Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Käesolev aare kutsub teid jalutuskäigule Lahemaa rahvusparki ühe põneva energiaga puu juurde. Käsmu pahkadega mänd kuulub III kategooria kaitstavate loodusmälestiste hulka. Puud valvab metsanõid, kes on geopeiturite tegemisi jälginud, teinud omad ülestähendused ning logiraamatule liginemiseks vastavaid loitse ette valmistanud. Vaid üks neist viib sihile. Külastage siis ikka puud ka enne aarde juurde suundumist :) Logiraamatu konteineri avamiseks ei ole tarvis jõudu ega midagi sikutada. Nagu teistegi karpide puhul avab sisule ligipääsu kaas. Palun aardevalvur oma kohale jätta. Auto soovitan parkida küla lõppu parklasse.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 36.6140' 25° 54.9910' |
Aarde sildid: lahe_teostus (19), soovitan (17), 2020_aasta_aarde_kandidaat (8), vaatamisväärsus (4), lumega_leitav (3), seened (2), rmk_matkateed (2), pikem_matk(>1km) (2), marjad (2), lemmikloomasõbralik (2), matkarada (1), maasturiga_huvitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QY02
Logiteadete statistika: 92 (100,0%) 0 8 1 1 1 0 Kokku: 103
Vaatamisväärt puu oli tõepoolest nõiduslik vaatepilt. Nõia maja ise aga vajaks ehk kõpitsemist ja ventilatsiooni parendamist sest kõik niiske ja hallitab. Karp ka põnev kuigi selle parimad päevad möödas. Aitäh toreda koha ja aarde eest.
Oi siin ka muist aardeid veel otsimata. Mis seal salata siht siia oli paika pandud mõni päev tagasi. Kena jalutuskäik aardeni ja tagasi tänud peitjale aarde eest.
Uudishmu ajas vaatama, milliste krutskitega tegemist.Pahkadega puu leidsin üsna kergesti, ei olnudki sarnast varem näinud. Aga kus on valvurit nõid? Täitsa peidus oli. Aga lõpuks see huvitav koht silma jäi. Ku suurem "karp" avatud, üllatusin nähes selle sisu - selline mitmekesine valik! Kirjeldust lugedes tundus, et logiraamatu karbi avamine võib vajada nuputamist, aga see avanes peaaegu iseenesest, no nagu ikka karbikese avaneb. Kaant uurides tundus, et kunagi varasemalt oli asi siiski teisiti olnud. Aitäh peitjale kohta tutvustamast ja toreda aarde eest!
Tänase teekonna kõige meeldejäävam aare.Lugesime kõik aardes oleva läbi ja panime logi kirja.Meile meeldis.
Elve pildistas raja ääres midagi, me Oliveriga tulime nõia krutskeid vaatama. No siin oli mida vaadata aga liiga kaua ei lastud meil siin olla, juba kostus rajalt hõikeid, et me tuleks juba. Selgus, et Elve oli vahepeal lähedusest pahkadega üleni kaetud männi leidnud - nii, et siin lausa kaks vaatamisväärsust lähestikku. Eemaldasin karbist mingi kile tükikese, muidu paistis aare korras olevat. Tänan.
P.S. Hiljem tegime rannas väikse pikniku ja nautisime mõnusalt sooja ja tuulevaikset kevadilma ning korjasime natuke rajalt leitud prügi ka kaasa. Alguse sai kõik maast üles korjatud kommipaberist aga 4-5 viimase kilomeetriga kogusime nii palju prügi, et kõigil olid käed täis.
Kui juba niikuinii siinkandis olime, siis loomulikult ei saanud me jätta krutskeid vahele. Juba eemalt paistis uhke teostus välja ja lähemale jõudes läks kogu kaadervärk veel ägedamaks. Mis siin ikka kõike ette lobiseda, hoopis soovitan külastada, positiivne emotsioon garanteeritud. Aitäh!
