Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga tutvustamaks põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu. Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!
Geopeiturile on see koht küll rohkem teada – Lemmjõe aarete parkla. Ja kevadisele loodushuvilisele – karulauguparkla.
Lisame sõnastikku siis ühe ühise nimetaja – Kuusekäära parkla.
Siit avaneb nii värav rappa kui võimalus minna Lemmjõe tamme vaatama. Kevadel napsata põske üks imetervendav karulauk.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (7), soovitan (4), drive-in (3), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8WZW7
Logiteadete statistika:
114 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 115
Tegime parklas kiire logimispeatuse, rabaväravat pidasime seekord liiga kaugeks, tamme juures sai logi 11 aastat tagasi juba kirja. Nüüd edasi Soomaa teiste aarete juurde. Tänud kutsumast!
Praegusel aastaajal pääs aardeni ilus ja kuiv. Ei saanud isegi varbad märjaks. Tänud peitjale.
Kuni kanuud silla juurest vette said, oli meil logitud. Matk võib alata! Aitäh peitjatele!
Aarde juures parkis küll paar autot, aga ühtegi inimest näha polnud. Sain rahulikult logida. Aitäh!
Kui alguses oligi naiivne mõte ka naaberaarde juurde jalutada, siis kohapeal avanev vaatepilt tekitas hoopis küsimuse, kas selle aardegi juurde korralikult pääseb. Õnneks olid kummikud siiski abiks ning aarde sai suurvee imetlemise vahepeal leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Ka see aarde teostus mulle väga meeldis. Panin üht-teist kõrva taha, aitäh!
Otsustasime teha pühapäevase jalutuskäigu Lemmjõe tamme juurde. Parkisime geomobiili siia ja logisime siinse aarde leituks. Võtsime elevandi, jätsime auto. Tänud.
Hommikune esimene aare kui nett tagasi tuli ja sai kaarti uurida. Aitäh peitjale!
Tänase hommiku essa leid. Kena kohver seal :D Aitäh peitjatele!
See siin on parkla, kõigesööjatele. Kellele Lemmjõe tamme parkla, kellele karulauguparkla, kellele piknikuparkla, kellele kevadine võhumõõgaparkla. Ja üleüldse on see Kuusekäära Indreku parkla ja atraktsioon ka Indreku mägiveistele, kellel soodsama asetuse tõttu karjamaal on mõnus jälgida inimesi tulemas ja minemas. Ninad õieli ja kõrvad tuules laperdamas.
Kuna Muinaskülla me minna ei saanud, siis tekkiski ootamatu lisaaeg ja kuna Kõpu-Tipu tee oli veel remondis (kruusa veeti kohale ja rulliti piki teed laiali), siis saigi võetud kodutee ette üle Kildu.
Parklas tegime väikese mõttelise ümberpaiknemise Saeveski metsaonni juurde, ootamatu avastus. Olgu tervitatud taaskasutus!
Panime nimed kirja ja viskasime moonakoti üle õla ja astusime mööda teed lõkkekoha poole.
Ma võiks kihla vedada, et see suur tamm ja lõkkekoht on teest terve miili kaugemale veetud. No nii pikk see teekond küll varem ei olnud!
Pistsime kaasa võetud kotletid nahka, jõime sooja teed ja siis jätsin ma Peebu päikese ja tuule kätte tuulduma ja kihutasin ise karulaugumetsa. Ka karulaugu kasvukoht on kaugemale veetud. Nii vähemalt tundus. vaadates, kuidas piibelehed ja karulaugud ühes osas koos kasvasid, ei imesta enam üldse, kuidas võiks saada mürgistuse. Kui ikka ei süvene ja suures eufoorias kappad korjama lehti, mida ei tunne...
Ühel hetkel kostis eespoolt mingi jube ragin. Jäi loota vaid, et karul pole karulaugu isu kallale tulnud. Ühel hetkel nägin sinist jopet ja ohkasin kergendatult. Möödusin inimestest, kes ninad maas karulauku korjasid. Soovisin neile jõudud! Tagasiteel möödusin ma oma kahe peotäie pealsetega ja imestasin, et neil kaks suurt korvi korjamiseks. Eks omatarbeks vajalikud kogused on ka erinevad.
Peebule jõudsin auto juures järele. Nagu ikka oli tagasitee jällegi palju-palju lühem.
