Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
"... ja 40 päeva peale surma läheb inimese hing taevasse..."
Nii on kirjas paljudes uskudes ja usundites, mõnes on nüansid ühtemoodi, mõnes teistmoodi. Kuid asjale on ka teaduslik seletus. Nimelt jõuab inimese jäänus umbes 40 päevaga sellisesse lagunemisjärku, et tema luudest hakkab eralduma fosforit. Fosfori ühendid aurustuvad ja tungivad läbi pinnasekihi maapinnale, segunevad õhus ning pimedatel öödel võib surnuaedades suhteliselt
värskete haudade kohal näha kummalisi, pisut rohekalt helendavaid gaasimoodustisi. Fosfori eritumine ja helendavate pilvekeste teke on eriti aktiivne augustis, kuna siis on maapind piisavalt soe ja lagunemine toimub intensiivsemalt, samas ka ööd juba pimedamad ja helendus seega paremini nähtav. See nähtus on andnud alust nii mõnedelegi tondi-, kummituse- ja zombijuttudele, pannud vägagi palju inimesi hirmu
tundma, nagu tundmatud nähtused ikka läbi aegade.
Kes tahab "kummitusi" oma silmaga näha, võib proovida mõnes linnadest ja asulatest
kaugemal oleval kalmistul augustiööl jalutuskäik teha, soovitavalt peaks eelnema mõned sajuvabad päevad, et fosforiaurud paremini pinnasest läbi imbuda saaks.
Samuti peaks olema tuulevaikne aeg. Aarde peitja võib kinnitada, et selline nähtus on reaalselt olemas ja ta ise on seda oma silmaga näinud.
Kes aga ei soovi mingil põhjusel minna pimedal augustiööl kalmistule, võib all oleval pildil leida "kummituslikud" kirjeldusest puuduvad koordinaatide osad ja seejärel üles otsida ka aarde. Pildile peidetud koordinaadid juhatavad sind kohta, kus seistes pead leidma "kummituse" , seda vaid enda ümber hoolikalt vaadeldes. Leidnud selle, on seal samas ka aardepeidukoht.
N 57° ___' ___"
E 27° ___' ___"
Vihje: Kummitused end päevavalgel tavaliselt ei ilmuta
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Siin otsi tonti | Vahepunkt | Geokontroll 95/85 |
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC154Z9
Logiteadete statistika: 91 (79,1%) 24 11 2 1 0 0 Kokku: 129
Kõige. Peamisem. Eesmärk.
Saksamaal lugesin logisid ja pilt sai selgeks, et mida, kus ja kuidas ja kui geokontroll roheline, tundus lihtsalt vormistamise küsimus. Samuti andis tuge see, et veel nõks rohkem kui aasta tagasi oli omaniku sõnade kohaselt kõik korras. Läksime siis kottpimedas väga entusiastlikult kohale. Aga sisuliselt oli haudvaikus, ei leidnud mitte midagi, mis viitaks aardele. Tegime geokõne, kuid selle põhjal ei suutnud me isegi tuvastada kohta, millest räägitakse. Eesti keeles vist ei öelda, et tundub, et kummitus on läinud paremate jahimaadele/vikerkaare taha/sellest on saanud igavene mälestus. Ometi täpselt nii see tundus. Kui liiga kaua olime jännanud ja suuremat sorti maa-ala igati läbi valgustanud ja käinud, läksime hoopis Värska spaasse. Spaa leidsime kiiresi üles ja väga-väga soovitame kõigile, kel sel kandis ööbimist vaja.
Olime põhjalikult ettevalmistunud ja ka varemleidjatelt saanud infot mida teha, aga siiski absoluutselt mitte midagi aardega seotud ei näinud ja kirjeldatud objekte ei näinud. Jään huviga leiuteateid ootama, mu jaoks müsteerium.
Looklesime vaikselt piusa poole kui märkasin tee ääres omapärast hoonet. Oli ta nüüd bussijaam või miski muu, ei teagi. Igaks juhuks tõmbasin korraks tee äärde ja lasin äpi käima. Oh sa poiss siin ju üks vormistamata lõpp. Kulutasin isegi seal üksjagu aega, aga leidmata ta jäi.
Jäin pimeda peale ja otsustasin kohale minna.Tund aega kulus vähemalt, aga mitte kui midagi.Millalgi uuesti Kui selgub, et ikka alles on.
