Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nõva looduskaitseala Keibu sihtkaitsevööndi (skv.) kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Allikas: Keskkonnaagentuur
Kuigi antud aardesarja nimi on liivarada, on siiski tegemist vaheldusrikka ja kauni maastikuga. Rada ei ole eraldi märgistatud, aga kattub kohati RMK matkatee ja Ranniku matkarada. Raja läbimiseks soovitan alustada algusest ning korjata aardeid õiges järjekorras, need peaks suunama õiges suunas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (2), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QTM7
Logiteadete statistika: 147 (98,0%) 3 1 0 0 0 0 Kokku: 151
Sellest topsist oli kindlasti pliiats putku pannud. Silver sai pätiga puu otsa aidatud ja mina sain all mängu jälgida. Vahva puu! Aitäh peitjale.
Kristel on ikka tugev naine ja aitas mind aardeni. Üksinda oleks vähe raske seda aaret kätte saada aga mitte võimatu. Aare kiirelt leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Leitud, tänud! Pikemad logid "Keibu skv. liivarada #6" ja "Keibu tavaline" juures :)
Maretil üks viimaseid, minul esimene Keibu liivaraja aardeleid. Tänud siia juhatamast!
Üle-eelmisel aastal seda rada siin läbi käies jäi kaks aaret nende asukoha tõttu logimata. Seekord siis nendest üks sai ka minu nime võrra rikkamaks. Tänud peitjale jalutuskäikudele lõbusamat tooni andmast aarete peitmise näol.
Käisime Elvega Keibu liivaraja seeria läbi + mõned seeriavälised teele jäänud aarded. Mõnusalt vaikne ja muguvaba oli siin täna. Koos rannas peetud piknikuga kulus 8,4 km läbimiseks peaaegu 3,5h. Kui kunagi uuesti tuleme siis jätkame Keibu luite aardega aga seeriaga saime ühele poole. Kui kusagile ronida vaja siis teadagi kes seda tegema peab :) Tänud.
Päästsime taas pliiatsi loodusjõudude käest ja panime topsi tagasi. Hakkab juba hajumus tekkima: üks logib, teine otsib maast pliiatsit. Aitäh!
Aitäh vaeva nägemast ja rada üles sättimast! Meil oli tore! Natuke pikem logi #10 juures.
Tegime väikse matkamise Keibu radadel. Tänud peitjale.
Tegime väiksema ringi liivarajast tänases soojas sügiseses pühapäevas. Aitäh peitjale! Oli väga mõnus jalutuskäik!
Oi jah, siin tuli lõpuks ära see, mida olin kogu aeg teadlikult vältida püüdnud - istun uhkelt puu otsas, keeran aardetopsi lahti, otsin taskust pastakat ja meenub, et see on ju jope taskus. Jope naerab puu all vastu. Ega topelt ei kärise. Aitäh!
Enne kui Tänavjärvelt Pärnu poole ajama pista, mõtlesime teha ühe väikse jalutuskäigu. Meil kulus ca 2 tundi, et liivaraja aarded kätte saada. Ilm oli ilus, mets seeni ja elukaid täis. Mõnus! Tänud siia kutsumast!
Alustasime päeva siin Keibu lahe ääres aardeid jahtides. Soojakraade oli omajagu, aga õnneks meretuul aitas, sipelgate vastu muidugi mitte ja ka ohtrate ämblikuvõrkude (ja rasvaste ämblike nende sees) vastu kah mitte. Aga sellegipoolest oli ring aus ja nautisime looduses kulgemist. Hiljem kastsime end merre ja see oli ikka korralik jahutus. Õhtu lõpetasime Dirhami sadama juures telkides. Tänud aarderingi eest! :)
Õudus kuubis. Sipelgad!! Mõnel topsil pliiats puudu. Aitäh.
Plaani tehes lootsin sellele, et küll ikka kuidagi kätte saan. Kohale jõudes sain aru, et nii lihtne nagu polegi, aga ega redelit ei viitsinud ka kuidagi tuua. Kuna suurem laps pole veel nii osav ega julge, siis pidin ennast ikka ise üles vinnama. Polnudki kõige keerulisem. Siin oli tänastest leitud aaretest ainus, kus pliiats oli täitsa nüri. Tahtsin enda oma sinna jätta, kuid ei mahtunud kuidagi ja jäi ikka see nüri sinna teritajat ootama. Aitäh!