Ja kuigi olin heietanud karulaugu juures mõtet Väravat rappa ka vaatama tormata, siis jälle seesama kell sai takistuseks. Seda poolt tundi mul lihtsalt polnud. Tik-tak-tik-tak... Halastamatu!
Aarde eest aitäh! EVEJ
Kõrvake vist oli taas puudu, aga kõik oli kuiv.
Kuna Kõpu poole sõites oli teeparandus, siis otsustasime naasta üle Kildu. Ja kuna Kadril oli himu ka värske karulaugu järele, siis peatusime ka siin. Ja noh piknik kah. Nii sammusimegi igavesti kaugele piknikule. Manustasime oma võileivad üle jõe vahtivate lehmade valvsa pilgu all. Tegelt on need vist Šoti mägiveised. Ja Kadri läks metsa oma karulaugu järgi. Mina jäin veel istuma ja esimest käo kukkumist kuulatama. Aga aare ise oli heas korras. Aitäh.
Peatusime ja imetlesime liuvälja. Koheselt ei osanudki peidikut avada, aga arvestades asukohta, siis antud lahendus oli ehk parim. Üritasime ka natukene edasi liikuda, aga loobusime, kuna jääst ei olnud soovi läbi vajuda. Tänud!
Siin oli ka plaan üks jalutuskäik teha, kuid piirdusime ainult selle aardega. Siin oli päike jäise teega hakanud üks null tegema ja arvestades plaanitava jalutuskäigu pikkust, siis ei olnud me huvitatud tunda saamast, mida tunnike lisapäikest teeb selle rajaga. Seega uudistasime kasti ja selle loogikat ja panime nimed kirja. Jätsime elevandi. Tänud!
Kiire stardipauk tänasele päevale. Tuttav lahendus ja tuttav karp. Aardega kõik korras, meiega ka veel.
Tänud.
HEAD UUT AASTAT! vol 4
Leid oli kiire nign logigi sai kirja!
Merly & Mart
Panime nimed kirja ja suundusime kanuudesse, et oma kahepäevane rabamatk Riisal lõpetada. Aitäh!
Tänane eesmärk oli matkarada läbida ja paar aaret siit noppida. Alguses kohe kiirelt nimed kirja ja teele. Tänud peitjale!
Enne värava juurde minekut panin ka siia raamatusse oma nime kirja. Aitäh peitjale.
Peatusin sillal fotografeerimiseks aga taipasin kaarti ka vaadata ja ennäe, aare kohe kõrval. Raadiost tuli just Tokyo OM vehklemine, ärev oli kuulata. Lipsasin autost välja ja läksin logima, et närveerides kaasa ei peaks elama. Tagasi jõudsin sai siiski veel paar minutit reportaaži kuulata ja seejärel tulemust nautida :)
Selle suve sõiduriist on meie peres SUP laud, mistõttu mõtlesime umbes nii. Sõidame SUPidega Kuusekääralt Riisale ja siis külastame parasjagu plaanis olevat Soomaa kohvikutepäeva. Parkisime auto ära, kui korra chekkasin ka geokaarti. Mõne meetri kaugusel olevat aaret logimata muidugi jätta ei saanud, mistõttu saigi tore aare leituks ka. Vahvalt tehtud, see on minu esimele LK110 leid. Aitäh peitjale!
See aare jäi meil täpselt teepeale ..tegime peatuse ja logiraamatusse sissekande. Sellest aardest sai esimene LK 110 seeria aardeleid. Aitäh peitjale :)
Vahva aare, ei teadnudki, et selline seeria loodud on. Tänud juhatamast!
Selle aardega läks nii, et kuna parkmiskohad täis, pidime leidma endale teise koha, valik oli edukas :) Ei jõudnud autost väljagi, juhtusin korraks vasakule vaatama ja peidukas jäi silma. Kiire logi ja liikusime edasi teejoomise kohta otsima. Aitäh peitjale!
Tänane 2.aare, rajale ei läinud, kuna tuul on läinud väga läbilõikavaks. Ilusat kevade algust!
Kuidas ikka oma 30 ndat pulmaaastapäeva tähistad,,? Ikka geo radadel. Ilus kastike. Tänud
Siin oleme palju aastaid erinevatel põhjustel pikemaid peatusi väga mitmeid kordi teinud. Täna oli lühiajaline seljasirutus. Aitüma peitjatele, et oli jälle põhjust peatuda.
Kell oli juba palju, aga nii teeäärsetest aaretest lihtsalt mööda sõita ka ei saanud. Tänud!