Väga mõnus jalutamine oli Käsmus. Jõudsime nulli ja hakkasime pusima. Varsti saime aru, et niiskus pole aardele hästi mõjunud ja kõik liikus väga raskelt. Siiski avatud me saime ja midagi katki ei teinud, aga päris 100% enam algasendisse ei suutnud panna. Siiski karp on kinni ja järgmine peab uuesti pusima. Töntsid näpud peab praegu kindlasti koju jätma. Aga üldine teostus oli väga äge ja selliseid aardeid on rõõm leida.
Sellist mändi pole ma varem näinud. Tore aare ja vahvad nõiasõnad! Aitäh siia juhatamast!
Pika aega olen tahtnud seda aaret külastada. Hea jalutuskäik ja Käsmust tulles sai isegi vankriga suht nulli. Tore aare oli metsas.
Kuumusest ja rattaga ukerdamise koosmõjust uimasel peal võttis veidi aega, enne kui karbi lahti hammustas, aga lõpuks ikka sai hakkama. Tänud petijatele!
Kui teised kõik jäid kilgete saatel suvepäevade murumänge mängima, läksime meie Käsmule tiiru peale kõndima. See aare avaldus viiendana. Oh kui äge mänd siin on, pole sellist asja enne näinud. Kui mänd imetletud sai, suundusime aaret otsima. Algul oli juba hõise, et oh nii lihtsalt saabki? Aga vat ei saand, pidi ikka loitsu maha saama enne logimist. Signe taipas kohe õige abimehe kaasata ja mina kuulasin ilusti Signe sõna, tegin, mis vaja ja saimegi logitud. Väga tore aare, tegi meele rõõmsaks kohe.
Väga hea koht seal nende krutskite jaoks. Spikerdamiseks levi null ja peab oma mõistusega hakkama saama :D Eks siis mõtisklesime, kasutasime l*****raamatu nõuandeid nng kutsusime oma kainet mõistust appi....toimis küll - kaine mõistus tuligi appi. Leitud. Logitud. Aitäh!
Kui ei saa kasutada guugli otsingut vihjete saamiseks ja lugeda logisid nippide leidmiseks, siis tuleb ise hakkama saada. Catiberg saigi. Aitäh!
Otsisime hommikul, kuhu geopeitusele minna. See siin tundus huvitav, seda ka oma matkaraja pärast, kus jalutada.
Võtsime ka muid aardeid, mis rajale jäid. Peale Kivikülvi seadsime sammud siia suunas. Iga mingi aja tagant kontrollisime igaks juhuks ka suunda ja juba mõnesaja meetri pärast avastasime, et andmesid levi väheneb suurel kiirusel. Hereti telefon pakkus juba vaid hädaabikõnet ja minu oma küll 3G, aga ilma, et see midagi ära oleks laadinud. Et me seda ette arvestanud polnud, siis ei näinudki muud lahendust, kui liikuda tagasi levialasse, et aarde koordinaat seal salvestada ja siis offline kaardi abil otsingut jätkata. Nii ka tegime ja mõne aja pärast oli taas kaardil punkt olemas, mille suunas liikuda.
Kellaaeg oli selline, et aarde lähedale jõudsime juba pimedas. Lumevaiba tõttu küll olukord kotiks ei muutunud ja liikuda nägi, aga ikkagi vaevu. Ja kohas, kus silt männile osutas, selgus, et georada ka pole :D Ja metsa all oli lumi juba poolde säärde, ning mingitki rada ei paistnud. Sumasime siis lihtsalt viida osutatud suunas puude vahele. Õnneks tähistas õiget mändi infotahvel. Vaatasime seal korra ringi ja liikusime siis kompassi osutatud suunas. Siiani olime saanud liikuda lisavalguseta, aga nüüd polnud enam valikut ja süütasime telefoni lambi. Nii jõudsime kahtlase kohani. Maskeering oli piisavalt hea, et otsa vaadates tuli nähtavat mõni hetk seedida, enne kui klikkis.
