Muinasjutt sipelga-Priidust

Elas kord koordinaatidel N59° 16' 20,1" E25° 51' 36,3" keldris neljas uks paremal, üks sipelgapoiss Priit. „Kurat, keldris söön ja keldris kakan, mis elu see on?”

Priit teadis, et maailmas on elu ja mitte vähe. Ta võttis oma tolmunud GPS-i ja otsustas vanaemade unejuttude järgi minna koordinaatidele
N59° 14' 26,7" E25° 51' 35,3", kus pidi elama kõikvõimas _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ . Kuid teda tabas pettumus. Terve kuningriik oli hävitatud ja selle asemel laiusid seal suured pruunid väljad, mis pealegi veel metsikult tuleohtlikud. Õnneks sai ta sealt teada teised koordinaatide numbrid ja võis edasi minna koordinaatidele N59° 13' 31,4" E25° 51' 48,1" Soodla jõel, kus tema teada pidi olema Armuvalu _ _ , mille kohta vanaema oli rääkinud, et kui seal kohtub tõeline armastajapaar, siis kukub ehitis nende all kokku.

Teedeehitajad olid aga hoolitsenud, et tõelist armastust enam ei leiduks ja vana maailma oma hapruses ära asfalteerinud. Priit kirjutas sealt ära kolmandad numbrid ja otsustas minna koordinaatidele N59° 13' 37,2" E25° 49' 36,6", kus tema teada elas üks tark naine, kes on aidanud tuhandeid üksikuid südameid nii, et need on igavese õndsuse leidnud. Mõeldud-tehtud.

Juba kaugelt nägi Priit, et karjamaal sööb kitsekari rahulikult heina. Tädikest ei kuskil. Nagu Priit kitsele lähenenud, vaadanud suur must kits talle oma naljakate siniste silmadega otsa ja öelnud: „Olin kord noor ja osav geopeitur. Ükski aare ei jäänud minu teravatele silmadele leidmatuks, kuni ükskord sattusin ma siia. Olin just _ _ pealt kirjutamas ära seda lõppkoordinaadi neljandat numbrit, kui tuli üks tädi ja moondas mu kitseks. Tee ruttu ja ära ühelgi juhul selle naisega räägi, või muidu lõpetad koos minuga heina süües ja piimaandjana töötades."

Priit jooksis ja jooksis, kuni oli täiesti väsinud ja surmkindel, et kitsenõid teda enam ei leia. Ta oli jõudnud koordinaatidele N59° 12' 25,9" E25° 47' 21,3". Seal oli vana _ _ . Vaadates oma peegeldust, sai Priit aru, et maailm on hukas ja armastust enam ei leidu. Ta mõtles teekonnal leitud numbritele, nuttis saadud sigrimigri peale esmalt lohutamatult, kuid asetas need siis lõpuks leidmise järjekorda. Vedas ennast saadud koordinaatidele kohale ja sai teada, et ainuke kuningriik, kus putukad veel ennast peremeestena tunnevad, on lõpp-punktis, kus kasvab _ _ _ _ _ _ _ ja tema juurte all lõplik õndsus – geopeituse aare.