Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nõva looduskaitseala Keibu sihtkaitsevööndi (skv.) kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Allikas: Keskkonnaagentuur
Kuigi antud aardesarja nimi on liivarada, on siiski tegemist vaheldusrikka ja kauni maastikuga. Rada ei ole eraldi märgistatud, aga kattub kohati RMK matkatee ja Ranniku matkarada. Raja läbimiseks soovitan alustada algusest ning korjata aardeid õiges järjekorras, need peaks suunama õiges suunas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QTHQ
Logiteadete statistika: 154 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 155
Algus tehtud ja jätkasime teekonda, peagi jäi teele #2. Aitäh peitjale!
Siin läks juba lihtsamalt ja saime nimed kenasti kirja. Aitäh!
Käisime Elvega Keibu liivaraja seeria läbi + mõned seeriavälised teele jäänud aarded. Mõnusalt vaikne ja muguvaba oli siin täna. Koos rannas peetud piknikuga kulus 8,4 km läbimiseks peaaegu 3,5h. Kui kunagi uuesti tuleme siis jätkame Keibu luite aardega aga seeriaga saime ühele poole. Noh ei saaks öelda, et sipelgaid ei olnud. Täna olid nad küll juba päris uudishimulikud ja ronisid igale poole kuhu poleks vaja olnud. Tänud.
Aitäh vaeva nägemast ja rada üles sättimast! Meil oli tore! Natuke pikem logi #10 juures.
Oihh, siin läks see rada käest ära! Milline sipelgate uputus! Ausalt, uputus, muud moodi ei oska kirjeldada seda. Neid oli tohutult, hammustasid meid ja koera ja olid lõpuks kuhjas koera selja peal. Koer hakkas maas püherdama ja kiunuma. Aaret otsides märkasin sipelgaid ronimas puudel ja okstelt alla kukkumas, kui peidukaid kontrollisin. Jubeeee! Otsustasime, et meie Keibu seiklus piirdub sel korral 2 punktiga, jooksime siit ummisjalu mereranda, viskasime kõik riided seljast ja otsisime vees sipelgate eest lohutust. Lõpuks sai sellest üks tore seiklus ja ühe uue lemmik-supelranna leid, seega täname!
Selle aarde leidis Inga, nende omavaheline seis viigiline.
Üsna pea sai selgeks, miks seda liivarajaks nimetatakse. Tempo langes natuke, aga sai edasi liikuda küll. Mõnus nagunii. Aitäh!
Enne kui Tänavjärvelt Pärnu poole ajama pista, mõtlesime teha ühe väikse jalutuskäigu. Meil kulus ca 2 tundi, et liivaraja aarded kätte saada. Ilm oli ilus, mets seeni ja elukaid täis. Mõnus! Tänud siia kutsumast!
Alustasime päeva siin Keibu lahe ääres aardeid jahtides. Soojakraade oli omajagu, aga õnneks meretuul aitas, sipelgate vastu muidugi mitte ja ka ohtrate ämblikuvõrkude (ja rasvaste ämblike nende sees) vastu kah mitte. Aga sellegipoolest oli ring aus ja nautisime looduses kulgemist. Hiljem kastsime end merre ja see oli ikka korralik jahutus. Õhtu lõpetasime Dirhami sadama juures telkides. Tänud aarderingi eest! :)
Õudus kuubis. Sipelgad!! Mõnel topsil pliiats puudu. Aitäh.
Siin läksid Marii Hellen ja Jaanika mööda randa peatuspaiga juurde rannamõnusid nautima. Aare leitud.Tänud!
Siinsed aarded olid heaks stiimuliks looduses jalutamiseks. Tänud.
Praktiliselt kogu päev sai veedetud sel rajal. Ilm oli õnneks kevadiselt päikseline.
Olin selle raja mõlemasse otsa jätnud kaks aaret nö mustadeks päevadeks. Täna oli päris must südaöö kui nimi kirja sai. Ütleme nii, et siin piirkonnas on ikka palju meeldivamaid hetki veedetud, kui see täna öine skoorimine. Aitäh!
Sai täna siis Keibu rada ette võetud. Ilm sattus olema kehvapoolne. Külm, märg ja tuuline. Keegi oli ühe silla ka kaasa võtnud. Pidime uue valmis tegema et üle vee saada. Tore rada, läks kauem kui planeerisime. Tänud peitjale.