Sisu paljastas ka igasugu toredaid asjakes. Uurisime neid ja kui Heret õige loitsu ette luges, sain mina tõdeda, et näe, selle järgi ma just lahti saingi. Igatahes oli karp väga hästi tehtud. Nii teostuse kui idee poolest. Nimed kirja ja siis ootas ees matk tagasi tsivilisatsiooni, välja sellest leviaugust. Kuigi ega mets oli sellise paksu lumevaiba all väga ilus. Täname laheda aarde eest!
Kodus anti käsk kätte, et otsi miski aare, mida leidma minna ja kuna nõiateema on mulle südamelähedane, siis oli see aare loogiline valik. Kohale jõudes ja matkama asudes algasid ka krutskid - levi ei olnud ning aarde asukoht oli "kuskil sealpool metsas". Sai siis Käsmu poole tagasi matkatud, levi leitud, koordinaadid paika pandud ning üsna pimedas taas õiges suunas teele asutud. Kohapeal ootas üle põlve lumi, kus oli omamoodi äge mütata. Aare ise oli otsimist väärt ja väga vahva, loitsud said ka kõik loetud ning esimene väljavalitu avas ka aarde. Aitäh peitjale, puu vaatasime ka üle, aga seda tuleme valges uuesti vaatama.
Siia Simpsu krutskitele olen ma juba ammu tahtnud tulla, kuid kord ei ole hea ilm, kord ei ole lihtsalt aega, kord ei viitsi keegi kaasa tulla ja ühesõnaga sada häda. Ju ei olnud see õige aeg lihtsalt käes. Seekord oli õige aeg käes. Kohapeal ootas meid ees lahe teostus ja pisike krutski, mis õnneks kiirelt lahenes. Aitäh!
Tutvusin loitsudega ja mässasin karbiga tükk aega, kuid lõpuks sain lahti. Pärast vaatasin puu ka üle. Suur tänu meistrimeestele!
Käsmu matka viimane. Väga tore nuputamine kohapeal :) Siit auto poole tagasi minnes hakkas hirmus parmude rünnak ja tõrje ei huvitanud neid üldse. Lõpuks otsustasin lihtsalt autoni joosta. Aitäh!
See aare meeldis nii väga, et ei hakanudki leides ise pusima vaid vedasin ka kaaslased õhtul kaasa ilmaimet vaatama! Aitäh lõbusa aarde eest!!!
See aare meeldis nii väga, et ei hakanudki leides ise pusima vaid vedasin ka kaaslased õhtul kaasa ilmaimet vaatama! Aitäh lõbusa aarde eest!!!
Oli tõesti kiiduväärt aare. Vaeva nähtud kõvasti ja lõpus veel jupp pusimist. Sääsed sõid ja mina aga pusisin. Edukas värk. Nõiale kummardus.
Hohoo, seda nõiutud mändi ma enne ei teadnudki! Igavesti äge, kohe näha, et täitsa krutskeid täis. Kui lõpuks nulli paika sain, siis aare mõjus veelgi meeldivama avastusena. Tõsiselt mitmekesine ja igas mõttes hea teostusega komplekt! Põnev, humoorikas, stiilne. Pean säherdustest väga lugu ja soovitan soojalt. Aitäh!
Leitud, oli ikka elamuslik konteiner!! Tänud peitjale vaeva nägemise eest!
Nõia krutskid oli tänase raja „Ooooooo!“-aare, meeldis nii üldteostus kui see triki „kaks sammu sissepoole“. Ja tekstid olid ka lahedad :). Preemiaks minu poolt aardele sildid ning ärgitan Simonet siis sama käekirjaga aardeid ka juurde peitma – sest ainult üks aare taolise teostuse puhul on kindlasti vähe ;).
