Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 4.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Torumehed võtsid viina ja nägid kõrval ühte toru ja torumeestel tekkis küsimus, et huvitav, kui palju viina sellesse torusse mahuks. Üks haaras taskust nihiku ja mõõtis toru läbimõõduks 26,67mm. Teine teadis rääkida, et see toru olla täpselt 64 meetrit pikk. Kolmandale jäi aga silma teine toru, mille läbimõõduks näitas nihik 60,3 mm, ja teda hakkas huvitama, kui pikk peaks see toru olema, et sinna 100 liitrit viina sisse valades jääks 200 grammi joomiseks üle. Ega nad selle arvutamisega eriti kaugele ei jõudnud, äkki oskad Sina neid aidata...
Vihje: pole
Lingid: https://resources.saylor.org/wwwresources/archived/site/wp-content/uploads/2011/07/ME303-4.1.1.pdf
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 260/6377 |
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC8WKVH
Logiteadete statistika:
29 (74,4%)
10
2
0
0
0
0
Kokku: 41
Sylli tõi tegelikult välja sellised asjad, millega me geopeitudes tihti kokku puutume, kuid nähes karpi silmapiiril terendamas - lihtsalt unustame. Legaalsuse koha pealt ma ei oska väga kaasa rääkida, küll aga vaidlen vastu sellel kohal, kus mind hulljulgeks peetakse. Täiesti vastupidi - veidi hull küll, aga mitte julge. Aga teema on tegelikult oluline! Kirjeldan olukorra seda külge oma silmade läbi:
Nähes kahte naist säravate silmadega tundmatusse paska sukeldumas, tegin sealsamas üleval kiire riskide hindamise, mis jätkus all jooksvalt edasi.
Rahvast piisavalt, selle taha asi ei jää.
Köis olemas ja kui vaja, saab häda korral midagi/kedagi august välja tõmmata - vajalikku varustust järele saata.
Mis seal reaalselt kõige ohtlikum on? Vesiniksulfiid ehk väävelvesinik (H2S) kanalisatsioonitorudes/kaevudes. Paarist hingetõmbest piisab, et teadvus kaotada ja siis tuleb kiiresti inimene värske õhu kätte toimetada. Eestis on selle kätte surnud nii töölisi, kui nende päästjaid. Ronisin esimesena alla, käpp oli iga astmega selliselt ümber redeli põimitud, et kui pilt eest läheb, siis ei kuku alla vaid jään redeli külge kättpidi rippu ja sealt saab mu kõrvupidi välja tõmmata. Väävelvesinikule iseloomulikku ammoniaagi-nuuskpiirituse-mädamuna segu lõhna tunda ei olnud. Metaanioht jäi veel, kuid seegi on iseloomulikult ära tuntav. All oli tunda kerget tuult - risk maandatud, võib katsetada.
Veevool. Õnneks õiges suunas - tuleb minna ülesvoolu - üks risk vähem. Allavoolu tuleks köiega julgestada. Vool on küll tugev, kuid jäin spagaatides redeli äärde. Kui järgmised tulid, said nad mu jalalabale toetuda ja turvaliselt ülesvoolu minna. Kui peaks libisema, siis redeli sai seina küljest lahti sel kombel, et keskelt enda poole tõmmata. Redel jääb risti ja keegi allavoolu ei lähe. - Risk maandatud.
Paanikahoog, teadvusekadu. Pole väga suur probleem - kui ükskõik, kellega meist juhtuks, siis ülejäänud kaks suudaks olukorras selget mõistust nii palju säilitada, et hakkama saaks. Kui lihtsalt vaja teadvuseta inimene välja tuua, siis saab seda teha tuttavast redelist kombineeritud kanderaamiga. Ülevalt köis alla, redeli külge. Inimese saan oma fliisi ja pükstega sinna külge fikseerida ja tulebki torust välja nii luks kanderaamiga, et kade hakkab :)
Kukkumine, luumurd, jala väänamine. Samasugune roostes redelist kombineeritud kanderaamitransport. Üleval oleval jõugul on piisavalt loomajõudu, et sealt välja sikutada. Redeliga oli võimalik kõigis torudes vajaduse korral liikuda ning mul oli Salme näol vägagi korralik ja adekvaatne abi võtta, kui oleks vaja läinud. Pärast lihtsalt köis külge ja sikutad peesitaja päevavalguse kätte. Veidi ebamugav, aga teostatav.
Bioloogiline oht - saad mingi pasanteeria kaela, mille tõttu paar nädalat kõht lahti on ja mille käigus kaotad vb 10 kilo. Enamasti on need ravitavad ja 10kg kaotuse üle ma väga ei kurda. Vähemalt mina mitte :) Peale tsivilisatsiooni naasmist püherdasime lumes nagu marutõbised penid, et vähemalt enesetunne parem oleks :)
Telefon - Maa all oli isegi Telia levi olemas. Testkõne läks ilusti läbi ja mõlemad pooled kuulsid teineteist. Saab vähemalt luugi all sidet pidada ja see on mõnikord väga oluline. Eriti, kui on vaja küsida, kus karp on :).
Ühesõnaga, ärme võta hulljulgeid riske vaid kaalutletud riske. Iga ohu korral, mida märkad, võiks olla "kaart tagataskus". Ja lisaks "jokker" selleks puhuks, kui ilmneb oht, mida ei märganud.