Emotsioonid/mõtted, mis valdasid meid rajal olles: mis pidi rada läbida, no ,kus see esimene aare on, läheks vahepeal mere ääre, tuiskab ikka korralikult, mina siit küll üle ei lähe, ma ei viitsi enam, natukene veel, kohe oleme silla juures, teeme puhkepausi, algus juba paistab, ootamine, tuttavad hääled, jes, lõpuks ometi.
Ja nii nagu alati, kusagil Eesti matkarajal, midagi kindlasti peab viltu vedama. Esiteks koolesid ära abivahendi patareid ja varu oli muidugi kodus kotis. Oleks siis vähemalt autos, aga ei veel kaugemal. Nii sörkisime Raiko järgi kogu selle rajka alates kuuendast leitud aardest. Keibu oja sai ka kahte erinevat moodi ületada, märjalt ja kuivalt. Minnes sai leida mingi purre,millele sai veel veidi metsa juurde lisada, aga jalad said ikkagi märjaks. Lotte see eest nautis SPA mõnusid. Ja kui jalad veel liiga märjaks ei saanud siis see nätske lumi tegi seda kindlasti. Tänu ebameeldivalt märgadele pätudele, või oli see hoopis midagi muud, jäi ka üks aare siin rajal leidmata. Kuigi jah hiljem kodus vaadates , me olime justkui sellest aardest üle jalutanud. Aga pole hullu, ükskord peame niikuinii uuesti tulema, sest multiaarded jäid ju täiesti otsimata. Võiks ju arvata, et järgmine kord olen selliste matkadele minekul targem, aga lootus sureb viimasena. Tänud peitjale aarete eest.
6 last ja 4 täiskasvanut jätkasid oma jalutuskäiku
Pühadejalutuskäik Indyga.
Järgmise juures olime juba neli minutit hiljem :).
Ilus päev puhtas looduses. Tuul oli sügiseselt karge ja meri mühises.
Leitud. Suured tänud selle kauni matkaraja kokku panemise eest. Ilm oli päikseline ja soe ning matk läks eriti kiiresti.
Siin siis kohtusime selle raja kuulsate residentidega esimest korda - "Tere, sipelgad!" Leid ise kiire ja logimine tänu eelpoolmainitule veel kiirem :) Aitäh!
Kui oled tädiülesandeid täitmas ja kantseldatavaks on geohuviline laps, siis leidsin, et Keibu rada on meile täpselt paras. Oligi. Ilm oli suurepärane, kõik aarded olid mõistliku vaevaga leitavad, poiss sai mööda puid turnida ja tegime koos lõunapausiga umbes 3.15 kestvusega jalutuskäigu. Ühes kohas võtsime saapad jalast ära ja ronisime läbi oja, sest kummalgi polnud viitsimist pika ringiga minna.
Aitäh peitjale mõnusa raja mahapanemise eest ja varasügisesel ajal ei olnud ka tüütute sipelgate muret.
Peidukohani saabusin auringiga. Silma torkasid erinevad seened ning eriline vaikus, millega tänapäeval üldse harjunud ei ole. (537) Aitäh!
Lastega kulus raja läbimiseks u 5h, pausidega suutis kahene peaaegu terve raja omal jalal läbida. Samuti on rada läbitav lapsevankriga, millel suuremad rattad. Vahepeal sai ka marju korjatud. Aitäh peitjatele, oli põnev!
Korilastele kulus raja läbimiseks koos seente ja marjadega veidi üle nelja tunni ning kokku tuli 8km
Kust kõik need sipelgad tulid?
Mõnus vaheldusrikas matk - tänud peitjale :)
Seeni oli... liivatatikad äkki aga neid ei ole kunagi korjanud.. nüüd aga leidsin palju männikaid,kuid ämber jäi autosse... aarded enne kõike. Tänud
Mõnus ilm jalutamiseks, sipelgaid ka eriti ei olnud. Vaid mõni üksik jalutas.
Aitäh!
Teel siia aarde juurde noppisime juurde ühe seene. Seeria teine aare tuli juba oluliselt lihtsamini kui esimene. Aitäh!
