav siia kanti sattuda. Paljud majad on ilusaks vuntsitud. Aardeleid tuli ruttu. Tänan.
Niisama polegi Rikut mööda vändates täheldanud, aga nüüd on tema ka nähtud. Kiire leid!
Teel lauluväljakule Bryan Adamsi kontsertile käisime ka Rikul korraks külas. Kaasotsija pealt õpitud, et kõiki objekte ei tasu suure hoolega poleerida, muidu on oht endale ülejäänud õhtuks paksud mustad vuntsid saada. Aitäh!
Siit olen hea mitu korda mööda läinud ja koguaeg unustanud et siin aare, täna öösel aitasin sõpradel mõõtmisi teha ja üks mõõtmispunkte oligi just siin. Nii siis napsasin selle ruttu ära
"Mäest üles ja alla viib vallatu tee...", Tänud aarde eest.
Väga armas lugu! Kohapeal on llibedusest saanud väga palju muda…
Kui bussipeatus kaedud, tulime ka Rikule külla. Täh Täh Täh ümbrust tutvustamast.
Siin sai topsil mäkaiveriteibiga veidi magnetit paremini kinnitatud. Peitjale tänud!
Oleks enne kirjeldust taibanud lugeda, oleks Riku ka ikka üle vaadanud.. nüüd sai lihtsalt kiirelt skooritud.
Tänan peitmast.
Mugude vahel vaba hetke leidmine võttis hulga aega, mida sai sisustada kohalikku kassi jälgides. Kui hetk tekkis, oli juba lihtne. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik ilusal kevadõhtul botaanikaaias ja Supilinnas. Riku ka ära tervitet. Aitäh peitmast!
Leitsin ilusti ülesse. Aitäh peitjale!
Youtube: Geir looduses
Kohale truu loomake üle vaadatud. Lisaks silmasin teel veel üht omapärast koertega valvatud maja. Aitäh peitjale!
Napilt läks, et mugudele vahele ei jäänud. Aitäh peitjale!
Siia jõudsin kottpimedas, nii et bareljeef jäi kahjuks nägemata, kuigi oleks tahtnud sedagi näha. Aga noh, aaret vähemalt nägin. Ja mitte ainult nägin, vaid lausa logisin ära kah. Tänud peitjale aarde eest.
Kõigepealt sai ikka vana peidiku ümber kiibitsetud ja peale seda läksime uude kohta ja panime nimed kirja. Tänan!
Silver leidis teist korda. Nimelt tulime kasse vaatama, aga seal mugud jutistasid, seega vaatasime koera hoopis. Aitäh!
Paar aastat tagasi, kui üritasin iseseisvsalt selle hobiga alustada, siis see oli üks esimesi otsinguid. Kuid tookord luhtus ja sai see amet maha pandud pikaks ajaks. Nüüd on asi korralikult ette võetud ja edeneb päris kenasti. Läks ka seekord aega aarde leiuga. Aga leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Lugu Rikust ja tema mälestusmärgist on väga südamlik. Aitäh, et sellele teemale on pühendatud ka aare.
Puhkus, hotell Rüütli tänaval, õhtuks laud Restaurant Münchenis reserveeritud. Nii otsustasime ka uuenenud õllemuuseumi külastuse teha. Väga äge, lõpuks tehti ka väike eksklusiivsortide testimine mida poes ei müüda.
Nii me joviaalses meeleolus ka supilinna laskusime ja logiraamatusse nimed kirja panime.
Õhtu jätkus eelpoolnimetatud kohas Weihenstephaner Wirtshaus-i tooteid mekkides.
Väga vaikne ja rahulik linnaosa. Saime olla üpris esimesed.
Alguses ei leidnud, siis astusin paar sammu tagasi. Tegin riku kujule ka pai.
Alguses ei leidnud, siis astusin paar sammu tagasi. Tegin riku kujule ka pai.
Uues kohas õnnestus aare kiirelt tuvastada. Aitäh!
Taas üks eelmise korra mitteleid. Nägime bareljeefi ja siis juba aaret. Aitäh!
Tegin südame külmaks ja traktoristi valvsa pilgu all kogusin end ikka ära. Ootasin, kuni töömesilane tagurdama hakkas, siis alles paigutasime aarde tagasi oma peidukasse.
Selle aarde saamislugu on väga omapärane ja armas. Ühelt poolt kurb, teisalt rõõmus ja nii inimlik. Lugesime kirjeldust, vaatasime bareljeefi ning logisime aarde. Meie täname.
