Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare viib meid Oandu loodusmetsarajale. Rada tutvustab vanu rannamoodustisi, metsa arengu erinevaid etappe, metsloomade tegutsemise jälgi.
Nii, nüüd jõuame oma matkarajal kohta, kus võite näha karu. Infotahvlil. Aga väidetavalt on võimalik neis metsades ka päris karu kohata. Usun, et matkaline selles seikluses siiski parema meelega ei osaleks. Ehk siis jääbki üle ikka infotahvli karu imetlemine.
Ja ärge siis karu imetlemise hoos unustage aaret üles otsimast ja logimast.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (8), soovitan (3), rmk_matkateed (1), puugid (1), pikem_matk(>1km) (1), matkarada (1), marjad (1), lumega_raske (1), laudtee (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8WX99
Logiteadete statistika: 82 (100,0%) 0 2 2 0 0 0 Kokku: 86
Oli vaja veidi otsida, aga kui õigesse kohta pilk peale läks, oli ka aare leitud. Aitäh!
Pärast kmoori sündmust tulime Oandule matkama. Mõnus mustikane retk. Aardeleid tuli lihtsalt. Suur aitäh!
Täna sai autonina Oandu poole keeratud, et siinsete mõistatuste jaoks andmeid koguda ja mõni matkarada ka täies mahus läbi jalutada. Andmete kogumine läks nagu ta läks, midagi nagu sai, ja midagi nagu ei saanud kah. Aga selle kunagi leidmata jäänud Karumetsa sai ilusti küll. Eks andis tegelikult nüüdki jupi aega seal metsa all ringi tammuda, enne kui aarde peidukas silma jäi. Aga kui juba pilk õiget kohta tabas, polnud enam kahtlustki, et õige koht leitud. Tänud peitjale selle toreda aarde siia Karro metsa (vist kutsuti seda metsaosa vanasti nii) petmise eest, nüüd mõnus metsas jalutades ka aardeid noppida.
Ikka geokogemus aitab, et õige objekt silma jääks ja õigesti avaneks. Lahe, tänud!
Startisin rajale koos mugudega, kes jõudsid mulle otsimise käigus uuesti järele. Minu null näitas pigem umbes infotahvli taha ja seal oli ka enne tiirutatud, sestap läks hulk aega enne, kui lõpuks aardeni jõudsin. Aitäh!
GPS juhatas veidi mööda aga kui nõutult ringi vaatasin siis sain aru küll! :D
Merevees solberdamise järel põikasin aega parajaks tegema tuttavale metsarajale. Mustikate peale läks rohkem aega, aga aarde sain ka logitud. Oandul on alati mõnus jalutada. Aitäh.
See oli perekondlik ettevõtmine.
Esialgu ei paistnud nullis midagi kahtlast. Kaugemal ringi vaadates jäi üks kahtlane koht silma ja lõpuks tops ka. Tänud
Tulime Loodusmetsarajale matkama ja aardering sobis siia suurepäraselt, lastel põnev otsida :) Tore teostus, täname!
Meil kulus vist ligi tund, et loodusmetsarajal selle aardeni jõuda, sest me käisime rohkem raja kõrval, sõime veel leiduvaid mustikaid ja pohli ning pildistasime erinevaid seeni. Minu telefoni järgi oli null küll pisut eemal aga kahtlane objekt hakkas kohe silma ja sealt me selle topsi leidsimegi. Seejärel leidsime aarde lähedalt veel hulga erinevaid seeni mida pildistada. Täname.
Konstruktsioon on väsinud, aga veel püsib koos (kui tugevamat tuult ei tule).
Kui Vihulas aarde lõpetasime olid rohelised ratturid juba viimseni kadunud. Nüüd olid nemad oandule jõudnud. Sellest tulenevalt valisime otsimiseks metsaringi. Teine pool maanteed oli ülerahvastatud. Found it: 22.Aug.2021 13:21 Karumetsa. Kruvid on täiesti lahti aluse küljest. Ju on ka veidi sikutatud. Hoidsime ettevaatlikult alust kinni ja avasime järgmist kihti. Sisu oli OK. Kõik muu aga vajab siiski "kohendamist" täname rajale meelitamast. Veel päev hiljem peale pikemat istumist tuleb uuesti käima õppida.