Kokku veetsin siin surnuaia ääres natukene üle tunni. Kuna nii palju mitteleide ja viimasest leiust hulk aega möödas, siis usk edusse just meeletu ei olnud. Tahtsin siiski oma käte ja silmadega üle käia. Mõningase otsimise peale küsisin täpsemaid juhiseid varemleidja käest. Leidsin üles täpselt sõna-sõnalt kirjeldatud objekti, mille aare asuma peaks. Tänasin ja otsisin edasi. Aga ei miskit. Sain hea soovituse uurida pigem otse peitja käest. Märdiga arutasime ja jõudsime järeldusele, et keegi on kännu omalt kohalt ära nihutanud. Sain ka teada, et mis moodi selle aarde leidmine täpselt välja nägema peaks. Õigeks kontrollimiseks oli veidi vale aeg. Otsisin aga edasi. Kui sattusin pool juhuslikult varemleidja poolt mainitud kunst nelgi peale oli juba nagu pool võitu. Sealt maalt tuhlasin veel 25 minutit aga rohkem mõtteid polnud ja pidi loobuma.
Kas aare on kadunud või alles, seda ma ei oska öelda. Arvestades, et maskeering oli kolinud 10 meetrit eemale ja aare pidavat olema koheselt näha kui maskeeringut liigutada, siis kahtlustan halvimat. Mõne varemleidja ülevaatlik pilk oleks muidugi parem.
Kummitusnumbreid nägin kunagi ammu juba ja panin need omale kirja. Sinnapaikka see siis ka jäi. Aegajalt ikka olen tähele pannud, kuidas see aare tõuseb kauem leidmata aarete edetabelis järjest kõrgemale, kuid kuidagi ei satu siia. Tänane eksprompt-geopäev Räpinasse tekitas võimaluse ka tonte jahtima tulla.
Mis seal salata, algne geoplaan läks kiirelt vett vedama nagu esimene katse saada kätte Räpina Veetorni aare. Ei arvestanud sellega, et Räpinas on oma Tanel Linnas, kelle aarded lihtsalt ei ole käigu pealt logitavad. Seega jäid umbes pooled tänaseks kavandatud aarded lihtsalt ära. Aga ei nurise üldse, teele jäi Puhkuse, mille saaga sai nüüd rõõmsa lõpu ja Räpina ülivõrdes aarded said kõik leitud, seemneks jäi ainult Kaheksa posti ning Leevaku HEJ, mida ei saanud üldse otsida, sest kalamehed olid kohe nulli kõrval end sisse seadnud, pilsnerid käeulatuses.
Ja no siin ei näinud kah midagi. Sai küll lõpuks päris suuri ringe tehtud, et kui päise päeva ajal tonti vast nullist ei näe, siis ehk õnnestub talle otsa komistada, aga ei õnnestunud. Eks kunagi siis pimedas... võibolla...
Päevavalgus oli selleks ajaks ammu otsas, kuid kummitus end siiski ei ilmutanud. Proovitud sai isegi alternatiivseid tondipüüdmise seadmeid, vaikselt Ghost Busters muusikat ümisetud, otsipiirkonda hedelt laiendatud - ei miskit. Aga tontide nägimisega on mul alati tegelikult raskusi esinenud, selles mõttes ei julge kohe väita, et ei olnud :o)
Väga armas pood/kohvik oli lähedal, aga aare näppu ei jäänud.
Mina ei saanud sellest pildist mitte midagi aru. Ma päriselt ka ei näinud mitte midagi ei abivahenditega ega ilma, vaatamata sellele et olen seda juba paar aastat aegajalt jõllitanud :)
Piret ükspäev silmitses seda pilti, kui talle oma muret julgesin kurta ja tema hetkega lausutud numbrid järjest geokontrolli sisestades lõi värk roheliseks :)
Täna lõpppunktist end mööda sättides ja aaret otsima minnes ei leidnud ma aga midagi. Võib-olla tõesti oli asi päevavalguses ja vaja siia öösel tagasi tulla. Eks paistab. Kuigi ma seda hea meelega ei teeks... :)
Kodutöö juba ammu tehtud, tulime tontidega tutvuma. Kahjuks ei näidanud nad end. Vahest oli asi päikselises ilmas ja tuleb üleloomulike eluviisidega rohkem arvestada.
Tont seda teab, miks me teda koos aardega ei kohanud.
Geokontroll käes suundusime jahile, seisime keset prügihunnikut, päike säras taevas, no loomulikult ei näinud me mittekuimidagi!
Seiklesime 2,5 tundi öisel Mikitamäe tänavatel püüdes arusaada mõistatuslikust pildist või loogilise mõtlemusega jõuda salapäraste kummitusteni. Seekord edutult :(
Ragistasime pildi kallal mitu päeva. Veidi uurimist ja lahendatud ta saigi. Aaret ise aga ei leidnud. Isegi telefoniteel saadud vihje ei aidanud. Kunagi hiljem ja õhtul otsime uuesti, vast siis näeme ka kummitust.