Tulin ülevalt poolt, logisin aarde ja seejärel läksin vaatasin austusest ka Rikule pühendatu üle. Kõikidel koertel peaks Oma Kodu olema! Tänud inimestele, kes hoolisid ja mälestuse Rikust talletasid! Peitjale loomulikult samuti aitäh!
Kohapeal mugusid ei siblinud ning sain rahus toimetada. Tänud tutvustamast.
Viisime väikse Riku Riku aaret võtma.
Leitud! Rikuga poosekad boonuseks tehtud.
Aitäh lugu jagamast ja siia juhatamast. Aare korras.
Eelmine kord käies ei olnud aega väga seal ringi vaadata, kuid täna sai rahulikumalt võtta. Otsisime küll suhteliselt pimedal ajal, kuid leitud sai. (Tänu telefoni valgusele, muidu polekski näinud.) Aitäh!
Tänud peitjale!
Kahjuks sai nautida ainult kenasid kunste majadel.
Aare leitud! Ei olnud varem teadlik Riku loost, tänan tutvustamast.
Aare leitud ja logitud. Peidukoha originaalsuse osas tahaks küll natuke nuriseda, aga mis seal ikka. Vähemalt oli alles! :)
Meie tublid noorgeoleidurid (peituriteks on neid veel vara kutsuda) tahtsid seda aaret juba mõned päevad varem otsima minna, aga vanemleiduril polnud selleks aega. Eile nende kannatus katkes ja nad otsustasid aardejahi ilma pidurdava vanemata ette võtta. Said suurepäraselt hakkama ja näha on, et õhin jatkata aina kasvab.
Siin olen kunagi varem käinud, aga siis jäin leiuta. Täna ilmutas tops ennast kiirelt. Tänan.
Tahtsin Tartus olles teha korduvkülastuse, et võib olla on Ingridist aarde leidmisel abi. Eelmisel korral jäid mulle vaid tühjad pihud. No seekord aare praktiliselt hüppas ise pihku :) Saa siis aru, kus ta end eelmisel korral end minu eest peitis. Tänud peitjale!
Suure lumega kenasti kinni külunud aare leitud. Riku hoiab silma peal (kui ta just lühinägelikuks pole muutunud).
Filmi võtmisele tuli väikene vahe aeg. Jalutasin siis mööda kunagise kultuslinnaosa tänavaid. Mugudel on jooksuaeg. Kuidas muidu seletada asjaolu, et üks härra passib mitu aega ühe koha peal, kastes automootoril urrata. Ju see on emastele kutsungisignaal, sest peatselt laekus kohale emane ja nad asusid plekkpuuri pärast võitlusse. Ilma plekkkongita isased jooksid niisama tühja. Üksikud vabad emased samuti. Viimaks sain filmivõtetele tagasi minna, sest aare sai leitud. On see koduloomakultus üks valuline tee. Otsi ja otsi nagu kadunud koera taga.
Lumi oli ainukeseks maskeeringuks. Õnneks ronima ei pidanud ega mugud ei häirinud. Aitäh!
Vaatasime bareljeefi üle ja panime nimed kirja. Vahva kuts! Täname tutvustamast!
Veidike taidlemist ja aare leitud. Õnneks inimesi oli vähe liikvel. Tänud peitjale!
Otsisime päris tükk aega. Lõpuks märkasime pisikest geokuhja, mis viis meid aardeleiuni. Panime aarde korralikult tagasi. Peidukoha vahetu ümbrus on üsna ebameeldiv...
Leidsime topsi suht suvalisest kohast ja panìme ilusti sinna tagasi. Aare ise korras. Aitäh.
Üllatavalt kiire leid. Alguses veel kahtlesin, kas see tõesti ongi, aga oli küll! Aitäh!
Kena jalutuskäik päikesepaistes trepist mäest alla. Boonusena avastasin Juri Lotmani maja. Aitäh peitmast!
Leitud ja logitud, aga tagasipanekuga läheb nüüd natuke aega, sest üks bemmiga siilipea on ennast otse nulli kõrvale sisse seadnud.