Praktiliselt kogu päev sai veedetud sel rajal. Ilm oli õnneks kevadiselt päikseline.
Üks öö, 2 aaret. See oli nüüd jälle üks aardejaht, mis mulle tegelikult ei meeldinud. Õnneks olen siin terve raja ka ühe jutiga läbi jalutanud ja meeldivamaid hetki kogenud. Samuti ka paar korda lõkke ääres istunud ja ööbinud. Ilus koht. Täna-homme nüüd siis viimased kaks jäetut minu leiunimekirja lisatud.
Taaskord Keibus. Eelmine kord jäi otsimata sest puu otsa ilma redelita ei lähe. Seekord oli redel autos ning seetõttu sai teoks mõte ka siia tulla. Plaanis oli kõigepealt väike soojendav supipaus ning aarde otsimine.
Parkla valitses tühjus aga lõkkealuselt tuli tossu ning avastasin sealt korraliku tule :( Mitte ühtegi inimhinge läheduses ja nii süüdimatult hüljatud lõke. Hea, et tuulevaikne koht ja natuke märjem aeg.
Teades, et minu käes oleval autol on suured kirjad stiilis "pime näeb ja kurt kuuleb", siis ei olnud küsimust - kas jätan nii nagu jäetud või ootan kuniks lõkkealus tühjaks põlenud.
Ehk minu kiirest supipausist sai hästiveedetud lõkkeõhtu. Ootasin kuniks alusel kustunud söed ning seejärel jalutuskäik redeliga aarde juurde.
Sai täna siis Keibu rada ette võetud. Ilm sattus olema kehvapoolne. Külm, märg ja tuuline. Keegi oli ühe silla ka kaasa võtnud. Pidime uue valmis tegema et üle vee saada. Tore rada, läks kauem kui planeerisime. Tänud peitjale.
Emotsioonid/mõtted, mis valdasid meid rajal olles: mis pidi rada läbida, no ,kus see esimene aare on, läheks vahepeal mere ääre, tuiskab ikka korralikult, mina siit küll üle ei lähe, ma ei viitsi enam, natukene veel, kohe oleme silla juures, teeme puhkepausi, algus juba paistab, ootamine, tuttavad hääled, jes, lõpuks ometi.
Ja nii nagu alati, kusagil Eesti matkarajal, midagi kindlasti peab viltu vedama. Esiteks koolesid ära abivahendi patareid ja varu oli muidugi kodus kotis. Oleks siis vähemalt autos, aga ei veel kaugemal. Nii sörkisime Raiko järgi kogu selle rajka alates kuuendast leitud aardest. Keibu oja sai ka kahte erinevat moodi ületada, märjalt ja kuivalt. Minnes sai leida mingi purre,millele sai veel veidi metsa juurde lisada, aga jalad said ikkagi märjaks. Lotte see eest nautis SPA mõnusid. Ja kui jalad veel liiga märjaks ei saanud siis see nätske lumi tegi seda kindlasti. Tänu ebameeldivalt märgadele pätudele, või oli see hoopis midagi muud, jäi ka üks aare siin rajal leidmata. Kuigi jah hiljem kodus vaadates , me olime justkui sellest aardest üle jalutanud. Aga pole hullu, ükskord peame niikuinii uuesti tulema, sest multiaarded jäid ju täiesti otsimata. Võiks ju arvata, et järgmine kord olen selliste matkadele minekul targem, aga lootus sureb viimasena. Tänud peitjale aarete eest.
Selle aarde juures sain kohe mitu pauku :D. Esiteks, kodust olin kaasa võtnud meile mõlemale peenemad pühadepipstükid söömiseks ja mulle ka priimuse värske värske kohvi keetmiseks kui rajaga lõpetame. Mõnulesin just mõttes, kuidas see kõik varsti maitseb ja mõnusalt sooja annab... Ja siis piraki! :D tuli mulle järsku meelde, et piima kohvi peale unustasin ma ju kaasa võtta! Gaahhh! Ja ilma selleta ei tule kohvi joomine kõne allagi ning poodi siin maailma nurgataguses ju ei ole ja isegi kui mõni oleks, ei oleks ta täna enam kohe kindlasti lahti... Jõudsin just siunamise iseenda kanapea üle täistuurideni peale keerata kui järsku märkasin, kus tops on. Eeee… Whaaat?!?!? Päriselt siuke üllatus peale kümmet seninähtut?!?! :D :D. D. Kuna vererõhk oli kohvipiima pärast juba üles kruditud, polnud mitteleiul muidugi lootustki pilti tekkida, topsini jõudmise aeg oli vist isegi kiirem kui mõne teise sarnase objekti juures ja kuivemates oludes. Hea ikka, et taolised motivatsioonicombod ei ole mul aset leidnud väljaspool geopeitust, muidu oleksin otsapidi vist juba poliitikas… :D.