Kui Käsmu mereäärselt ringilt 3 tunni pärast tagasi jõudsin, olin rampväsinud. Pugesin auto tagaistmele ja magasin natuke. Enesetunne läks veelgi paremaks, kui olin Kaspervikus keha kinnitanud ning Võsul end kangelaslikult laintesse heitnud. Ja kuna päike oli alles kõrgel taevas, arvasin et asi see Oandu matkarada ka läbi teha ning mõned aarded otsida ole. Nii asusingi täielikus üksinduses õhtusele metsamatkale. Sugulast ei kohanud, kuid aarde leidsin kavalast peidikust. Tänan.
Mõtlesin, et olen kaval ja lähen kell 6 hommikul aardeid otsima, et palav ei oleks. Jahe küll eriti ei olnud - ikka täitsa palav. Aga sellest tuurist ei tulnud midagi välja - kohe maandus minul 1000 parmu, kes ka läbi riiete purema hakkasid. Ei aidanud neile tõrje ega rattaga sõitmine. Suure "tantsu ja laulu" saatel sai see aare siiski hädaga leitud ja põgenesin ruttu kuuti tagasi. Nüüd sain aru mis putukajamast kõik logivad. Tänud asjaliku aarde eest, suht logu see muidugi on.
Jätsin vanema generatsiooni Oandu vaatamisväärsustega tutvuma ja tegin vähe hoogsama jalutuskäigu, Arvestades igasugu satikate agressiivsust, ega seal pikemalt seisma nagunii väga ei kannatanud jääda. See aare jäi rajale esimesena. Aarde leidmisega pikalt ei läinud. Tänud aarde eest!
Mind juhatasid koordinaadid natukene eemale, aga ka sealt jäi üks kahtlane objekt silma, mis osutuski peidikuks. Aitäh!
See matkarada kai kaasaga eelmine suvi juba korra une alla läbi käidud. Siis veel neid uuemaid aardeid siin polnud kuid ilmusid paar päeva pärast meie käiku. Seekord siis võtsin ringi teistpidi ette. Ilm oli jätkuvalt kahtlaselt vesine ja jahe. Vastavad riided aitasid seda probleemi muidugist kõvasti leevendada. Mõnusas tempos kulgedes olin peagi esimese aarde juures. Kahtlane asi jäi kiirelt silma, seega leid tuli ruttu. Eks see süsteem seal nati radida juba on saanud, aga suures pildis veel püsib koos.
Tänud.
Tee aardeni kulges huvitavalt. Miki keksis mööda metsa ja näitas mida oskab. Kohale jõudes näitas meie null veidi eemale, aga Miki märkas õiget asja. Aitäh!
Mõnus lonkimine laudrajal, aare ning hea seltskond - parim päev! Aitäh peitjale!
Nähes karu tormasin sellest esimese hooga mööda kuni jõudsin siili pesani. Peale siili tervitamist käisin läbi joogipunktis janu kustutamas ja siis tulin karu juurde tagasi.
Tänane imeline õhtupoolik lausa kutsus metsa. Kuna Esku ja Sagadi logiraamatud ootasid vahetust, sättisin end siiapoole. Kõigepealt matkasin Oandu radadel. Siin mängis mu gps peitust, igatahes keerutasin hoolega nullist 20 m kaugusel ja leidsin vaid hulgi karude märgistatud puid. Hakkasin suuremaid ringe tegema ja mingil ajal märkasin aaret. Aitäh kutsumast, saingi rohkem värsket õhku ja võimaluse karude kraapejälgi uurida!
