19 

Kui sündmus üles pandi, oli kohe selge, et osaleme ka. Hämmastav, kui palju kaasaelajaid ja abistajaid sellel teekonnal oli. Iga õhtu vaatasime facebookist Marise muljeid läbitud päevast. No on kange tüdruk. Tegid vägeva etteaste geopeituse propageerimiseks. Sellised hetked kaunistavad meie kõikide hobi. Aitäh sulle. Finišeerimine: https://youtu.be/hPnnux5HQSE

 1 

Tagant järgi on kohe raske midagi kirjutada. Eks ma olen ka juba pikalt mõelnud ise miskit seesugust läbi teha. Aga eks aeg näitab, kas ka kunagi selleni jõuan või ei. Kokkuvõttes oli taaskord üks tore koosviibimine, tänud.

 1 

Võsu telkimisplatsilt roolisin igapäev peiturite poolt liigutatud neljarattalise koos tema sõbraga Oandule. Esiti see sõber oli tagaistmel püsti, peateele jõudes viskas õnneks külili. Hommikuses Oandu parklas tervitas meid ühest hollandlaste parkivast autost selge kuke kiremine ja peagi ka kanade kaagutamised.

Tiia ja Einariga mustikaist siniste näppudega olime väravas esimestena Iklast saabuvate matkajate ootel. Peagi oli meid siin aina rohkem ja rohkem. Ilusa ilmaga matkamisele sai Marisel ka viimane päev ilus päikseline olema. Head toredate matkade jätkumist edaspidiseks ja kena sünnipäeva jätku Marisele ja Einarile.

 57 

Ma olen juba nii mitu korda seda logi alustanud. Ja jäänud toppama, suutmata otsustada, millest kirjutamist alustada, sest ikka veel on kõiki muljeid niiiii palju. Ja sündmusest on märkamatult mööda saanud juba varsti 3 nädalat. Võiks toimida tõesti kuidagi see Pireti (Pirrr) idee, et kõik saamatute logivõlad suunatakse karistuseks inkassosse :D Aga seda tean küll, et ma tahan öelda veekord eraldi aitäh’id kõigile, kes meid sellel tripil aitasid/meile toeks ja seltsiks olid ning tänamisjärjekord siia loendisse tekkis nii, nagu see mööda inimesi Iklast (ja osalt juba enne Iklat) peale hakkas…

Niisiis, aitäh

• Marisele (Max), kes oli / kellest sai kogu mu trippi läbiv sõbraõlg, põhiankur ja pide :). Kes esimesena ütles minu alles kuju võtvast matkaplaanist kuuldes, et muidugi mine tee see ära ja ma tulen appi kui vaja, nendel päevadel kui kohustused võimaldavad, vähemalt paaril korral kindlasti selle kolme nädala jooksul. Ja tuligi, tööpäeva õhtul karujulgestuseks mu esimesele telgipäevale Kilingi-Nõmmes, kaasas Tallinna kohvikust kaasa haaratud imehea kausisalat, Hüpassaarde, millest sai veini- ja juustuõhtu koos päikeseloojangujalutuskäiguga rabas, Kalmeojale koos terve hulga vajalike asjadega järgmisteks päevadeks, Võsule seltsiks mõnusale istumisõhtule koos Kristaga, kingitusega finišipäevale... Peitis aarde oma niigi kiirete toimetuste vahel Napu lõkkekohta, et mu järjestikune challengejada ikkagi kesta saaks ning toetas niiiiiii paljudel kordadel lihtsalt rahuliku ärakuulajana. Oi kui mulle kasvõi veerandki sellest rahulikkusest ja kuulamisoskusest külge hakkaks… :D,