Miks minna otse, kui saab ka teelt maha keerata ja minna läbi metsa ringiga? :D Teisalt jäime GPSi poolt suunatud imeliku ringiga väga rahule, sest kohtasime seal Frozen mutlikast tuttavaid sammaldunud kivitrolle. Oli lahe matk ja piknik metsas. Super-lahe puu on nõid aarde lähistele oma krutskitega meisterdanud! Aitäh kutsumast!
Sedasorti aarded on meie lemmikud :) superteostus, 11 punkti kümnest. Suur tänu :)
Oii see nõid oli küll krutskeid täis. Kui munkadel sai külas ära käidud, siis tuli mõte, et läheks ikka otse sirgjoones ka nõiale külla aga see teekond oli täis nõiatrikke, et mingil hetkel avastadsime, et olime ühe koha peal pm ringi teinud ja olimegi tagasi hoopis munkade juures. Egas siis muud kui võtsime ette uue suuna ja lõpuks jõudsime ikka ka nõiani. Lahe teostus, aitäh!
Tee pealt esimene aare sai nopitud siis vurasin siia. Tee peal kohtasin ebatavalist puud ja tegin kiire foto klõpsu. Edasi kulgesin aarde suunas ja peagi oli salapärane laegas leitud. Avades tulid justkui valguskiired seest välja, üliäge teostus siia maagilisse metsa sattunud, lahee. Tagasi teel tegin vanade aegade mälestuseks rattaga ka veidi sõitu. Ootamatult sattus mööda jalutama väike karumõmm, andsin talle fotoka kätte ja tegi kiire foto süüdistuse ka, aitäh :)
11 km jalutuskäigu teine aare. Juba vaatamisväärsus oli ohood väärt. Ikka tublisti pahkasem kui Pahaga tamm Läänemaal. Naised ajasid seeni taga, mehed aaret. Avades tundus, et lope, aga tutkit - logimiseks jõudmise alles mõne minutiga. Kogu teostus ja koht on lausa AA kandidaadi silti väärt! Lugedes hiljutist Simone-poolset korrastamist saan isegi aru, miks aare GC lehel tasulistele mänguritele on. GP lehel tasusid pole, igaüks saab ligi. Hinnake siis seda ja ärge lõhkuge aardeid!
Tuhat tänu Simonele ja Tarmole! Soovitan soojalt. Haarasime saksa lipuga ränduri kaasa, tasku neist juba punnis - 4 tk. Aare parimas korras. Nii hoida!
Tore jalutuskäik.Nõia krutskid üle vaadatud suundusime edasi .Aitüma,see on üks ütlemata mõnus kant ringi patseerimiseks
Nõial olid tõesti omad krutskid varuks. Algul aardekarbiga. Juba jõudsime vaadata, et mis siin ikka keerulist, kui ... peale mõningast pusimist ikka murdsime sisse. Edasi oli aga nagu Nukitsamehe filmis. Seened. Novembri keskpaigas! Lõpuks oli neid terve kapuutsitäis ja osa jäi veel metsa.
Seda puud olen korra vaatamas käinud, aga toona ei teadnud ma lähedal elavast nõiast veel midagi. Täna vaatasime puu üle ja läksime nõia krutskit kaema. Karl võlus kiirelt karbi lahti.
Vau mis äge puu! Maire oli seda kunagi juba varem näinud, minu jaoks oli esmakohtumine. Huvitav, mis haigus seda põhjustab? Olen varem mõningaid pahkadega puid näinud aga kunagi ei midagi sellist. Vaatamisväärsus mida soovitada loodushuvilistest mugudelegi. Pärast puuga tutvumist jalutasime natukene eemale ja tuvastasime ka ühe toreda teostusega aarde. Logiraamatule ligipääsemine meile probleeme ei valmistanud. Esimene liigutus mida tegin, andis võimaluse logiraamatut täitma asuda. Lahkudes avastasime aarde ja uhke männi vahelt veel ühe vinge krussis kuusepuu. Aitäh hea aarde eest! Kiitus!