Mõtlesime et lähme lumega mängima, valisin matkaraja, mõnus matk matk oli, nullis oli korra et ei leia, kuni juhuslikult jäi aare kätte, super teostus, aitäh
Jõudsime oma lumisel 5.5 km metsamatkal esimese karuni. Huvitav lugemine ja kena kant. Aardepuud sai ikka omajagu otsida kuni Marje leidis. Kätte saamine oli veel kerge pusimine nagu ka tagasipanek. Loodetavasti jäi ikka nii nagu vaja, lumest hoolimata.
Tänud peitjapaarile viisaka karuaarde eest! Aare kombes. Karu ei kohanud, ei ajanud teda ka talveunest üles. Aga puudel oli vist jälgi näha küll.
Üldse ei tulnud selle mõtte peale, miks aardel selline nimi on. Alles siis, kui infosildikeseni jõudsime ja lumel suurt käpajälge nägime. Pimedas oli nüüd iga krõps kahtlane. Ruttu aare logituks ja metsarada pidi tagasi. Tänud
Vihma sadas, enne aarde juurde jõudmist tuli bussitäis venkusid rajal vastu. Pärastpoole sattusin veel kolme kohalikku perekonda kohtama, otsimisega sai rahulikult omaette tegeleda. Taxu firmamärgiga kvailiteetteostus, neid on alati väga mõnus leida, aitäh!
Päris vaba karu päris Oandu metsas kohata oleks minu jaoks nagu lotovõit. Erinevalt miskipärast üldlevinud arvamusest, ei ole karu sugugi kõige ohtlikum metsloom Eestis. Kõige tugevam - jaa! Aga inimesele kujutab metsaott tõsist ohtu siiski vaid juhul kui kogemata ema ja poegade vahele satud. Palju rohkem tõsiseid terviseprobleeme põhjustab massi poolest hoopis teise äärmusse jääv puuk. Ja suurulukite seast on agressiivsema loomuga pigem metssead, keda meie looduses mesikäppadest oluliselt rohkem leidub. Isegi põdrad olevat "kurjemad" kui karud.
Tegime ringi matkarajal. Otsisime ka eelmisel korral leidmata jäänud ja vahepeal lisandunud aarded üles. See aare sobis oma kohale kui rusikas silmaauku. Väga kena! Tänud!
Otsustasime selle matkaraja tiiru läbi teha. See oli esimene leid sellelt rajalt. Mugusid oli rajal palju liikvel. Otsimist nad ei seganud.
Metsas oli päris palju rahvast, kõik olid loodusesse jalutama tulnud. Hoidsime teistega ohutut pikivahet ja suundusime metsa karu jälgi ajama. Väga kaua ei pidanud nimad maas käima, sest otsitav jäi silma.
Oandu metsarajale jõudes oli veidi tunda kevadist koroonahõngu, kus kõik linnainimesed suundusid kas Viru rappa, Saula siniallika juurde, Tuhala nõiakaevu piiluva või muud kommertslikku. Nüüd on oleks nagu mindud gramm kaugemale pealinnast. Käsmu parklas oli autosid palju, samuti Altja parklas. Nüüd siin Oandu loodusraja alguses mahtusime napilt parkima. Inimesi vooris rajale ja rajalt ära üllatavalt palju. Ennem karude metsa jõudmist pidime ees liikuvate matkalistega tekitama sobiva pikivahe, et ei oleks midagi imelikku sellest, et me nüüd karumetsa vahele ära kaome. Raja esimene aare meil väga lihtsasti ei tulnud aga Maire oli see, kes meid välja päästis. Logida aga siiski ei saanud, sest pidi järjekordse mugu möödumist ootama. Osavalt peidetud aare, aitäh!
Pärast hiljem kui siit uuesti möödusime, tabasime aardejahilt Marju ja Mihkli. Ütlesime, et kui nad abi vajavad, siis võivad üle metsa karjuda ja aitame. Pärast oma käiku siin matkarajal käisime siiski piilumas, et nad said täitsa hakkama.
Mida ikka sügisesel pühapäeval teha? Pannkoogid moosiga ja kohv ning Oandule aardeid kaema. Aitäh! PS: lahe teostus!