Ilus päev puhtas looduses. Tuul oli sügiseselt karge ja meri mühises.
See punkt oli nüüd natuke suurem ettevõtmine, aga sai leitud
Leitud. Suured tänud selle kauni matkaraja kokku panemise eest. Ilm oli päikseline ja soe ning matk läks eriti kiiresti.
See aare oli nagu rusikas silmaauku just sel hetkel ja sealkohas. Poisid hakkasid juba natuke ära tüdinema, aga kui selgus, kus see aare asub, siis polnud küsimustki, kes järgi läheb :) Mattiasel oli aare juba enne käes, kui ma reageerida jõudsin. Logisime siis ära ja see tagasitulek oli tal väga lõbus liumägi :) Aitäh!
Kui oled tädiülesandeid täitmas ja kantseldatavaks on geohuviline laps, siis leidsin, et Keibu rada on meile täpselt paras. Oligi. Ilm oli suurepärane, kõik aarded olid mõistliku vaevaga leitavad, poiss sai mööda puid turnida ja tegime koos lõunapausiga umbes 3.15 kestvusega jalutuskäigu. Ühes kohas võtsime saapad jalast ära ja ronisime läbi oja, sest kummalgi polnud viitsimist pika ringiga minna.
Aitäh peitjale mõnusa raja mahapanemise eest ja varasügisesel ajal ei olnud ka tüütute sipelgate muret.
Liivaraja selgroo murdmine nii kergelt siiski ei läinud. Lähenesin ühte teed pidi, lahkuda mõtlesin teist. Siis sai aga mõistus otsa ja läksin tagasi sama teed pidi. Peale seda pingutust oli aeg porgandi-peedi mahl kotist välja otsida. Aitäh!
Lastega kulus raja läbimiseks u 5h, pausidega suutis kahene peaaegu terve raja omal jalal läbida. Samuti on rada läbitav lapsevankriga, millel suuremad rattad. Vahepeal sai ka marju korjatud. Aitäh peitjatele, oli põnev!
Korilastele kulus raja läbimiseks koos seente ja marjadega veidi üle nelja tunni ning kokku tuli 8km
Kust kõik need sipelgad tulid?
Mõnus vaheldusrikas matk - tänud peitjale :)
Seekord sai tuldud koos ronimishuvilistega. Kiirelt oli tops käes ja logi kirjas. Tänud kaaslastele ja tänud aarde eest.
See oli täitsa äge puu ja eemaldas natukene kurbust, et seeni üldse ei saa.
Mõni aeg tagasi sai selgeks, et kui mul ikka Hanno julgestustrakse seljas pole, siis ma ei roni kuhugi (isegi mitte Ronimisministeeriumis, kus pehme matt kukkumiseks all). Jasmiin ja Erki ronisid oluliselt kõrgemale. Aitäh ;)
Kuna ilm oli ilus, siis tundus jube hea mõttena teha Keibu skv liivarada läbi. Me ei olnud valmis nendeks sipelgateks! Täiesti uskumatu, kui kurjad võivad olla ühed väikesed loomad. Ja mida kauem olime piirkonnas viibinud, seda tigedamaks nad läksid. Sellele vaatamata käisime vapralt kõik punktid läbi. Logisime korda mööda, sõime marju ja mina korjasin veel kotitäie seeni ning ravimtaimi. Aitäh peitjale :)
Selle aarde juurde liikudes, tulid mulle vastu oma enda jäljed. Kohale jõudes ootas ees üllatus. Kuna ma polnud üldse pööranud tähelepanu raskusastmele. Õnneks sain ilusti jõu ja ilu numbritega hakkama ning ka logi ilusti kirjas. Tänud.
Perega mõnusal matkal mille käigus leitud ka aarded. Väga mõnus metsaalune. Aitäh siia juhatamast!