• Marjele ja Paavole (Moor ja Speedy), kes olid mu aaaaaaaaa!ppikarjumisaknaks Messengeris :D. Kelle kodus ma ühel pre-pre-eelsel päeval käisin auru välja laskmas ja mille käigus tuli juttu ka matkast ning misjärel lahenesid mitmed ületamatuna näivad takistused juba enne matka; kelle kodus ma stardieelsel päeval saunas käisin ning kust sõitsin koju viimaseid asju pakkima tundega, et kõik on lahendatav. Marje soovitusel kasutasime rajal auto liigutamiseks 2 võtme süsteemi (tõestas ennast korduvalt ideaalse lahendusena) ja Paavo on lihtsalt ületamatu paaniliste räbisemiste elimineerimises olukordades, kus mul olid närvid viimase vindini üles kruditud, pakkudes rahulikult „proovi kõigepealt nii ja kui see ei tööta, on plaan B see ja plaan C see“ lahendusi,

• Triinule ja Hannole (Trine ja Hanno5000), kes meid Indyga esimesena öömajale võtsid ja meid igasugust tasu võtmast keeldudes oma armsas ja hubases Vango Turismitalus majutasid :). Kes kutsusid mind õhtusöögile oma pere keskele, jagasid minuga oma matkavarustust kui selgus, et kaasasolev seljakott on mulle liiga suur, tulid laagriplatsi meile seltsiks lobama ja viisid sealt ühtlasi laadima mu akupangad kuna autosse sätitud inverter streikis, laenasid ettenägematuteks olukordadeks teele kaasa filtriga veepudeli… Hanno sõitis meiega ka neljal hommikul matka algus- ja/või lõpp-punktidesse kas meid või autot viima/tooma ja me saime nende toel tõesti lihtsalt parima stardi oma matkale millest ainult üks teelolija võib unistada...

• Helenile ja Salmele (Helen ja SalmeS), kes meile Kilingi-Nõmme lõkkeplatsi koos Hanno ja Triinuga üllatusvisiidile tulid ja hiljem veel päeva-aarde aitasid Gogolis tursaks lüüa :D. Finišipäeval meiega olid, lõpetamise puhul meile üliägeda ja uhke karika kinkisid ning hiljemgi Indy hoidmiseks sõbralikult abi pakkusid,

• Piretile ja Mardile (Pirrr ja Mmrrtt), kes muutsid meie Pärnumaa matkalõigu lihtsalt…. no lihtsalt übersuper’iks, nagu oleksime sisse sadanud ühte suurde pehmesse külalislahkusepilve. Kelledes oli nii palju hoolimist, et nad ei pidanud paljuks helistada Soomaa keskusesse ja broneerida mulle saun, pakkuda välja oluliselt pikem ja asjalikum autologistika kui ma ise oleks iial välja seal käigu pealt mõelnud, peita ekstra mu matka pärast Palukülla uus aare, kes Indy hakklihade jahedana säilimise nimel tegid rohkem kui mõni inimene teise inimese pärast ning kellede kingitused – kotitäis Tacticali kiirtoite/jooke koos isetehtud rabarberiveiniga ning võtmekarbike, mis valmis komplekteeritud peale matka mõnda rohkem kõnetanud kohta peitupistmiseks - olid lihtsalt nii erilised, südamlikud ja täpselt õigesse kohta sihitud. Ja ma ei saa jätta märkimata, et see Pireti konkreetne asjade lühidalt kokkuvõtmine veinipudelisildil tõmbas mul ka ikka päris vingelt tol hetkel seal enesetunde sirgu… :D.

• Jaanikale (Silmsirkel), kes kirjutas mulle kohe, kas vajame mingit abi kui olime Indyga „nende kanti“ jõudnud. Kes oli valmis meid aitama nii riietepesu, toidutoomise kui esimesi tühjenemismärke näitava autorehviga kui seda oleks vaja olnud ning kelle pere võttis Indy esimesena oma koju muude toimetuste kõrvale päevaks taastuma… Sellel päeval olime tegelikult kõige lähemal oma matka katkestamisele, ma tõesti ei teadnud, mida muud teha kui valima pidin matka poolelijätmise ja mind kõiges usaldava kaaslase tervise vahel ning just seetõttu pean ise Jaanika tol imeliselt hästi ajastatud ajahetkel meile saadetud kirja ja selles tehtud pakkumist lihtsalt hindamatuks,