Riku elab loodetavasti mälestuse jäädvustanud inimeste hinges edasi.Lugu veidi küll kurvapoolne,aga elu juba on kord selline.Aitüma näitamast
Kuna alguses logisime aarde, siis ei ei saanud just täpselt aru miks selline aare. Ennem lahkumist taipasime õnneks aardekirjeldust lugeda ning saime teada, et armsa looga aare. Otsisime ka Riku üles ning tegime temaga pilti. Aitäh lugu tutvustamast!
Tore aare, ilma selleta ei teaks kohast midagi. Aitäh!
Esmalt logisime aarde ja siis lugesime aardekirjeldust. Nii armsa mõttega aare. Läksime otsisime Riku üles ja tegime koos pilti.
Telefoni null vedas mind vähe viltu, nii sai esialgu edutult ringi tuustitud. Siis laiendasin piirkonda ja käes ta oligi. Tänud peitjale!
Aarde juures peesitas üks muheda näoga mustavalgekirju kass. Tänan taas peitjat!
Õhtune jalutuskäik tõi siia. Asjad olid sellises seisus nagu Heiki kirjeldas. Tänud!
Peale õhtusööki oli sobiv teha väike jalutuskäik ja sai siis suundutud siiakanti. Aare oli nullis, logiraamat otsapidi konteinerist väljas. Logiraamat niiske. Panime nimed kirja ja logiraamatu konteinerisse ja sellele uue korgi peale, siiski vajab omaniku hoolt. Tänud!
Olgugi, et oli parendamist vajav aare, siis leidsin ja logisin ära. TFTC!
Koerad on ikka truud sõbrad küll. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Koeri ei näinud, ka bareljeefist õnnestus vist kuidagi mööda vaadata. Minimugusid veeres ringi, aga aare kergelt leitav ja korras. Aitäh.
Leitud kahe tiimi - jussike ja kilumees - koostöös. Ilus lugu, kuigi teise tiimi esindajale tuli natuke mugandada.
Kui juba päevi tekkis võimalus otsida aardeid ainult jupikaupa, siis järsku tekkis keset Tartu linna paar tunnikest vaba aega. No ja mul siin veel leidmata aardeid lademetes, seega tormasin lähimate aarete poole ja asusin noppima nii palju kui 2 tunni jooksul jõuab. Üheksas peatus sai tehtud just siin. Tore kuulda, et ka selliseid väikseid tegelasi mäletama ja igatsema jäedakse. Nüüd veel lisaks oma pühendusega aare ka veel pealekauba. Lahe värk. Logimise ajal pakkusid mulle meelelahutust kõrvalmajas olevad venelased kes lakkamatult räuskasid. Vist sattusin mingi kodusõja tunnistajaks. Tänud.
Kaval peidukas. Veetsin seal oma veerand tundi. Alguses kaarti üldse ei vaadanud, sest olin kutsadest nii sisse võetud (uus püsielanik Rory pikutas parasjagu tagaaias ja oli igati good boy). Jalutajaid oli vähe, aga siiski tuli vahel natuke fotograafi poose sisse võtta. Päris vinge kunstiteos seal maja seinal, aga kahjuks olid mugud oma autod sinna ette parkinud, nii et kollektsiooni tarbeks ilusat pilti veel ei saanud.
Siin pidime alguses mugudega peitust mängima, et rahus logida. Tänud peitjale
Kohe häda oli selle koera leidmisega, aga lõpuks autode tagant ma seda märkasin. Ja nullis, oh jama, jalutas kass perenaist, kes sugugi ei osanud eest keelt. Tegin kiisule pai ja ta läks minema. Saime rahus oma asjaga tegeleda. Tänud peitjale aarde eest.
Logimise ajal nägime kahtlaselt käituvat jalgrattal geopeiturit, kes aga meiega ei julgenud kontakteeruda. Hiljem tagasi vaadates, nägime teda aaret otsimas.
Oi jesver kui ilus lugu ja kurb ka, 5 aastat kutsu jaoks on ikka vähe, mis vähe. Igastahes kuju sai millimeetri haaval üle poleeritud ja kui mittemidagi ei leidnud, siis tuli tarkus lõpuks gepsu ka vaadata. No selge, aaret siin pole.
Tänud kutsumast, koerad mulle meeldivad, eriti kui nad kaartidel või siis praegu seinal on, ei klähmerda vähemalt!
Tegime hommikul tööle minnes natuke suurema rattatiiru, et ikka see päev ka linnukese kirja saaks. Rikut nägime esimesena, siispöördusime ka tagasi aarde juurde.