Taas üks jõu ja ilunumbreid nõudev aare. Eemalt vaadates tundus lihtne, kuid reaalselt tegutsema asudes enam nii lihtne ei olnudki. Aga sain hakkama, polegi nii vilets turnija:)
Musternäidis selles osas, mida silmas pidasin, kui nimetasin mitmekesisust ning tähelepanu väärivaid vaateid. Väga mõnus peidupaik, pakub rõõmu nii silmale kui kehale. Logiraamatuni jõudmiseks kasutasin vist küll laste ligipääsuteed, aga kuna see oli nii võimas ja kapitaalne, siis midagi ära ei lõhkunud :o)
See aare jäi meelde, kuna Nõva söögikohas kohatud jussikeste salapära mitteleiust hoidis pinget üleval. :)
Üks ja vist ainumas natuke rohkem pingutust nõudvatest aaretest sel rajal. Või oleneb muidugi, kuidas võtta. Ehe näide sellest, et loll, kel palju jõudu, see läheb muidugi igalt poolt otse. Tark aga vaatab ja mõtleb ning valib selle kergema tee. Demokraatia, vaba valik, ise teed, mis tahad. Samale tulemusele jõuab mõlemat teed pidi. Tänud aarde eest!
Saime Nõva mõisa kohvikus teada, et Jussikesed üht aaret ei leidnud. Arvasime, et ehk see ja nii olnudki. Seda parem meel on, et nad leidsid jaksu uuesti ja aare ikkagi pihku saada. Kallo näitas üht ja Marko teist lähenemisteed ja -viisi. Mõlemad viisid sihile ning olid maastikuga 2.0-3.0. Jällegi lahe puu aardel. Ja teine poolaeg raja longi alanud.
Täname Markot mõnusale jalutuskäigule kutsumast! Aare kombes.
Kui noorgeopeituritele sai küte ette antud, avastasime, et üks kena nurgake, kuhu oma ajutine kodu üles sättida, sai vabaks. Enamus seltskonda jäi sinna telke üles sättima, kõige virisevama noore võtsin kaasa, et teel teda aktiivselt kuulata ja püüda tuju tõsta.
Nr 10st kõndisime paraku mööda, sest täpselt nullis oli pargitud üks mikrobuss, mille ümber askeldas seltskond. Aga siin kohapeal selgus, et noorgeopeitur kulus marjaks ära. Oli vähemalt kedagi üles saata.
Aitäh!
Pärast mitmetunnist motivatsiooni otsimist ja päikese asukoha muutumist oli teine katse hulga lihtsam.
Nii tore on käia tagurpidi, siis teab palju veel jäänud on. Alla tosina rosinaid veel! Ilm on päikseline. Ratastega raske ja vaevaline. Soovitame kepsutatult, mitte loksutatult rada tarvitada. Found it: 17.Jun.2020 11:44 Keibu skv. liivarada #11 (3745). Ümbrus muutus kuidagi tuttavamaks ka lastele. Aitüma meelitamast aaretega. Täname peitjat. Korralikud aarded!
Sellist sipelgate kontsentratsiooni ei olnud küll varem kohanud, võitlus oli päris tõsine!
Lõpuks ometi, päris mitu tundi planeeritust hiljem, jõudsime ka üheskoos kohaliku aardekobara kallale järama. Kuigi ega see ka kergelt tulnud. Kuna rumala peaga lubasin matkarada ja liivarajaks poldud piisavalt valmistatud. Kui suuremad emotsioonid maha surutud said, võis ka teekond lõpuks alata. Ma polnud üksi kes oma käega aaret katsuda tahtis, vaid sai ka üks poistest selleni upitatud. Julgus sai küll kiirelt miskipärast otsa aga tundus, et korraks nauditi siiski ka olukorda.
Mulle sobis igati. Tänud.
Juba parklas autost väljudes hakkasid sipelgad ründama.Katre pidas vastu kuni kolmanda topsini ja suundus seejärel mere äärde chillima.Muidu mõnus metsaalune,ainult järjekorranumbrit pidi pidevalt üle kontrollima.Vahepeal läkski korrapärane järg käest.
Tops nr.11 pidi peaaegu vahele jääma,millegipärast läks suunaga vähe lappama.Õnneks kohtasin juhuslikult Leviat kes rääkis raskesti kättesaadavast topsist.Suunaga väiksed korrektuurid ja olingi seda raja kõige raskemini kättesaadavat aaret logimas.