• Helgele (Helgs), kes kirjutas mulle GP-postkasti kohe mu esimesel matkapäeval, pakkus abi varude täiendamisel ja seltsikstulekut matkamisel :). Kes ei pidanud paljuks sõita keset laupäeva Tallinnast SPA-rajale seda minuga koos kiirel sammul läbi jooksma, jagas minuga rajal pooleks kõik oma kommid ja küpsised ning kes peale ringiga lõpetamist andis meile paremaks hakkamasaamiseks autost teele kaasa veel oma akupanga ja päikesepatareiga töötava välilambi. Ja leidis ka finišipäeval hetke meiega pidutsema tulla, kaasas kingituseks sefiiritort, puhas klassika ja mu suur lemmik :),

• Kadrile ja Peebule (Pekadrip ja Parrot) kes avasid mulle Viljandis oma kodu uksed. Kes võtsid koos Marianniga Indy päevaks puhkusele, poputasid mind ennast õhtul jumaliku sauna ja koduse õhtusöögiga ning hommikuks küpsetas Kadri lauale veel pannkoogid. Kellega koos tegime Viljandi vahel ööturnee läbi karpide ning istusime peale seda terrassil veini kõrvale ühe mõnusa pika jututoa... Nad on lihtsalt need erilised inimesed, kes oskavad luua sinu ümber õhkkonna, nagu sa oleksid nende juurde kõige oodatum inimene maailmas ja omavahel tuttav juba aastakümneid ning kellede juurde sain armsa küllakutse ka edaspidiseks,

• Annele (Nuffi), kes ei pidanud paljuks mulle pakkuda oma abi ja logistikadessanti koguni teisest maakonnast. Kelle sõiduvahend minu transportimiseks oli kindlasti kõige luksuslikum, kelle kinkidena korraldatud lõunacatering ei koosnenud kunagi vähemast kui maitsev praad ja magustoit ja kelle poolt mulle rajale kanistriga pesemiseks toodud soe vesi tõstis mu arusaamise piirist, kuhu maani on võimalik teisest inimesest hoolida, ikka väga erilisele levelile,

• Ethelile ja Priidule (Sassu2907 ja Armastan), kelle kodus ma samuti enne trippi külaline olin ja kus eesootavast kaardi peal natuke rohkem aimu sain. Kes võtsid oma kiirete toimetuste vahele aja meie jaoks ja tõid Kellissaarde oma muude sõitude vahepeal meile nii olulised hakklihad ja piima ning olid koos väikese Karli ja Mihkliga ühe õhtu õhtuseltsilisteks,

• Mairele ja Karlile (Ftf ja Zdrk), kelle tore üllatusvisiit meie juurde rajale oli jälle nagu taevast sadanud kingitus täpselt sellele eelneval päeval, kui mu autorehv otsustas lõplikult vedru välja visata. Kes rahuliku iseenesestmõistetavusega saatsid pärast toredat lobaõhtut ja toiduhõrgutistega maiustamist järgmisel hommikul meid Indyga rajale ning võtsid enda peale nii rehvilappimise kui meie edaspidisteks päevadeks auto asjadega varustamise ning seda kõike omaenda piiratud/plaane täis puhkuseaja arvelt. Kes liigutasid rajal edasi ühtlasi ka mu auto ning saatsid enne lõplikku ärasõitu chatti veel fotoreportaaži „meile igaks juhuks ette üle vaadatud magamiskohast ja pesemisvõimalustest“,

• Annale ja Kallole (Kallo’d), tänu kellele said teravaks mu kaasas olnud noad ja kellede külaskäigu järel tõusis hüppeliselt ka minu oskus oluliselt paremini kasutada oma auto seni kasutult seisnud funktsioone :D. Kes katsid lõkkekohta meile mõnusaks äraolemiseks pidulaua grill-liha, kala- ja juustuampsude ja Green Velveti koogiga ning kellede mulle üllatuskingituseks toodud kodune käsitöövein jääb edaspidi ühe tõeliselt erilise joogina kaunistama minu kodust veinikollektsiooni,