Koer Riku lugu on üsna sarnane meie koduses Kalamajas elava Žoriku looga. Viimane on küll veel täitsa elus, kahjuks veedab oma viimaseid elupäevi varjupaigas. Legendkoerad mõlemad, kellest kohalikud räägivad palju ja keda mäletatakse veel pikalt. Siin vaatasime esmalt üle bareljeefi ja siis otsisime üles aarde. Kõik oli korras, täname!
Tegin üherattalisel väikse tiiru, vaatasin bareljeefi üle ja panin ka oma nime logiraamatusse kirja. Nüüd taas kodulinn siniroheline füüsiliste karpide arvestuses. Aitäh peitjale.
Leitud. Väga lihtne aga tubli teostus peaks ütlema. Vaatasin ka koera kuju üle, aarde juurde saabudes jäi ta nagu kahe silma vahele. Tänud!
Aarde leidsin küll aga Riku bareljeef jäi kuidagi ikkagi nägemata. Vaatasin omast arust küll pisut ringi, kuid ei midagi. Aitäh aarde eest.
Väike peatus ja nimed said kirja. Tänud peitjale.
Riku või Reku. See viimane pidi olema iga korraliku koera nimi. Et kui kellelgi on koer, siis maapiirkonnas Tartumaal pidi ikka ta nimi Reku olema. Ju siis oli see Riku mõne Reku vend ja ei saanud sama nime panna. Aardeleid tuli lihtsasti. Aitäh.
Tänavad olid rahulikud ja kõrvaliste pilkude puudumisel hakkas kohe silma.
Kahjuks ei olnud kirjeldust lugenud ning tulin seda kui tavalist aaret otsima, mis tõttu ei osanud Riku kuju otsida. See tõttu oli kiire leid ja edasi sõitmine. Ehk sattun siit veel mööda sõitma ja vaatan ka kuju üle.
Aardega käib kaasas tõesti armas lugu. Praegu püüdis pilku siiski rohkem seinamaaling. Kui mugud läinud, saime aarde kiiresti välja võtta. Suur tänu!
Aitäh juhatmast, Rikust poleks tõesti midagi muidu teadnud. Päris kaval peidukas kah mõnes mõttes :)
Kõigepealt otsisime ikka valest kohast ja siis jõudsime ikka õigesse ka. Aitäh!
Meil oli suht sarnane lugu. Ühel päeval ilmus meie maja ette koer, keda kõik toitsid ja poputasid, kuid kes kunagi otseselt kellelegi ei kuulunud. Oligi nii öelda kogu maja koer. Elas oma 10 aastat nii kuni lõpuks vanadusse suri.
Tänan peitjat.
Kõrval oleval majal on äge maal :) Vot see on see kui kirjelust kohe ei loe ja alles enne logimist, ma mõtlesin, et selle pärast see aare seal oligi, koera asja tähele ei suutnud panna :D Aga tänud juhatamast siiski :)
No mis ma oskan öelda? Selliseid aardeid on ka vaja. Kui kogu aeg täiega punnitada, siis võib mängu isu üle minna. Teinekord on hea lihtsalt minna ja logida ja mitte vaadata ümbrust. Vahelduse mõttes kärab küll. Aitäh!
Riku lugu ja kuju me teadsime, kuid kahjuks teda ennast näinud ei ole. Tegime Rikule pika pai ning veeresime Tartu rattaga edasi. Aitäh, et Riku ka nüüd geopeitur on.
Alguses otsisime nimitegelase juurest, siis taipasime ka koordinaati kontrollida. Aitäh!
Ääretult sümpaatne bareljeef Riku meelespidamiseks!
Aardega läks ootamatult kaua, kuid eks sai valest kohast otsitud ka. Siiski jätkus kannatust. Tänan!
Ma polnud Rikust varem kuulnud, aga selline meelespidamine on väga armas. Aitäh!
Väga armas, et Riku tartlastes niimoodi edasi elab. Aare korras, aitäh!
Aardekonteineri leidsime kiirelt ja logi sai kenasti kirja. Täname!
Käisime Lontuga Rikul külas. Tänud!
Rikkust olen kuulnud, kuid ise teda näinud ei ole. Või kui, siis ei osanud teadvustada. Olin just aaret oma peidukast välja sirutamas, kui vana tuttav juurde kõndis, tere ütles ja aarde vastas olevasse majja sisenes. Õnneks pikalt juttu ei teinud, hakka siis introvertse eestlasena seletama, miks ma ta maja ees konutan. Tänud Rikule aarde peitmise eest!