Aitüma rajameistrile
Auto jätsime parklasse ja sealt jalutasime rajale. Täitsa mõnus rada oli maha märgitud. Punktid mõistlikult peidetud ning masendavalt aega punktide leidmisele ei kulunud. Hiljem käisime avasime lähedal lombis ka selle aastase ujumise hooaja. Aitüma peitjale kõndima kutsumast, sellised mu lemmikud!
Aastaid tagasi lükkasime siin täisvarustuses jalgrattaid mööda RMK matkateed. Täna jalgsi oli tunduvalt lihtsam. Tore seeria. Aitäh!
Kui telk oli üles seatud ja eine söödud, tulime Keibu skv. radadele jalutama. Kahe tunniga said topsikud leitud ja võis päeva õnnestunuks lugeda. Aitäh!
Ilusa ilma puhul tulime jalutama. Võtsime aarded enda arust kõige lühemat teed pidi. Mere äärses looduses on alati mõnus jalutada, palju parem kui sügaval maismaal. Enamus teekonnast oli keeruline rada leida, eelkõige maismaa poolsetel aaretel. Aga leitud sai need kõik ja olime rahul. Mõne aarde juures oli sipelgaid, ühe topsi peal oli neid ligi 10. Ronimisaare tundus nii lihtne, aga samas ei saanud kuidagi end üles. Ühe korra jäi jõgi ette, aga Liis sai kummikutega lihtsasti läbi. Aitäh peitmas, oli mõnus 5km jalutuskäik.
Väga-väga mõnus õhtune jalutuskäik. Nägime üpris lähedalt rebaseonu, pea igas punktis jagasime maid aardevalvuritest sipelgatega. Ületasime jõge, veendusime, et parim geopeituse jalanõu on kummik, rõõmustasime täpsete koordinaatide või ilmselgete peidukate üle ja saime tõesti mõnusa emotsiooni. Suur tänu!
Alustasime 10ndast ja olime just kõhud suppi täis söönud, nüüd sai kohe jõu- ja ilunumbreid teha. Leitud. Aitäh.
Mõnus jalutuskäik jätkus, siin sai lisaks kiire põike maapinnalt kõrgemale teha. Aitäh peitjale.
Olime lugenud, et siin mingi kummaline puu. Enamik puid olid kõik täitsa tavalised, seega õige puu üles leidmine väga raske polnud. Kribina-krabinal üles ja oligi tops käes. Alla saamine oli raskem, sest koer seisis täpselt puu all ja ega ei saa ju talle otsa hüpata.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mõnus matk ja mõnus ilm. Rajal kohtasime mitmeid peitureid. Rada isegi vankriga läbitav. Üks koht oli, kus natuke raskusi, aga Mikil oli kohe idee varnast võtta. Läbisime 6,5km, aega kulus ligi 3h, tempo oli meil aeglasem, sest Karl jalutas päris palju ka ise. Tänud peitjale.
Rajal sai kohatud palju toredaid nägusid, ilm oli supper ja seltskonnad muhedad. Aitäh :)
Jätkasime üheskoos metsa all kulgemist. Vahepeal keegi meist ikka vaatas õiget suunda ka ja nii need punktid meil läbitud said meeldivas seltskonnas.
Aitäh!
Ok, see uus ring sai läbitud. Ilm oli super, rada samuti. Suur tänu peitjale!
Juba mitu päeva veeretasime peas mõtet, et siia peab ju tulema aga argised toimetused nõudsid oma ja seega tulek muudkui venis. Teisipäeva õhtune kena ilm ja suur vajadus natuke liikuda said siiski olmetegemistest võitu ja nii me umbes kell 19 auto parklasse parkisime ja rajale asusime. Ei tea mina kas oli asi tähtede seisus või mis aga algus oli küllaltki konarlik :D Küll jäi esimese hooga telefon autosse, siis võtsime nr 1 aarde asemel hoopis nr 20 aarde :D Ühesõnaga nalja rohkem kui rubla eest. Olenemata alguse viperustest olid kõik leiud meeldivalt lihtsad - isegi mina sain raja lõpuks peitmise loogikale pihta ja nii enamvähem nullis juba teadsin mida tuleb jälgida ja milline rada täpselt aardeni viib. Loodus rajal oli mõnusalt vaheldusrikas ja rajal viibitud 2,5h läksid nagu poleks olnudki. Parklasse tagasi jõudes avastasime, et päike on loojumas ning seadsime sammud randa, et esireast seda vägevat sündmust nautida :) Suured tänud siia rada loomast :)
Teel Keibu poole sadas päris hullusti. Vahepeal lausa kahtlesime, kas ikka tasub rajale minna. Esimeste läbitud punktide juures veidi tibutas, hiljem oli päris kuiv. Rada läbisime vastupidises järjekorras suuremast numbrist väiksemani. Mõnus matk oli. Tänud!