Päike kõrvetas, sipelgad toimetasid omi asju ja meie leidsime kiirelt aarde. Aitäh ;)
Kuna ilm oli ilus, siis tundus jube hea mõttena teha Keibu skv liivarada läbi. Me ei olnud valmis nendeks sipelgateks! Täiesti uskumatu, kui kurjad võivad olla ühed väikesed loomad. Ja mida kauem olime piirkonnas viibinud, seda tigedamaks nad läksid. Sellele vaatamata käisime vapralt kõik punktid läbi. Logisime korda mööda, sõime marju ja mina korjasin veel kotitäie seeni ning ravimtaimi. Aitäh peitjale :)
Lootsin, et teise aarde leidmine läheb nüüd juba libedamalt, kuna tean mida otsida, aga läks hoopis kauem, kui esimese aarde juurest. Hakkasin ka maas nägema eelnevate mängijate jälgi ja mõistatama, et huvitav, kui teen kiiresti, kas jõuaksin ka teistele järgi. Tänud aarde eest.
Veel eelviimane peatus meie väiksel ringil. Tänud!
Perega mõnusal matkal mille käigus leitud ka aarded. Väga mõnus metsaalune. Aitäh siia juhatamast!
Nagu varasematestki logidest näha võib, sipelgad on läbiv teema selle seeria juures. Kui nad nii agaralt kohe hammustama ei kipuks, siis heameelega teeks pikema peatuse ja süveneks sellesse makromaailma rohkem. Inimeste liivarajast jooksevad üle miljonite pisikeste putukate maanteed. Kusjuures mitte mingid niisama kaootilised vaokesed, vaid täitsa ratsionaalselt planeeritud teede võrgustik, kus kindlasti kehtivad konkreetsed liiklusreeglid. Võta vaid üks tegelane ja jälgi tema toimetusi, hämmastamalt palju jõuab ta korda saata. Nii ajalises kui füüsilises mõõtmes. Respekt.
Suurepärane ja privaatne jaanilõke tehtud, lammas, pardid-kanad, siga söödud, olime hommikul uut tahtmist täis. Peitja tuli meiega Keibu sipelgate-kuklaste-vantsimise liivarajale kaasa koera jalutama ning Otti jälgides saime mõnigi kord teada, kuhu minna. Jällegi, nii suure seltskonnaga jäi geps tasku ning püüdsin ise vaadata, kuhu rajad viivad. Tundub, et nii mõnigi kord eksisime teelt ja ei läinud sealt, kust rada. Kõik topsid said siiski leitud ja seda 2 tunniga. Mitte et me oleks kiirustanud. Hiljem tegime kõik koos Nõva kohvikus veel lõuna ning oligi aeg üksteisest lahkuda. Viimased aastad oleme karuonuga proovinud Jaanid Eestist väljaspool veeta, kuid seekord oli ka kodumaal sama hea olla. Aitäh kaaslastele ja aitäh peitjale! Tänu temale oli meil vähemalt kolm päeva sisustatud.
Seeria esimese aardega läks ludinal ning peaks siis teine keerulisem olema. Ei pea, ei olnudki. Neid va sipelgapoisse sebis vaid liiga palju ringi ja need kippusid küll varvaste vahele ja mööda jalasääri üles ronima. Aga hea oligi, ei saanud kaua paigal püsida, tuli kogu aeg liikumises olla. Liikusimegi kiirelt edasi. Täname aarde eest!
Eile ei jõudnud enam sellele rajale asuda ja õigesti tegime. Poleks olnud vaja end enne jaaniõhtut ribadeks kõmpida. Niigi sai tublid 15 km käidud. Täna ennelõunal jõudsime siia. Peitjagi koos koeraga liitus meiega. Olime kuulekad ja läbisime raja algusest lõpuni just selles järjekorras nagu numeratsioon ja peitja soovitused ette näevad. See oli hea mõte, mis siis, et meie rajavalik varieerus kohati peitja ideaaltrajektoorist üsna märkimisväärselt :-)
Täname Markot mõnusale jalutuskäigule kutsumast! Aare igati korras.
Vahepeal oli nagu sipelgaid tiba vähem, aga siin jälle mehiselt. Aga nüüd juba tean, mis teha. Koputasin karbilt sipelgad vilunud liigutusega maha ja astusin paar sammu eemale logima. Aitäh!
Leitud, logitud, lükkasime sipelgad jalgadelt maha ning liikusime edasi!
Ohsaa raks, veel on kaks. Found it: 17.Jun.2020 13:10 Keibu skv. liivarada #2 (3754). Lapsed soovisid rada läbida ratastega. Loodame, et nad said nüüd aru, mis on liivane maa, kus sõita ei saa. Umber 2/3 rajast saime rattaid käekõrval lükata. Seeria oli tore. Vahepeal hakkas ainult tunduma, et logiraamatutes on mõned nimed üle ühe puudu. Netis on aga logiraamatutes mitte. 20 alates logisime alati uuele lehele, kuskil meie lõpus ehk raja alguses aga eelnevale lehele. Edu ja jaksu kõigile. Tänud omanikule korraliku teostuse eest! Aitäh!