Vast oma 7-8 kilomeetrine rännak oli siia jõudes juba seljatatud. Ei taibanud veepudelitki kaasa võtta, seega janu oli juba mitu kilomeetrit tagasi peale tulnud ja jalad hakkasid vaikselt mõistma andma, et puhka ka vahepeal. No ja tulin ja puhkasin siis vähemalt korraks seda aaret otsides. Minu jaoks ei meenutanud kuidagi see seda õelat rohelist nõida. Ainult sõnad nimes kattuvad. See siin on märkimisväärselt meeldivam. Igatahahes esmalt kulus juba ainuüksi revideerimisele mõned hetked, et suund logiraamatuni saada. Edasi oli juba ohhoo moment, kahjuks tuli ahhaa sinna liiga kiirelt järgi. Oli näha, et karbil olid vägivalla tundemärgid juures ja avamine osutus lihtsamaks kui oleks oodanud. Kurb lugu, et sellised asjad aset leiavad. Säärased juhtumid on minul igatahes motivatsiooni kõvasti maha tõmmanud uute aarete meisterdamisel, loodan et värskematel mängijatel on rohkem närvi ja püssi niipea põõsasse veel ei visata. Igatahes ma polnud säärast lahendust veel geomaastikul näinud ja kujutan vaimusilmas ette kuidas teekond logimiseni oleks mulle korralikult vaimselt rahulolu pakkunud. Seega minu poolt pöidlad püsti. Väike raport olukorrast peitjale ning loodan, et see lahe aare on peagi taas aktiivne. Männi enda vaatasin ka üle, täitsa veider nägi välja teine.
Super värk, tänud.
Mõnus jalutuskäik munkade juurest. Vaatepilt meenutas ühte teist nõida. õnneks siinne nii õel polnud kui roheline. Kõigepealt seesam avanes ja siis selgus, kuidas see tegelikult oleks pidanud käima. Tundub, et keegi on avamiseks liigset jõudu rakendanud :( Aga igatahes igati äge asi sellegipoolest. Aitäh peitjale.
Kahe munga juurest suundusime Nõia aaret otsima. Aaret nähes meenus kohe üks teine nõia aare :) Teostus lahe! Aitäh peitjale!
Tiirutasime natuke mustikates ja siis aare ilmutas ennast :) Lahe aare! Tänud teed juhatamast.
Jalutasime siia Matsikivi juurest. Teel sõime mustikaid metsa all punetavaid pohlamarju. Nulli lähedal imetlesime esmalt huvitavat männipuud ja seejärel otsisime üles aarde.
Jalutasin koeraga mõnusat metsa mööda aardeni ja tagasi. Aitäh toreda aarde eest!
Saime omal nahal tunda neid nõia krutskeid- terve rattatee on täis võlutud juurikaid ja kive, nii et kogu sisikond on segi raputatud. Õigesse kohta siiski jõudsime ja uhke puu ka üle vaatasime. Peale seda suundusime nõia juurde. Koputasime uksele, kuid keegi avama ei tulnud. Tegime siis ise ukse lahti ja piilusime tuppa. Nõid tukkus ülakorrusel, me saime rahulikult allpool toimetada. Logisime ja vaatasime ka loitsuraamatusse. Kahjuks ühtegi loitsu seal puujuurikate kohta polnud. Täname toreda aarde eest!
Matsikivi juurest kohale jalutades vaatasime kõige pealt puu üle ja siis alles siirdusime nõida otsima. Nõid oli vist Ussikuninga tähelepanu püüdmisest väsinud ja tukkus vaikselt, nii et saime rahulikult logiraamatut ning loitusraamatut uurida. Tänan.
Meie trajektoor sattus niipidi, et kõigepealt aare ja siis puu. Mõlemad olid vahvad ja vaatamist väärt. Tänud!
Jalgrattamatk Käsmu poolsaarel ja aarete otsimine.