Raskusaste 3, vaimustav, käed juba sügelesidki, et saaks tallad maast lahti tõmmata ;)
Mina valisin suuna, Madis tegeles kirjatöödega, tänud aarde eest!
Mõnus mets, suund peale. Kohapeal natuke turnimist ja jälle nimed kirjas. Aitäh.
Esimese hooga arvasin et ka siinsel matkarajal on tegemist taaskasutusega NKT konteinerite näol, aga vot v6ta näpust hoopis täitsa tutikas seeria. See oli ka tänane viimane aare kus me oma viimased 2 vihmapiiska kinni pyydsime. edasi läx ilm ainult paremuse poole. Väga lahe tänud peitjale
Just selline geopeitus mulle meeldib. Longid tunde metsas ja mereääres, ega kiirustada saanudki, liival tuleb ju rahulikumalt võtta. Vahelduseks logid leitud aardeid. teed kuskil peatus, hingad sisse seda mis näppude vahel põleb. Tahad keerad tuulele selja, või siis näo, kuidas parasjagu tuju on. Rada oli väga mõnus, tuues nii käidud kohtadesse, aga üllatuseks oli näha ka kohti kuhu polnudki siinkandis juhtunud. Mina pildistasin taas väärikalt surevaid püstiseid puid. Kahju et niiruttu rada läbi sai. Kui jaksu on veel selliseid naudinguid metsa istutada, siis palun veel
Marko Läänemaa matkaaarded on ühed meie lemmikutest.
Suured tänud, meile väga meeldis !
Väga vahva aarderada! Mõnus maastik mis ei tüüta ära ning kõik aarded peidetud hästi ehk lagunemise hirmu vms ei tohiks peitjal tulla. Kui seeria avanes, siis ma hakkasin üsna kohe Kallimat moosima, et palun lähme, sest peitja on jätnud oma aaretega sümpaatse mulje ning Nõva kant on ju meie kohtumisest saati veidi nö müstiline ja eriline paik. Lisaks tahtsime oma vana aarde "jäägid" ülesse korjata, mida ka tegime ja hüva teed talle vikerkaare taha! Rajal kohtasime ka ikside-ga ning mõnus geojutt toredate mängijatega on alati lisaboonus, aitäh iksid! Igatahes, ei pidanud aardeseerias pettuma ning mina tänan ja kiidan väga head peitjat! Tõesti oli tore aarderada! :)
Tänaseks oli plaan minna kuskile trippima, aga suund oli lahtine. Peale uue raja avaldumist viskas Anne üles mõtte siia tulla ja mis saab olla vastu selle kandi külastusele. Rada ise oli väga mõnus ja mitmekesine, täpselt paraja pikkusega. Suhteliselt raja alguses kohtasime üht mängurit, kes osutus üheks iksiks ning hiljem poole peal ka juba teist iksi :). Ühiselt sai ka raja ronimisaare logitud. Muuseas korjasime boonuseks ka teised rajal olevad aarded. Väga mõnus oli. Meile meeldis, aitäh :)!
Keibu-Nõva piirkond on mulle alati väga meeldinud. Siin on nii ilusad metsad ja need mere äärsed männid on omaette vaatamisväärsus. Suur tänu, et oli jälle põhjust siia tulla.
Ott lippas ees ja meie osaks oli õigel hetkel seisma jääda. Mõnusa maastiku ja täitsa paraja pikkusega jalutuskäik. Tänan peitmast.
Kiire leid pikem jutt SIIN
Nagu tänapäeval moes oli ka siin puu otsa vaja ronida. Õnneks küll mitte väga niru puu otsa. Isegi minu tsentnerise kere all pidas vastu.