Keegi teadis rääkida, et siit saavat nüüd autoga edasi sõita, aga ei, ikka keelumärk ees, nagu eeldasingi. Panin nime kirja ja parklast väljudes tuli juba järgmine geopeiturite ekipaaž vastu. Aitäh!
Mari arvas, onu oli täna vist lahkema olemisega. Tore peidik. Tänud peitjale.
Väga armas aare ja nauditav teostus! Suur tänu! Pistsin Miki ka aardesse, las vaatab Soomaal ringi. (Kes ei mõistnud, siis tegemist on tb-ga.)
Kiirakäärakuusekäära oli järjekordne mõnus kerge skoor
Meil on siit vähe pikem astumine juba tehtud ja seekord tegime ainult kiire peatuse. Panime nimed kirja ja sõitsime edasi Viljandi suunas.
Siin valmistasime end ette natuke pikemaks astumiseks ning see oli hea soojendus. Tore oli näha jälle taaskasutust. Aitäh!
Enne mini-matkale suundumist jätsime auto siia parklasse ja logisime kiirelt nimed ära. Tegevust ja sahmerdamist jagus üksjagu, enne kui rajale saime astuda. Tänud!
Siia jõudes asjatasid igaüks omaette. Üks hakkas sööma, teine aaret kaema. Ülejäänud tulid vaatasid ka mõne aja pärast üle, et näe vahva taaskasutus taaskord. Tõsi ta on, selliseid asju on ainult lust leida. Aitäh!
Siit oleme mööda sõitnud, aga peatunud pole, kuna ei Lemmejõele ega siinsesse rappa me veel oma jalga tõstnud pole. Täna oli plaan seda teha. Kuna Anna jalg sai veidi varem ühel matkateel kannatada, siis ta loobus sellest pikemast matkast ja mõtlesin, et käin üksi ära. Läksingi, ca 200m. Siis nägin jõe kõrget veetaset, jalas olnud matkatosse ning arvestades peagi saabuvat pimedust, keerasin otsa ringi. Ei, täna jääb see matk tegemata. Lugedes nüüd järgmisel päeval Lemmejõel käinute logisid, siis tundub, et õige tegu oli, sest ilma kummikuta oleks ma ikka ksukil hätta jäänud ja siis kuskil seal kaugemnal ikka otsa ringi pööranud, end kirudes ja nentides, et ei oleks ikka pidanud siia tulema. Seega, hea et niigi läits.
Siinse aardega selles parklas saime muidugi kärmelt ühele poole. Aitäh.
Kuigi alguses oli ka idee minna oma rabavärava aaret üle vaatama, siis no päevad on nii lühikesed, et justkui hakkad nagu aaret otsima ja juba viuh on pime. Ja siin võitlesime küll hämardumisega juba, eesmärk oli veel mõni aare ära võtta. Ja sestap imetlesime hoopis seda aaret siin, ei saanud konteinerit kohe lahtigi, nipitasime grammikese ja voilaa. Tegelt võib ju öelda, et see aare siin on värav rappa ja minu vastavanimeline aare on värav agooniasse. Sest just siin on veel viimane võimalus inimese kombel ots ringi keerata ja puhtaks jääda. Aga samas need muud rabaaarded ka mind ikka kummitavad päris ohtrasti. Tahaks veel sellel talvel jõuda selleni, et neid noppima hakata. Aga ma tõesti loodan, et selleks saabub ikka natukenegi talve, sest ega ka pool aastat hiljem pole sellist soovi ja sundust, et läheks nüüd läbi vee sumades neid rabaaardeid võtma. Äkki ikka kaanetab korra, et saaks mõni ka nii võetud, et pisar kogu aeg silmas pole.
Aitäh selle aarde eest siin. Põhjust peatumiseks ikka jagub ja ilus koht.
Ootasime parklas kaarti uurinud mugude lahkumise ära ja asusime otsimistöödele. Kaua ei läinud, kui karp juba end ilmutas. Aitäh peitjale!
See parkla veel nendest aegadest tuttav, kui meite mail päris talved olid, nii et vaid räätsades sai mõtsi külastada. Siis saigi aardeid veoautoga otsitud, et oleks julgem ja muretum tunne. Veoauto oli muidugi selline tugevam tükk, mitte nagu mõni meil siin oma muhvi autot nimetab. Kodu poole sõites veel meenutasime, kuidas ühest hangest kohalikud jorsid välja sikutasime. Olid ilusad lumised ajad.