Nagu siin nõiduslikus Käsmu metsas tihti juhtub oli Matsikivi juures telefoni levi taas null. Õnneks on rajad siin piisavalt tuttavad ning võtsime suuna edasi nõia krutskeid avastama. Suured ja magusad mustikad ahvatlesid meid teelt kõrvale, aga õnneks need polnud nõiutud ning jõudsime varsti pahkadega männini. Imetlesime, tegime mõned ringid ümber puu ja igaks juhuks ringi vaadates lähenesime ettevaatlikult nõia peidupaigale. Julgustuseks pistsime suhu veel magusaid metsamarju. See oli üks väga tore nõid, täitsa sõbralik ja lahke! Vahva pesa tal siin mõnusas metsas. Aitäh!
Geps keerutas nagu pöörane, seega sai seal metsa all ikka korralikult tiirutatud, aga kohale ta mind lõpuks ikka juhatas. Uhke värk, ega päris kohe ei saanudki asjale pihta, aga peale natukest uurimist sai laegas siiski avatud. Tänud aarde eest!
Pahkadega mänd on tõesti täitsa kena! Nõia peiduka leidsime ka, sest mitu pead on ikkagi mitu pead - samal ajal kui mina lähedal asuvate puude vahel Kapten Trummi tegin (seda va Kunksmoori poolt ära nõiutud saare peal ringide tegemise osa...) ja Anne mändi pildistas, olid Kristal ja Erkil nõia vigurid juba lahendatud.
Tagasiteel käitusime hoolikalt loitsudest leitud juhtnööride kohaselt, et halb õnn meid koduteel ei ähvardaks ning, mis veelgi tähtsam, järgmistel otsijatel veelgi keerukam oleks!
Aitäh meeleoluka aarde eest!
Erust alustasime matkamist, möödusime Käsmu järvest ja jõudsimegi pahkadega männini. Leidsime otsitava ja krutski. Tagasiteel leidsime Erust veel ühe kuivanud pahkadega männi. Tänud peitjale.
Täna alustasin Käsmu ringi küla lõpust parklast. Piki randa Kuusikrannani ja siis suundusin metsa. Nõidadega pean ettevaatlik olema. Kivinõid lõi mind omalajal oimetuks, nii et pidin tükk aega toibuma. Ka nüüd kippus nõid mind metsaall eksitama ja eksiradadele suunama, aga ühel hetkel olin kohal. Äge aare. Tänud peitmast!
Täpselt nii nagu mitmetel eelnevatelgi, tõi matkarada meid siia Matskivi juurest. Olime siin männi juures varemgi käinud, tollal aaret veel ei olnud. Vaatasime siin need trikid järele ja saimegi raamatule ligi. Väga uhke puu, külastamist ja uudistamist väärt. Täname kutsumast!
Matsikivi juurest kõndisime siia edasi. Igati mõnus jalutuskäik. Kohapeal jäi kahtlane element kiiresti silma. Ka logiraamatuni pääsemine peavalu ei valmistanud. Aitüma!
Mänd oli kutset väärt. Huvitav isend, tundus ümbritsevatega sama vanune ehk siis kasvanud samal kiirusel. Peitjale sellise leiu eest plusspunkt. Teise plussi saab aarde eest, hea teostus ja põnev väljakutse. Peale mõningaid õigeid loitse sain logiraamatule ligi ja nime kirja. Kokkuvõtteks 1 + 1 = 3 plusspunkti!