• Reigole (Reix), kes oli mu jooksev nõuküsimise- ja päevamuljete jagamise aken :). Kes kohe teate ülespaneku päeval mulle sõnumi saatis, et kui miskit muret võta ühendust ja kelle antud appitulekuveksel oli mul kõige ettenägematumaks SOS olukorraks matka lõpuni tagataskus… Kes tõi mulle rajale kõik, mida vajasime, isegi rohkem kui üheks päevaks ning õpetas hoopis paremini kui seni matkakotti pakkima. Kelle (tegelikult juba kunagi NKT-rajale) kaasa antud soovitus laskis mul matka lõpetada ka seekord, peale kolme nädalat, ühegi villita jalgadel ning kelle finišisse toodud kingitusega jään vabalt ellu ka järgmisel matkal,

• Triinule (Linnapreili), kes pakkus mulle abi, kui Raplamaale jõuan ning ei pidanud paljuks metsa tulla ja logistikat teha isegi nii kõrvalises kohas nagu seda oli Loosalu lõkkekoht ja hoolimata sellest, et võimalus avanes selleks alles kl 21. Kes küpsetas ekstra mu matkaga seoses vaagnatäie imemaitsvat lasanjet ja tõi selle rätikutes/fooliumis soojana hoitult metsa. Kes toidu serveerimiseks haaras meile kaasa oma koduse lauanõude disainklassika, laenas mulle edasisele rajale kaasa autos olnud toidukarbi, termokoti ja paremaks äraolemiseks juturaamatu. Kes pakkis mulle veel kaasagi hulga toitu, millega sain tähistada järgmisel päeval vääriliselt 4000 leiu täitumist. Ja poleks aus jätta siinkohal mainimata, et mõtles läbi ja lahenduse ka sellele, kuidas ma Tillniidust pessu saaksin peale hullumeelset päevaküpsemist rajal juhuks, kui see küsimus poleks ise muul viisil päeva jooksul ära lahenenud,

• Marile (Marihen), kes oskas mulle tahan-küll-neid-asju! pakkuda tahtmiseks välja juba siis kui ma ise veel isegi ei teadnud, et ma neid päris kindlasti tahtma hakkan :D. Kes korraldas meile kõik vajaliku ööbimiseks Viikingite külas, oli puhkehommikut pidavale Indyle seltsiks, kuni ma ise ette Vonkasse jooksin, kinkis mulle mu piimakohvinduse mugavamaks käitlemiseks ja priimuse lihtsamaks süütamiseks spetsiaalse tulemasina. Tõi Indyle tema hakklihad, ühe vahelduseks koguni teistsuguse ja läbi praetuna ning mulle mu piima koos terve hulga maiustustega. Ja kellega pidasime samuti maha terve pinu olulisi jutte….Ehkki ka seekord olin see suurem rääkija vist mina :D,

• Aivele (Sunflover), mu absoluutne päästeingel tol päeval, kui Indy välja näitas, et ta vajaks rajast hädasti ühte puhkepäeva. Kes oli nõus tulema hommikul kell 6! saadetud kirja peale pirukate ja kohviga „meie kanti aardeid otsima“, lisaks koos teiste virukatega seltsiks ka Kalmeoja lõkkekohta lobama ja ühiselt aaret logima ning armsate kingitustega (nunnude konnade ja öökullidega pajakindad ja –lapid ning esimene rajalõpetamise võidumullijook :)) finišisse sünnipäeva tähistama,

• Carolinale ja Aarele (Caro ja Karuonu), sõpradele, kes on olnud nii mu haavaplaastrid kui edenemispaid. Kes geopeituritest vist ainsatena mind ka selle kõige tagumise (ja seejuures päris inetu :D) lõimelõngani näinud on ning ikkagi ka täna, peale oma päevi kestnud puhkuseseiklusi ei pidanud paljuks oma väsimust veel natukeseks tagaplaanile lükata ja iseküpsetatud koogiga poolde Eestisse sõites meile natukeseks seltsi ja külla tulla. Ja et nad finišipäeval olid seotud muude toimetustega, leidis Carolina võimaluse mulle käsipostiga Oandule kingitus saata, selle ägeda Regio reisijuhi matkamisvõimaluste kohta Eestis ning taas sellise pühendusega raamatu sisekaanel, mis mul õlad ja rühi kiirelt umbes sõjaväevormi tõmbasid :D,

• Virukatele (Krista0, Sylli, Marx303, Sunflover, Raivo ja Motma), toredale sõpruskonnale, lihtsalt nii ägedatele inimestele ükshaaval ja tervikuna.