Siin lasime kogu töö Maratil ära teha. Istusime Enzoga nagu saksad autos, kuniks meile läbi avatud akna karp ulatati, et saaksin nimed kirja panna :) Kuna kelaaeg hakkas vaikselt juba meid kiirustama sundima siis jätsime rabavärava seekord külastamata ...no ikka selleks, et oleks põhjust ikka ja jälle Soomaa mõnusasse loodusesse tulla :)
Veidike arutasime kas asume tänagi käidud radu kulgema, kuna aeg oli Hüpassaares ära kulunud siis liikusime edasi
Kes siis ei teaks Kuusekäära tigedat vanameest! Või kes meist pole tema käest sõimata saanud pelgalt eksisteerimise eest! Sel korral tema veised olid aga vanameest ennast mitte. Tänase kuupäevaga olid heade geokolleegide nimed ees ja üks auto parklas. Ei tea kas läksid rappa...? Me järgi ei läinud, sest teekond viis koju. Maru tegi väikese pikniku ja sõit läks edasi.
Jällegi kiire sutsakas, kuid silte ikkagi väärt! :)
Aitäh!
Parkla ja veised tundusid kuidagi tuttavad. Ahjaa - siin ju alustasime ja lõpetasime ühe metsiku 20 km pikkuse rabasuusatamise, et kolm aaret leida. Lõpetasime kottpimedas, huntide ulgumise ja praksuva jää taustal. Urjuhh! Täna oli kõik palju parem ja aaregi kenakene. Nüüd jalutame rabaväravani. Õnneks suuskadeta.
Jälle tore parkla aare :) Nimed kirja ja liikusime edasi värava suunas. Tänud!
Minu esimene LK aare end kaua otsida ei lasknud, oli vaid vaja matkarajalt tagasi jõuda. Tore kui lisaks autole ka aare parklas ootab. Väga vahva taaskasutus! Aitäh! EVEJ
Taaskord Soomaal kollaseid märke roheliseks tegemas. Parkisime ja logisime enne Raba väravasse minemist. Tänud
Parkla on juba varasemast ajast tuttav. Seekord tegime seal lühikese peatuse. Aitäh.
Taaskasutuse hea näide, väga lahe. Logides märkasin meile lähenevat toredat tegelast, kes stoilise rahuga meie suunas tatsas. Ootasime ta enne rappa suunava värava juurde teele asumist ära, tema tervitusviis oli omapärane jättes peale pai saamist parklasse maha suure loigu ja suure peotäie rosinasarnaseid asju ning seejärel võttis juba raba poole jalutavale Hannesele sappa. Naljakas vaatepilt, mida üritasin ka kuue kõrvuti kõndiva jala taga lonkides jäädvustada, aga sarviline ei soovis ikka eestvaates kaadrisse jääda ning pärast pildile jäämist sammus minu meelitamisest hoolimata hoopis otsustavalt tagasi kodu poole.
Aitäh peitjale, oli tore.
Jätsime ka seekord driveini proovimata ja kõndisime selle vähese maa jala. Küll kunagi jõuab ka selle asja järgi proovida. Logides jäi silma midagi tuttavat. Oleks nagu juba kusagil näinud? Tänud peitjale aarde eest.
Kui kohale jõudsin keeras üks karavan parklasse, jätsin viimaseks. Matkasin ära, tagasi tulles sain üksi tegutseda. Tänan toredate aarete eest!
Järgisime parklasse jõudes parkimiskorraldust, mis soovitas ka teiste masinatega 2-meetrilist vahet hoida. Edasi logisime järjekordse toreda aarde. Hoopis uutmoodi taaskasutus ja äge seejuures. Pärast leidu lugesime ka natukene infotahvlit. Aitäh!
Tegime võidu kumb aarde enne leiab. Selle mängu võitis Karl. Edasine katsumus oli saada karbile ligi. Õnneks oli abistav nooleke olemas. Peale leidu lugesime ka Kuusekäära talu ajaloost ja ühe põlvkonna kurvast lõpust.
Lahe koht peitmiseks. Tänud peitjale.
Kuusekääraga meenuvad vaid logid, kus vist Sandra külla suundujad vaid rämedat sõimu kaela saavad. Eks peab millalgi ka ise tee sinna järele proovima. Vägagi taaskasutatud värk, peitjaile tänud!