Esimene peatus väiksel jalutuskäigul. Kõigepealt tuustisime niisama, aga siis taipasin peitja nime vaadata ja fookus kohe muutus. See mõjus ja kiirelt jäi õige koht silma. Aitäh peitjale.
Saime ette võtta ühe pikema jalutuskäigu, et kolm aaret üles otsida. See oli esimene aare. Väga mõnus oli ilusa ilmaga metsas jalutada ja loodust nautida. Natukene saime ikka otsida. Ei tulnud väga kiirelt see leid. Saime nimed kirja. Aardel lahe teostus, igati vinks-vonks. Aitäh peitjale!
Seda matkarada oleme korduvalt läbinud.Küll aardeid otsides ,kuid ka niisama jalutamisvajadust rahuldades.See on muidugi tore,et siia on taas miskit juurde peidetud.
Veidi tuli avarama pilguga ringi vaadata,kohe ei hakanud silma.Aitüma peitmast
Töönädal küll, aga kiskus linnakorterist eemale. Seega mõtlesin õhtu ja öö looduses veeta ja hommikul siit tööle minna. Oandu sobis selleks suurepäraselt. Boonuseks oli siin ootsamas üks väike kolme-aarde-matk tuttaval ringil. Endal ei ole jalgsi looduses olles õnnestunud karu näha, vaid auto aknast. Samas jälgi ja väljaheiteid olen nii mõnigi kord kohanud. Sellest aardest edasi matkateski õnnestus väiksema mõmmiku jalajälge näha, oli teine risti üle raja läinud. Aitäh!
Leitud. Seisime tükkaega seal kuna vihje ütles kuusk siis vahtisime ainult suuri kuuski kui lõpuks jäi silma midagi imelikku. Äge teostus.
Marise üritusel kogunes paras kamp huvilisi kokku, et siia metsa aardeid otsima tulla ning kuna minul olid kõik ka veel leidmata siis sobis see plaan väga hästi. Ja nii me siis matkarajale suundusimegi. Esimesena jõudsime Karumetsa aardeni. Ootasime kuni kõik on peiduka tuvastanud ja siis läkski logi kirja. Aitäh aarde eest, natuke tahaks jah kõpitsemist, aga hetkel toimis küll!
Õnneks karu nägemine piirdus vaid pildil tema nägemisega, aga noh, ega me tegime ilmselt parajalt ka lärmi, et kõik karud kaugemale peletada :)
Peale pikemat pausi geosünmusel tulime sisse aetud kaloreid taas maha kulutama. Jõudsime teistest siia hiljem, kui enamusel oli juba leitud. Puurivad silmad mu peal tekitasid täieliku lühise ja see, mida ma kohe nägin sai välistatud. Ärge küsige miks. Aitäh!
Nagu Inge ja Helen ja Salme juba ütlesid - meid oli tõesti palju. Ja imetore oli, meetrid läksid siulips ja aarded kähku leitud.
Karudega mul kokkupuudet looduses ei ole olnud. Ainuke kord oleks olnud mu firma suurel Jahiüritusel aga siis olin kahjuks kõriga haiglas.
Lühidalt käib Suur-jaht nii, et osad on kütid ja moodustavad rivi mingi metsatee peal ja teised on "koerad", kes alustavad mitu kvartalit eemalt. Karuema tuli 2-e pojaga kütiliinile ja siis äkki kargas tagasi, aa seal ju inimesed, läks hulluks mäsuks, sest mõmmi lasta ei tohi aga ta võib väga kuri olla. Tegelikult oli asi nii, et 3-s poja oli koba ja jäi maha ja karuema läks teda otsima. Väljatulles sai väike poja niukse ketuka mammi käest, emakaru mölises temaga, hästi palju pilte on meil nendest nüüd.
Tänud kutsumast, hästi tore aare oli!