• Mari ja Krista, kes võivad niimoodi omavahel aasides huumorit teha, et ainult naera ja müü või etendusele pileteid,
• Piret, kes ei pidanud paljuks mulle materjale matka kohta saata ja oma rahulikul moel korraldas Kalmeojal tööle priimused ja podisema supid,
• Raivo, kes teeb oma vormiga silmad ette endast kaugelt noorematele inimestele ja tänu kellele sai meil Aivega logitud muidu kättesaamatus kõrguses kõlkunud päeva-aare,
• Märt, kelle redel oli meile ülisuureks abiks aardelogimisel ja
• Aive, kelle energiaga võiks vabalt ükskõik millise ees seisva probleemi ära lahendada,

• Liisile ja Madisele (Cherub ja Madis1989) koos Jasperiga. Pere, keda ma väga imetlen, muuhulgas nende üksteisesse ja ümbritsevatesse nii austavalt ja lugupidamisega suhtuda tahtmise ja oskamise tõttu ning kes ei pidanud paljuks ka viimase vindi peal uut titat kohe siia maailma ootavana mulle kuskile päralepikumetsa külla sõita. Natukeseks seltsiks ja kinki tooma. Ja veel millist kinki, olen privileegi üle ühena vähestest selline saada kaugelt uhkem, kui mitme muu, ka elus muidu olulise asja üle :),

• Raivole (Raivo), tänu kellele sai teoks mu eelviimase päeva autologistika. Kes eelviimasel päeval leitava päeva-aarde kõrvale tõi mulle kuuma kohvi ja kahte sorti pirukad ning sündmusele meile Einariga mõlemale maiustamiseks jumaliku ampsu midagi magusat. Ja Kalmeojale ka supermaitsvad lihapirukad, ma pean ükskord hiljem kõigi nende tootmiskohtade teadasaamiseks kind-las-ti eraldi kaardistamisjutud maha pidama :D,

• Kristale (Krista0), imepärase organiseerimisvõimega naisele, kellega infovahetus kirjades on nii detailne, punktuaalne ja läbi mõeldud, et ma ei ole varem sellele võrdset näinud – tema umbes 1000 tähemärgiga kirjale jäi mul sisuliselt üle vastata vaid jaa, aitäh, kõik sobib :). Kes organiseeris virukate külaskäigu Kalmeojale, kutsus meid Marisega ööbima eelviimasel päeval oma armsasse maakoju, pakkus võimaluse minna enne finišit preemialõõgastussauna ning kostitas meid õhtusöögiks imehea ahjuprae ning suus sulava koogiga. Ja kes koos Marisega oli sünnipäevahommikul minu esimene õnnitleja/kinkide üleandja ning kelle lahkel kaasabil sain ka viimasel päeval oma auto Oandule :),

• Tiiale ja Einarile (Pagarid), kes esimesena ütlesid, et tulevad meiega koos Lahemaale oma sünnipäeva tähistama, Indyle preemiakingiks maheveise hakklihapaki tõid ja minule vahuveini ning sõjardite puffi :). Kes laua katsid Einari jahiliha leibadega ning kes on alati…. no lihtsalt nii toredad ja südamlikud, et paljas nende kohalolu muudab iga sündmuse hoobilt soojemaks ja sõbralikumaks,

• kõigile külalistele, kes meile finišisse seltsiks tulid ja meiega meie matkalõpetamis- ja sünnipäevarõõmu jagasid:

• Marile, Tiiinale ja Siimule (Marx303), kes tulid meie pidusse otse sõdurivande andmiselt ning kus värske reamees Turban südamlikult oma 24-tunni NATO-toidupaki hoopis minu edaspidiste matkade toitlustamise doteerimiseks mulle üle andis :),
• Mariannile (Kikael), kellele suur tänu kingiks toodud humoorika piimapaki ning armsa ja väga isiksustatud sõnumiga printsessikaardi eest,
• Merikesele ja Andrusele (Mooritz ja Alex), teie kingiks toodud suvikõrvits kattis muuhulgas minu järgmise päeva sünnipäevalaua,
• Lembitule (Polekala), seda kotitäit eksootilisi puuvilju sain nautida ka mitu päeva peale matka lõppu,
• Hannesele (Hpalang1), Su kingiks toodud vesi läks nagu kerisele kaks nädalat hiljem Ole valmis! ohuhoiatuslaagris,
• Airile (Airce), selle peene veini ja tumeda šokolaadi võtame mekkimiseks ette ehk koos mõnel tulevasel sündmusel?
• Ingridile (Ingrid), Indyle toodud maiusepaki eest, seda krõbistati mõnuga mitu aega peale matka, jupp päevas :),
• Kristjanile (Sportlane), lihtsalt aja võtmise eest tulla finišisse ja mulle punast linti hoida ning natuke sünnipäevalauas lobada ajal, kui tegelikult oodati sind pikisilmi ka kusagile mujale,
• Kaidole ja Dianale (Kaits747) koos lastega, Liisile ja Ergole (Nupsik94 ja Peeruleek) koos pisikeste põnnidega ja Ingele (Aunad). Ma tänan teid siin kõiki koos aga seda suuremalt. Igaks juhuks. Sest no väga-väga piinlik, aga kogu selles melus läks mul kaduma, kes teist tõi mulle kingiks mu suured lemmikud trühvlikommid ning punases kotis uhke südametega veini, šokolaadi ja pähkliampsud,

• kõigile peitjatele, kelle aardeid ma teel otsisin/leidsin: koit46, arabella & jaika, trine, lepalind, henriko & kleone, mooritz, stilverk, unimilk & milkowitch, geokrahv, mmrrtt & pirrr, pekadrip & parrot, lembitu, jutsi, priit & airce, max, kakskanget, triiton, meteta, laur, sitsis, margot, raivo, anni & krista, taxu, tarmoxoy, silver0, hpalang1, motma, pilditibi, phantom, jutsi, nuffi, reivil, kaabu 7, artr87 ja kersta1. Teie kõigi aarded olid väga toredad ja pakkusid mulle palju leiurõõmu nt valitud koha näitamise või oma lihtsuse või otsijasõbralikkuse pärast. Aga kui välja tuua mõni ekstra, siis

• SPA-aarded meeldisid mulle väga, see on täielik kvaliteetrada ja ma olen üsna veendunud, et sellist tervikut ei näe mujal riikides mitte kuskil. Kus Silveri protikud olid sellised mõnusalt mõõdukad, et ei pidanud ajusid laiaks nikastama (aga natuke mõtlema siiski :P) ja Tarmoxy toredatest loomadest võiks mu meelest lausa eraldi raja teha ja Taxu kaval mutt pani meid Helgega päris jupiks ajaks sinna maastikku inspekteerima kuni tuli ära see „Äh,päriselt ve?! :D. Lahe! :D“ ja Jutsi orav oli „Iiiiisand kui nunnnuuuu!“ ja Marise tuulispask „Oooo!“-tamapanev. Ja ma ladusin vist kõikidele aaretele seal järjest ka lahe teostus ja soovitan sildid. Ja tegelikult päris mitme peitja aardeid me ju ei leidnud ka kuna ei saanud neid lahti või olid nad hetkel kättesaamatud. Aga sellise efektiga, kus ei teadnud, mis siin võib ees oodata, ei peitja enda nime, eelneva aardekäekirja ega ka aarde nime järgi ja kohale jõudes hakkasin lihtsat südamest naerma, sest lahendus oli nii lihtne aga samas ka varem nägemata ja sajaga tabav - need olid minu jaoks sel otsimisringil Levia SPA ja NKT ning Motma Trooja jänes :),

• rajalkohatud aaretest jäid kõige-kõige-kõigematena meelde Jutsi Metsakustutspunkt (sai minult ka AA_kandidaadi sildi :)) ja Lepalinnu virtuaalne kivi (teadagi miks :D). Ja Geokrahvi GK100, sellest jõudsin küll ainult starterit piiluda aga võtsin peale seda kindlalt plaani aarde pärast ka eraldi sõit siia uuesti teha.