Korralik georada tõi korralikult teostatud kastini - lastel oli rohkelt uudistamist, kuigi leiti, et nõid on väheke lahja, peaks koledam ja hirmsam olema. Logiraamatu kiireks kättesaamiseks oli sel korral abiväest kasu, ma tutvusin alles loitsuraamatuga, kui üheksasel juba logiraamat näpus oli: ta on meil selline nupukas poiss ka, sai ilma loitsusõnadeta pihta, et mida teha tuleb. Ega ta oma uhkustamisega siis kokku hoidnud, aga kaksikutele piisas lihtsalt teadmisest, et ülesanne täidetud ja võib nimesid kirjutama asuda. Edasi toimus aus hääletamine teemal, kas lähme veel täiendavat paarikilomeetrist ringi tegema ja järgmist aaret jahtima või hakkame tagasi parklasse liikuma: nooremate laste hääled jäid peale, võtsime suuna parkale ja pidin andma lubaduse, et üheksane saab tulevikus minuga sagedamini otsingutele tulla, kuna temal otsimise huvi näib jätkuvat.
Väga lahe aare! Sai algul natuke mööda teed liiga hoogsalt jalutautd, mis seal ikka ots ringi ja tagasi.
Loitsud lugesime kõik korralikult läbi siis ei olnud mingi probleem ka karp lahti saada.Aitäh,meile meeldis.
Sain parasjagu kogu kupatuse kastist välja tirida ja veidi nõutuna karpi käes keerutada. Seda õiget liigutust siiski välja ei mõelnud. Konstruktsiooniga tutvudes jõudsin juba arusaamisele, milline osa peaks eenduma aga kui oled detailide osas pime mis pime, siis pole midagi teha. Päeva päästsid Madis ja Jasper, kes nagu tellitult kohale saabusid. Igatahes vägev asi kokku meisterdatud. Aitäh.
Prille polnud kaasas ja loitsud jäid lugemata, aga ilusa karbi saime kenasti lahti nii, et järgmistel ka avastamisrõõmu jääb. Tänud ilusa aarde eest.
Metsateed pidi kõndides hakkas Jasper mingi hetk aarde suunas vehkima ning aare kisama. Ma polnud talle öelnud, et aarde juures oleme, seega imestasin, et kus ta teab. Mõni hetk hiljem märkasin inimesi metsas, ju siis Jasper neid nägi. Lähemale jõudes selgus, et Henriko ja Kleone olid aardega tutvumas. Kleone luges mulle ühe lause ette ja hetk hiljem oli karp lahti. Aitäh, tore teostus aardel!
Siin sai ette võetud 10 km kulgenud matk, mille käigus antud aare sai leitud viiendana ja ühtlasi ka viimsena. Mul on siiralt hea meel, et just see aare sattus viimaseks otsitavaks sel rajal. Silm lõi särama ja jalg muutus kergemaks. Selliseid toredaid aardeid, kus ilu, võlu ja krutskid sees on alati oodatud. Kiidan! Aitäh!
Assa kui lahe aare! See tore karp seal kahjuks kaua vastu ei pea. On küllalt nähtud ilusaid nikerdusi kirve alt läbi käinutena. Aga äkki ainult tõesti liimist lahti? Meil olid õiged loitsud selged ja karp avas end kergesti. Nüüd silte panema!
Väga hea krutskiga aare, soovitame! Nb- juba on kahjustatud aardekirstu, tahaks natukene liimi saada.
Me kõik olime Krutskeid täis, Eriti mina ja Kats ;)
Üks vana logivõlg nelja aasta tagant...
Tänud toreda aarde eest!
Meile ka meeldis nii viidatud koht kui teostatud peidukas. Tean mitut juhtumit, kus loitsud on olnud meeletult tugevad ja eriti naiste suust öeldu. Tean ka palvete jõudu. Meil avanes küll karbike probleemideta ja sulgus ka. Ei pannud tähelegi et defekt ligi peaks olema
Meie rattaaardetuuri eelviimane aare. Olime juba päris väsinud. Kõigepealt avastasime kummalise männi ja siis läksime aaret otsima. Kirke ei viitsinudki enam kaasa tulla, kuid kui me aardelaeka avasime, siis kutsusime teda ka ilmaimet kaema. Oioioi, kui lahe aare! Läks minu AA 2020 nimekirja kohe. Hoolega vaeva nähtud ja armastusega nikerdatud. Karbi avas meile Kirke, meie ikka raputasime teist käes ja ei saanud lahti. Praegu loen, et juba esmaleidjatel oli karbi äär lahtine. Kes siis seda murdmas käis nii kähku? Kummaline.....