Tamme olime kevadel üle vaadanud, karulaugu ka ära korjanud. Ja kuna täna rappa plaanis minna ei olnud, siis jäi ka see värava aare külastamata. Seega tegime vaid kiire peatuse tühjas parklas ja logisime selle aarde. Väga toreda teostusega kastike varjas seda karpi. Suur tänu meistrimehele!
Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 6. päev, päevaleid nr 1.
Hommikul ärkasime puhaste ja puhanutena Soomaa keskuse saunamajas, kust ka Pirrr ja Mrttt eelmisel õhtul natukeseks läbi tulid. Sest nagu Piret ise autoteemat arutades pakkus: “ja võime teha veel sellist tuumalogistikat, et võtad vajalikud asjad Soomaal ära ja paneme auto kohe edasi kuhugi järgmisesse kohta” :). No kas polnud see hea plaan ja ma ise polnud selle lahendusvariandi peale isegi mõelnud! Ja tõtt-öelda on mul üldse viimastel päevadel kujunenud kindel arvamus, et kui üks punt peitureid teeks oma logistikabüroo, poleks hetkel riigis tegutsevatel laadimismeetrikatel enam vist lootustki... :D.
Lisaks mitut probleemi ära lahendava logistika väljakäimisele olid Piret ja Mart nõus läbi kammima ka terve hunniku Pärnu poode ning õhtu lõpuks oli mul seal keskuses tõesti juba tõeline sanatoorium saunaõlle/juustucombo ja hommikukohvipiimaga. Rääkimata sellest et nad tõid mulle ka streikiva purgi asemele uue priimusegaasi, Indyle ei midagi vähemat kui hunniku maheveisehakkliha ja üllatusena veel ka varase, detailideni läbi mõeldud ja teemasse sünnipäevakingi... Nii et te võite ette kujutada, kas ma olin seal tänulikkusest lõhki minemas aga mul tuli see kõik ära kanaliseerida põhimõtteliselt ainult magamisse sest Piret ja Mart sõitsid ju ära, mu autot veel Hüpassaarde ette viima ...
Hommikul keskusest minekule sättides astusin läbi ka peamajast, tagastasin neile laenuks saadud veekeetja ja riiete kuivatamiseks kasutatud riidepuud ning tänasin perenaisi (Meris ja Triin) meile osaks saanud külalislahkuse eest. Seal on tõesti kõige sõbralikum töökollektiiv üldse, RMK võib oma inimeste üle ainult uhkust ja heameelt tunda. Ja etteruttavalt võin öelda, et täna saabus neile sinna külla juba uus jalgsi matkav naine & koer tandem. Jaa, me teel kohtasime täna üht nii lahedat tiimi, ma näitan teile nende pilte ka, järgmises logis :).
Kuusekäärale olen varem mõned korrad sattunud. Seekord siis aarde logimiseks. Tänud peitjale toreda lihtsa aarde eest!
Kuna Jasper jäi autosse magama, siis piirdusime ainult selle aarde skoorimisega, kaugemad jätsime teiseks korraks. Aitäh peitmast!
Nüüd teades milline stiil selle seeria aaretel on siis kiire leid.
Mõnus peidukas, sellist taaskasutust on ikka tore näha, tänud aarde eest!
Ja ikkagi on tore, et looduses kutsutakse tagasi ikka ja jälle. Kohe mõnus on sellist aaret logida. Aitäh peitjatele!
Jälle teised! Ja tunk on tulnud vastassuunast, mis on väga halb märk. Võtsime ränduri kaasa ja sõitsime õnne proovima kõige kaugemate aarete juurde. Kuna kojusõit niikuinii sama teed pidi, siis Värav rappa jääb ootele. Aitäh!
Esimene logi täpselt kell 10. Alles siin avastasin, et konteinerites leiduv lamineeritud paberil tekst polegi mängujuhend, vaid paigaga seotud lisalugemine, mida ei kajasta aardekirjeldus ega ka mitte kohalik infotahvel. Antud juhul siis kalanduslugu - teema, millest ma ei mõika maimupoegagi :P Aga ikka tore kui aarde juures pakutakse lisaks ülimõnusale teostusele ja vahetusnännile ka natuke lugemist. Päris julgelt avalik lahendus, loodame, et Soomaa sügavustesse sukelduvad vaid korralikud inimesed ja vandaalitsejatel pole põhjust siin üksildases kohas peatudagi. Aitäh.