Mis ma oskan rohkem öelda… Kuigi praeguseks on tegelikult niigi vist isegi Kerli logirekordid igasuguste asjade ütlemisega üle öeldud :D. Teiega koos oli mul lihtsalt imeline matk, sellest tuli kohe päris kindlasti mu elu kõige ägedam ja kõige aktiivsema seltsieluga puhkus :D. Sellisest tripist poleks ma startides isegi unistada julgenud ja täna ma võin küll ka südamerahuga ja silmad kinni mürki võtta väite peale, et parimaid inimesi kohtad oma elus geopeiturite hulgas :). Ning ma hindan tõesti teie kõigi meile appitulekuid seda enam, et teist enamikult poleks ma millegi palumist iseenese tarkusest isegi mõelda julgenud ning tänaseks on muidu loosunglikult kõlav fraas „ei ole tähtis kuhu sa teel jõuad, tähtis on see, kes sind saadavad“ minu jaoks omandanud täiesti uue, reaalse sisu...

Mõnest logist on kuulda, et meie matk Indyga inspireeris ka teid millegi taolise peale mõtlema. Kui keegi läheks tõesti mõnda neist RMK-radadest veel jala järjest astuma, nt seda 800-st Ähijärve-Peraküla ;), siis me saaks tulla ja ka matkata Indyga teiega jupikese seltskonna mõttes kaasa (kaheks kuuks järjest ei anta mulle endale lihtsalt puhkust :D). Kes mõtlevad seda rada ratastega teha, siis sinna me saaksime tulla back-up tiimiks ja õhtuste asjade taksoks kui vaja; Indyle läheks ratta kõrval jooksmine lihtsalt liiga koormavaks… Igatahes, ükskõik mis see valik ka oleks, kui sellest kõigest omakorda midagi uut ja põnevat kooruks, oleks meie tripp veel ekstra-ekstra asja ette läinud :).

Aitäh veelkord kõigile, kes tulid ja meie matka eriliseks tegid, ka neile kes mõtlesid sellele, aga töökohustused ei võimaldanud… Loodan väga, et näeme teie kõigiga mõnel seiklusel peagi jälle ning toredate kohtumisteni matkaradadel / metsas :).

Sünnipäevahommiku esimesed kingitused :)

Ja hommikumagustoit. Aitäh, Krista :)

Tänane tee

Viimane kilomeeter minna

Indy esimene tervitaja

Indy ei matkanud minuga täna kogu vahemaad, Maris tõi ta Oandule autoga lähemale ja koos läbisime enne finišit viimased paar kilomeetrit

Meie pidukoht

Jutusumin

Nende naistega võiks vajadusel terve maailma liikuma lükata :)

Ja alati on seltskonnas keegi, kes peo korralikult käima tõmbab

Aardejutud

... ja muud olulised tegemised :)

Hoia vahet! :)

Millal Joonas isaga sama pikaks ja emast pikemaks kasvada jõudis?