Aitäh peitjatele, nüüd jaksame tagasi parklasse veereda, emotsioonid olid võimsad!
Nägin küll, kui aare üles tuli ja koht oli ka ammu teada, aga leidma ei kiirustanud. Hetkel olid muud plaanid ja vahel on ka minul vaja VOL-aardeid. Tore, kui keegi neid kodule lähedale peidab.
Täna oligi selline päev, mil mu tava-aarete kalendris auk oli. Oleksin võinud hommikul minna, aga hommik oli liiga kena. See oli muidugi viga. Linnast sõitsin minema rahe ja vihmaga. Poolel teel Käsmu jäi vihm üle. Lootsin, et nii jääbki. Isegi Käsmu poe teeotsa juures veel ei sadanud. Aga taas oli nii pime, et see oli selge - kuivalt ma ei pääse. Parklasse pöörates juba sadas. Panin ratta kokku ja asusin teele. Minu üllatuseks oli jalutajaid teel tervelt kolm paari ja 2 üksikut inimest. Üks mootorrattur sõitis ka ringi. Kõigepealt peatusin mändi vaatama. Seejärel käisin aarde juures ja nautisin toredat teostust. Olge avamisel väga õrnad. Jõudu kasutada pole üldse vaja.
Kunagi plaanisin ise pahkadega männi juurde peita, aga ei mäletagi, miks tegemata jäi. Ja nüüd on tore, et jäi, sest praegust armast aaret oli väga vahva leida. Aitäh!
Seekordne jalutuskäik oli vahelduseks ilma koertega. Ei olnud senimaani selle männi juurde jõudnud - ei seenelkäikudel ega niisama. Nii et tänud kutsumast. Krutskeid takistasid mõne hetke kogumist aga varsti sai kavalus läbi hammustatud ja logi kirja kolmandana.
Jalutasime vihmasajus kohale. Viive ei olnud mändi varem näinud, kõigepealt vaatasime siis selle üle. Aardekarp tuli kiiresti lahti. Tagasi läksime mööda kallast. Aitäh!
Õhtul lõin geopeituse lehe lahti ja teavitasin Reigot, et Käsmus on jälle uus aare. :D Seda on viimasel ajal juba sama tihti, kui mai kuus lörtsi sajab. :D Reigo kõrvad liikusid ja järgnesid laused: Kus täpsemalt? ja Kas keegi on juba leidnud ka? Esimene küsimus oli lihtne, kuid teisega on juhtunud et virtuaalne ja reaalne geopeitus ei kattu alati. Peale sööki teavitas Reigo, et davai lähme teeme selle ära. Nojah, ega siis midagi, tuleb pimedas metsa minna. :D Jalutuskäigul rääkisime veel, et raudselt keegi juba leidnud ja võib olla tuleb meile isegi keegi vastu. Aga kohale jõudes vaatasime puu üle ja kui maps hakkas tiirutama, ütles Reigo, et seal on midagi. Konteinerit avades paistis juba, et karbi üks serv on eelnevalt viga saanud (järgmistele: karbi eluea pikendamise huvides, palun ärge kangutage karbi servasid!!! See käib väga lihtsalt!). Karpi avades oli imestus suur, kui nägime esimest korda esmaleidja geomünti ja logiraamat oli tühi. Meie teine FTF läks kirja 23:19 :) V: FTF geomündi, J: playboy võtmehoidja Täname peitjaid laheda aarde eest! PS! Selle logi kirjutamise aeg jõudsine Võsule, kus politsei meid kinni pidas. Pidavalt olema puhumisreid, kuigi me olime too hetk ainuke liikuv auto. :D Alkomeeter näitas nulli ja sooviti meile kena õhtut.