Sellist sipelgate kontsentratsiooni ei olnud küll varem kohanud, võitlus oli päris tõsine!
Rada läbivaks teemaks olid sipelgad, hästi palju sipelgaid ... Koordinaadid juhatasid ilusasti kohale, kõik leitud aarded olid korras. Leidmata, õigemini logimata jäi nr. 11. Tänud aarete eest ja jõudu nende hooldamisel!
See oli see koht kus jõulumäe intriigid jõudsid ka minu kõrvu. Polnud õhtu otsa aega olnud ennast geouudistega kurssi viia, seega oli segadust kui palju. Rada oli siiski prioriteetsem ning huvitava materjaliga viisin ennast kurssi alles mõned hetked hiljem lõkke ääres varbaid soojendades.
Tänud.
Auto jätsime parklasse ja sealt jalutasime rajale. Täitsa mõnus rada oli maha märgitud. Punktid mõistlikult peidetud ning masendavalt aega punktide leidmisele ei kulunud. Hiljem käisime avasime lähedal lombis ka selle aastase ujumise hooaja. Aitüma peitjale kõndima kutsumast, sellised mu lemmikud!
Aastaid tagasi lükkasime siin täisvarustuses jalgrattaid mööda RMK matkateed. Täna jalgsi oli tunduvalt lihtsam. Tore seeria. Aitäh!
Kui telk oli üles seatud ja eine söödud, tulime Keibu skv. radadele jalutama. Kahe tunniga said topsikud leitud ja võis päeva õnnestunuks lugeda. Aitäh!
Ilusa ilma puhul tulime jalutama. Võtsime aarded enda arust kõige lühemat teed pidi. Mere äärses looduses on alati mõnus jalutada, palju parem kui sügaval maismaal. Enamus teekonnast oli keeruline rada leida, eelkõige maismaa poolsetel aaretel. Aga leitud sai need kõik ja olime rahul. Mõne aarde juures oli sipelgaid, ühe topsi peal oli neid ligi 10. Ronimisaare tundus nii lihtne, aga samas ei saanud kuidagi end üles. Ühe korra jäi jõgi ette, aga Liis sai kummikutega lihtsasti läbi. Aitäh peitmas, oli mõnus 5km jalutuskäik.
Väga-väga mõnus õhtune jalutuskäik. Nägime üpris lähedalt rebaseonu, pea igas punktis jagasime maid aardevalvuritest sipelgatega. Ületasime jõge, veendusime, et parim geopeituse jalanõu on kummik, rõõmustasime täpsete koordinaatide või ilmselgete peidukate üle ja saime tõesti mõnusa emotsiooni. Suur tänu!
Mõnus jalutuskäik jätkus, tore mets, aare jäi ruttu silma. Aitäh peitjale.
Jalutuskäik jätkus. Leid tuli üsna kiiresti. Aitäh peitjale.
See koht oli eriti sipelgarohke. Üritasime siis ühelt jalalt teisele hüpeldes kuidagi logi kirja saada. Loodame, et meie logikirjutamise ajal mõni sipelgas topsi ei roninud. Ja kui roniski siis ehk järgmised lasid ta jälle välja.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mõnus matk ja mõnus ilm. Rajal kohtasime mitmeid peitureid. Rada isegi vankriga läbitav. Üks koht oli, kus natuke raskusi, aga Mikil oli kohe idee varnast võtta. Läbisime 6,5km, aega kulus ligi 3h, tempo oli meil aeglasem, sest Karl jalutas päris palju ka ise. Tänud peitjale.
Rajal sai kohatud palju toredaid nägusid, ilm oli supper ja seltskonnad muhedad. Aitäh :)
Jätkasime üheskoos metsa all kulgemist. Vahepeal keegi meist ikka vaatas õiget suunda ka ja nii need punktid meil läbitud said meeldivas seltskonnas.
Ok, see uus ring sai läbitud. Ilm oli super, rada samuti. Suur tänu peitjale!
