Suure-Kõpu mõis

Selle aarde otsija on jõudnud Suure-Kõpu mõisa parki.

1805. aastal siirdus mõis von Strykide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslik klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Peasissekäigu ees on lahtine sammasrõdu. Kõpu mõisahoone on peaaegu äravahetamiseni sarnane Tartumaal samal ajal püstitatud ja sama arhitekti kavandatud Kuremaa mõisahoonega. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool, mis tegutseb seal tänini. Kooli vajadusi arvestades on hoone ehitatud täiskahekorruseliseks. 2011 aastal lõppenud restaureerimisel leiti mõisa esindusruumidest erinevaid maalinguid. Söögisaali seinte värvikihtide alt leiti lummavad kujutised, mis on restauraatorite hinnangul tükike vana Roomat, täpsemalt Pompeid. Nende eeskujuks on olnud Rooma poliitikule ja kõnemehele Cicerole kuulunud villa freskod. Taastamistööde käigus toodi uuesti esile ka Vana-Rooma stiilis peosaali kunstmarmorist seinad. Samuti võib nüüd algsel kujul imetleda kahe juugendliku toa seinu ja lage kaunistavaid taimemotiive, mille järgi üht nimetatakse mooni- ja teist humalatoaks. Majast leiab veel tulbi- ja nartsissimaalingutega toad. [Vikipeedia/Sakala]

Veel on Kõpu kogukond kuulus oma pizza festivalidega, mis tavaliselt toimuvad augusti keskel. Pargi vallutavad siis erinevad pitsa-ahjud. Esindatud on ka külarahva endi poolt valmistatud (euroaluste peale ehitatud) popid pitsa-ahjud.