Selle aarde leidsime koos Inge, Anne, Airi, Helge ja Kristjaniga. Kui olime juba sündmusel mitu tundi paigal istunud, mõtlesime end natuke liigutada. Kokku kogunes päris suur hulk inimesi ja nii me kõik koos siia rajale suundusime. Kuigi koordinaadid olid natuke mööda, siis hakkas ebakõla üsna kiirelt silma. Ootasime kuni kõik olid aarde üles leidnud ja siis logisime koos. Maskeering on natuke lagunema hakanud, praegu veel toimib kõik hästi ja asi püsib koos.
Viimane kord, kui terve õpperaja läbi käisin, jääb vast juba mitme aasta taha. Seekord parkisin auto ära ja asusime krantsiga meetreid mõõtma. Kuivõrd sündmuseni oli veel kolmveerand tundi aega, siis arvasin, et vast rahvas enne laiali ei jõua minna, kui kohale jõuame. Kohapeal läks ikka täitsa mitmeid minuteid mööda, enne kui õige kuusk silma jäi. Teostus muidugi kiiduväärt. Aitüma!
Korralik mustikamets laius ümberringi, muudkui maiusta. Laiemalt vaadeldes hakkas ebakõla silma. Tänud peitjale.
Rohkem vist vaatasin ümberringi, kust karu tuleb, kui otsisin aaret :) Õnneks karu ei tulnud ja aarde leidsin! Aitäh!
Viimasel hetkel sai otsustatud ka see matkarada läbida. Vahva teostusega aare. Tänud!
Viive käib sellel rajal Sagadi looduskooli lastega kevadel ja sügisel kümneid kordi. Pole siis ime et talle kõik pähe on jäänud. Täna käisime kenasti kogu ringi jälle läbi. Vanad inimesed, aega on, tervist on. Aitäh!
Kuna me ei olnud varem üldse Oandu looduskeskuses käinud, siis loomulikult ei olnud me käinud ka sellel matkarajal. Kuna eile lõpetasime oma aardeotsimisseiklused siinsamas Oandus ning ei leidnud veel mitte kõiki aardeid üles, siis jätkasime hommikul uue hooga. See aare sattus me teele esimesena. Karusid ei kohanud aga aarde leidsime kergelt. Tänud aarde eest!
Vahepeal oli vanajumal oma taevakraanid valla keeranud ja vaatas, et meil pole sellest matkamisest nahk üldse märg ning otsustas selle vea kõige täiega parandada. Meie aga rõõmustasime, et olime metsas, sest puud kaitsesid meid päris korralikult. Ebakõla jäi kiiresti silma ja saimegi leiu kirja.
Rada on tõesti mõnus, kahjuks meid utsitas vihm takka sest lühikeste riietega märjas metsas pole mõnus olla. GPS pisut tiirutas, aga aare jäi hästi silma. Logisime aarde ning tegime lõikega Siili poole.
Väga lahe aare, tore oli sellist leida. Minu poolt ka lemmikpunkt :)
Milline mustikamets! Raske oli aardeotsingule keskenduda, kui marjad siin ja seal sinavad ja karjuvad, et neid söödaks. Vihje tundus suhteliselt kasutu, kuid teatud tähtpäeva mõistes tegelikult natuke isegi loogiline. Otsisime ka meie eelnevate logide toel seda kahtlast objekti ning peale mõningat mõistatamist leidis Märten selle ka üles. Väga kaval peidukas! Sellised toovad naeratuse suule! Aare korras, täname!
Oandu loodusmetsarada on tore. Juba varasema jalutuskäiguga on karu pilt silma jäänud. Nüüd siis kerge astumine karuni ja . . Oh see gps viskab siin metsas ikka korralikult ringiratast. Üks samm edasi, kaks tagasi, 3m veel minna ja siis juba 23m seljataha. Selle punkti ringitamine tuli siiski üsna lihtsalt. Ühel hetkel jäi silm aardele pidama. Tänud metsa kutsumast!