Mälestusmärki olen varemalt märganud, aga lugu ei teadnud. Südamik lugu. Aitäh tutvustamast!
Hilisõhtune kiire logipeatus tagasiteel Võru poolt.
Selline ilus, lihtne, kurblik ja südamlik lugu siis. Üks film tuli kohe meelde: Red Dog. Tõsiselt hästi tehtud linateos, lõbus ja samas liigutav vaatamine - väga soovitan.
Tegime jalutuskäigu Supilinnas ja imetlesine uuesti selle arhitektuuri. Aarde leid oli kiire ja Riku mälestusmärk ka üle vaadatud. Aitäh!
Võtsin täna jalutuskäigu Supilinna poole :) Ma ei olnudki varem kuulnud sellisest koerast nagu Riku. Väga armas, et selline mälestusmärk on koerale tehtud. See ka nüüd oma silmaga üle vaadatud. Aarde leidmine probleeme ei valmistanud. Nimi on nüüd logiraamatus kirjas. Aitäh peitjale!
Kiire peatus Supilinnas ja edasi toimetustele. Mulle meeldib väga, kuidas Tartu Vaim endjust sellistes kohtades ilmutab. Tartu on parim!
Mina olen küll seda koerakest ka oma ihusilmaga kunagi näinud. A näitasin noorgeopeituritele seda kohta. Lihtsalt koduloo tundmise mõttes või nii. Aarde saime ka logitud. Aitäh!
Seda koerakest pole küll ise näinud, aga tema toimetamised väärivad tõesti aaret. Täname.
Kui Riku kohta Tartu Postimehes artiklit nägin, siis esimene mõte oli, et sellega seoses võiks aarde peita. Aga aeglane nagu ma olen nendes asjades, jõuti minust ette. Egas midagi, tuleb otsija rollis jätkata. Väikse Supilinna tiiru esimene kiire leid. Aitäh!
Natuke aega on Riku olnud tagasi omal kohal ja tuleb tunnistada, et minul käis ka peast läbi mõte, et ta vääriks aaret. Tore, et keegi teine ka nii mõtles. Riku aegadest on küll kaua möödas, aga ma usun, et Supilinnas teda ikka veel mäletatakse. Ta oli truult seal oma majanurgal, samas vahel käis jalutuskäikudel kaasas või võttis osa grillõhtutest. Ja muidugi vaatas ta enne tee ületamist alati paremale ja vasakule.
Pikemalt saab lugeda minu 2 x 1869 logist. Minu üllatuseks sain logi kirja isegi veel kolmandana. Põnev, et teise aarde juures rohkem logisid oli. Aitäh Rikut tutvustamast! Olen sealt mitmeid kordi mööda kõndinud, aga polnudki tähele pannud.
Kuna mul sellesse linnaossa tegelikult muidu eriti asja pole, tegin Supilinnas väiksema jalutuskäigu :)
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Supilinnas olen elu jooksul palju jalutamas käinud, nii et Riku asukoht oli ilma kaarditagi teada. Arvasin aarde küll hoopis teises kohas olevat, aga muidugi on selle tegelik asukoht arvatust parem. Kohale jõudes hakkas pihta hirmus rahvaste voorimine, kelles me kõigis muidugi kaaspeitureid kahtlustasime. Õnneks ilmus objektile ka üks ilus siiamilaadne kassike, kelle nunnutamisega sai enda sealolekut kenasti õigustada. Kassike oli koguni nii lahke, et seadis end otse aarde kõrvale sisse. Sel hetkel saime ka teada, et eelmise aarde juures meid kahtlustavalt seiranud pere pole mitte mugud, vaid hoopis ka selle aarde esmaleidjad. Saime meiegi oma nimed kirja ja autonina taas kodu poole keerata. Aitäh!
Päev täis Supilinna. Juba eile otsustasime, et otsime Supilinna aardeid. Sinna läkski suurem osa päeva esimesest poolest. Ühe mõistatuse lõppu kahtlustasime Riku juures, aga vastus oli vale. Vahepeal käisime kodus ja siis avastasime, et seal kus käisime, on uus aare. Kohe kaks tükki. FTF kell 19.55 oli vist. Õnneks on logiraamatus õige aeg kirjas. Tänud peitjale! Tegite Supilinna veel rohelisemaks!