Juba mitu päeva veeretasime peas mõtet, et siia peab ju tulema aga argised toimetused nõudsid oma ja seega tulek muudkui venis. Teisipäeva õhtune kena ilm ja suur vajaduse natuke liikuda said siiski olmetegemistest võitu ja nii me umbes kell 19 auto parklasse parkisime ja rajale asusime. Ei tea mina kas oli asi tähtede seisus või mis aga algus oli küllaltki konarlik :D Küll jäi esimese hooga telefon autosse, siis võtsime nr 1 aarde asemel hoopis nr 20 aarde :D Ühesõnaga nalja rohkem kui rubla eest. Olenemata alguse viperustest olid kõik leiud meeldivalt lihtsad - isegi mina sain raja lõpuks peitmise loogikale pihta ja nii enamvähem nullis juba teadsin mida tuleb jälgida ja milline rada täpselt aardeni viib. Loodus rajal oli mõnusalt vaheldusrikas ja rajal viibitud 2,5h läksid nagu poleks olnudki. Parklasse tagasi jõudes avastasime, et päike on loojumas ning seadsime sammud randa, et esireast seda vägevat sündmust nautida :) Suured tänud siia rada loomast :)
Teel Keibu poole sadas päris hullusti. Vahepeal lausa kahtlesime, kas ikka tasub rajale minna. Esimeste läbitud punktide juures veidi tibutas, hiljem oli päris kuiv. Rada läbisime vastupidises järjekorras suuremast numbrist väiksemani. Mõnus matk oli. Tänud!
See oli siis see ГУГМС - Главное управление гидрометеорологической службы aare.
Lastel oli tiimitöö juba ilusti selge ja juba jalutamise käigus lepiti kokku kes järgmise võtab, kes kirjutab, kes tagasi paneb. Ei olnudki muud teha kui piisavalt lähedal olles õelda et nüüd võib otsima hakata ;) Tänud peitjale
Korra varem sai seda osa rattaga läbitud. Nüüd jalgsi oli igatahes palju parem. Aitäh.
Just selline geopeitus mulle meeldib. Longid tunde metsas ja mereääres, ega kiirustada saanudki, liival tuleb ju rahulikumalt võtta. Vahelduseks logid leitud aardeid. teed kuskil peatus, hingad sisse seda mis näppude vahel põleb. Tahad keerad tuulele selja, või siis näo, kuidas parasjagu tuju on. Rada oli väga mõnus, tuues nii käidud kohtadesse, aga üllatuseks oli näha ka kohti kuhu polnudki siinkandis juhtunud. Mina pildistasin taas väärikalt surevaid püstiseid puid. Kahju et niiruttu rada läbi sai. Kui jaksu on veel selliseid naudinguid metsa istutada, siis palun veel
Marko Läänemaa matkaaarded on ühed meie lemmikutest.
Suured tänud, meile väga meeldis!
Väga vahva aarderada! Mõnus maastik mis ei tüüta ära ning kõik aarded peidetud hästi ehk lagunemise hirmu vms ei tohiks peitjal tulla. Kui seeria avanes, siis ma hakkasin üsna kohe Kallimat moosima, et palun lähme, sest peitja on jätnud oma aaretega sümpaatse mulje ning Nõva kant on ju meie kohtumisest saati veidi nö müstiline ja eriline paik. Lisaks tahtsime oma vana aarde "jäägid" ülesse korjata, mida ka tegime ja hüva teed talle vikerkaare taha! Rajal kohtasime ka ikside-ga ning mõnus geojutt toredate mängijatega on alati lisaboonus, aitäh iksid! Igatahes, ei pidanud aardeseerias pettuma ning mina tänan ja kiidan väga head peitjat! Tõesti oli tore aarderada! :)
Tänaseks oli plaan minna kuskile trippima, aga suund oli lahtine. Peale uue raja avaldumist viskas Anne üles mõtte siia tulla ja mis saab olla vastu selle kandi külastusele. Rada ise oli väga mõnus ja mitmekesine, täpselt paraja pikkusega. Suhteliselt raja alguses kohtasime üht mängurit, kes osutus üheks iksiks ning hiljem poole peal ka juba teist iksi :). Ühiselt sai ka raja ronimisaare logitud. Muuseas korjasime boonuseks ka teised rajal olevad aarded. Väga mõnus oli. Meile meeldis, aitäh :)!
Keibu-Nõva piirkond on mulle alati väga meeldinud. Siin on nii ilusad metsad ja need mere äärsed männid on omaette vaatamisväärsus. Suur tänu, et oli jälle põhjust siia tulla.