Eirasin mitmeid reegleid. Kohustuste tõttu oleks pidanud Tallinnale märksa lähemal viibima. Samas aga reegleid saab ja teinekord peabki enda järgi kohendama, vastasel juhul muutud zombieks või kaotad igasugu sära. Otustasin et nohjamisiis ikka juhtub ja sellest hetkest hakkas päev aina enam oma ilu korjama. Ei tormanud kohe aardeotsingule tegime spontaanseid peatuseid seente vaatamistega teel ja tahtliku kõrtsupikniku Võsu. Ka siin oli kõigeks aega laialt, nii ülisemiseks, suitsetamieks kuikõigeks muuks, veidi ka aardeotsimiseks, mis muide läks lõpuks edukalt
Oandu erinevaid matkaradu olen korduvalt läbinud, siinsele rajale pole juba palju aastaid sattunud. Korpa- ja pärandkultuuri rajad meeldivad oma mitmekesisuse poolest mulle siiski rohkem.
Kaks õepoega pakkusid end õhtusele jalutuskäigule kaasa tulema, üks ei viitsinud. Vanem vend küll arvas, et äkki sel korral kaksikutele ei ütle, et lähme geopeituma, sest nooremate laste väsinud jalgade tõttu jäi eelmisel korral Käsmu metsa paar aaret “maha”. Võtsin siiski kõik huvilised kaasa ja tegime kogu ringi, sest advendikas oli mul veel logimata.
Karu ei näinud ja aare oli kavala teostusega tõesti. Koordinaadid on jah tiba möödas, kuid kuna nullist midagi iseäralikku ei tuvastanud, vaatasin avatud pilguga ringi ja kutsusin lapsed nimesid vihikusse kribama. Aitäh peitjale.
Kui Jaanikal oli tänaseks plaan, siis minul ei olnud sedagi.Ja kuna telefon ei taha ikka veel uutest kirjadest märku anda, olin virtuaalselt Riias midagi põnevat otsimas. Lõpuks vaatasin geopeituse lehte ja nägin peotäis uusi aardeid Lääne-Virumaal. Ja möödunud oli selleks ajaks rohkem kui kaks tundi, teadsin veel et kõige kiiremad reageerijad on Saaremaal. Oli jäänud vaid juhuslikult sealkandis viibivad mängijad, tasuks proovida, aga tegin ikkagi ära vajalikud toimingud, tankisin teel ka autot ja mingi aeg ma Oandule jõudsin. Esimeseks otsitavaks valisin lähima ja otsima ikka pidin. Nägin küll mingi hetk midagi kahtlast , aga kohe ei läinud. Siis kui mitte midagi nullist ikka ei leidnud, läksin seda asja vaatama ja tuli välja et ongi aare. Suur oli üllatus et olin esimene, kuigi ma seda ju ka soovisin. Nii et logiraamat sai määritud 11:45. Ja nüüd oli hetk mõtlemiseks, kuhu edasi. Lähme jooma! Tänud peitjale aarde eest.
Täna oligi mul mõttes väike jalutuskäik teha ja kui hommikul mobla teatas, et mu ööbimiskohast vaid paarikümne km kaugusel, sobiva pikkusega matkarajal, kus ma kunagi käinud polnud, tekkis 3 uut aaret - siis oligi tänased päevaplaanid kohe tehtud!
Seda aaret tulin otsima esimesena, aga kohe ei leidnud. Null saatis mind järjekindlalt hoopis kohta, kus keegi oli ohtralt WC paberit pruukinud. Mõtlesin, et käin ülejäänud raja läbi ja tulen pärast tagasi, ehk tekivad värsked mõtted vahepeal. Kui Siili pesa logisin, siis nägin, et polnud enam ainus geopeitur rajal ja kui teisel ringil olles siin sama lollilt ringi vahtisin, tegin potentsiaalsele esmaleidjale kiire kõne. Vihjega varustatuna tuli leid kiiresti, aga nullist tükk maad eemalt. Aga noh... loomulikult olin ma seda juba ennegi märganud, aga kahjuks ei läinud näppima. Logi sain kirja siis teisena. Esmaleid oli siin tehtud samal ajal kui ma Joogipunkti FTFisin. Hea peidukas ja väga mõnus rada, aitäh kutsumast!