Aitäh ka Indy poolt kingi eest Tiiale ja Einarile:)

Pidutsesime sünnipäevi koos Einariga

Raivo tõi sünnipäevalastele sellised koogid, ma ei tea mis see oli, aga maitses jumalikult

Sületäis rõõmu :)

Vormikandjad lisavad igale peole kaalu :)

Siimu muljeid oli kõigil põnev kuulata

Terve sündmuse aja oligi selline tunne nagu siin pildil näha :)

“Üks on sulle ja teine on penile”. Aitäh, Hpalang1 :)

“Kui tahad, et karu tuleks, kasuta rohelist. Ja kui tahad, et karu ei tuleks, kasuta punast”. Aitäh Reix :)

“Sest müüja teadis ideaalset õhupalli 43-aastasele naisele”. Aitäh Liis ja Madis :)

“Suurim võitudest on eneseületamine”. Aitäh Helen ja Salme :)

Aitäh Airi :)

Aitäh Aive :)

Aitäh Siim, Mari ja Tiina :)

“Sinine on neli, rohelised on kolm”. Aitäh Merike ja Alex :)

Aitäh, Carolina :)

Aitäh, Polekala :)

Aitäh, Tiia ja Einar :)

Aitäh, Mariann :)

Aitäh, Mari :)

Aitäh teile kõigile :)

Indy poolt ka :)

 1 

Olles üks paljudest Marise ja Indy matkaürituse fännidest, siis sättisin päeva nii, et kindlasti saaks ka lõppu tervitama tulla. Kõik laabus kenasti ja kohalejõudes juba pidu käis :)

Igavesti kift värk, mille hoolimata pisikest takistustest ära tegid loodetavasti saad nüüd tsipa mõnusalt välja puhata ja tsivilisatsiooni naasmine läheb viperusteta :) Aitäh ka ürituse eest!

 3 

Aarete leidude hulga poolest oli pool geopäeva seljatatud ja sama palju ka veel ees. Sündmus, kus sai aja maha võtta ja keha kinnitada sobis siia vahepeale suurepäraselt. Algsest Annega geotuuritamise plaanist sai hoopis Kristjani geomobiilis kulgemise päev.

Kui meie siia platsile jõudsime, siis polnud siin veel kedagi. Mõni geomobiil oli aga peiturid olid kõik kusagil metsa all laiali või siis ka koos. Korraga aga teatasid Pagarid, et lähme Marisele matkatee lõppu vastu ja võtame seal ta pidulikult vastu. Need ootamise minutid tundusid nii pikad. Silm kiskus märjaks, nagu oleks oma lapsele vastu tulnud, kelle üle on nii uhke olla, et poe või nahast välja. Respekt Maris. Tõsiselt! Mina seda ei suudaks, sest ma kaldun arvama, et ma lihtsalt ei taha öösel kusagil metsas üksi olla ja veel nii palju öid järjest. Teine teema on kõndimisega. Ma võin käia, muret pole aga pikemate vahemaade puhul eelistaks ikka ratast. Pluss ratas on hea abivahend asjade tassimisel. Nii, et kui keegi teeb plaani rattaga RMK radu läbida, siis võimalusel lööks kampa.

Üllatavalt paljud said tulla reedel keset päeva Marise sündmusele, mil midagi sai otsa ja miski läks uuele tiirule. Tubli oled! Palju Õnne ja tänud kutsumast. Tore oli sellest kõigest pisutki osa saada. Aitäh!

 3 

Olime kohal päris täpselt aga kedagi kuskil ei näinud. Helistasime siis Marisele ja saime teada, et nad kuskil jalutamas ja tulevad kohe. Sättisime siis lipud laiali ja kirstu valmis. Nuffi oli enne ka kenasti vorstide grillimise tule teinud. Täname! Minu õele ja tema lapsele see päev meeldis.

 2 

Just selle sündmuse tõttu sai täna Lahemaa tuur ette võetud. Muidugi tahan ma saada osa sellise retke lõpetamisest ja anda endagi rõõm suurede rõõmude jagamise hetke. Maris on andnud oma retke kajastamisega paljudele inspiratsiooni ja kaasaelamist ning kui suurepärases vormis ja meeleolus veel peale sellise retke lõppu olla saab - lihtsalt imetlusväärne. Suur tänu seda kõike meiega jagamast.

 6 

Teen Copy-paste Hüpassaare logist:

...juba ainuüksi kilometraazile mõeldes autoga see läbida on minu jaoks täiesti ulme projekt, siin aga tehakse see jalgsi, ööbitakse eiteakus, süüakse eiteamida ja võib kohata eiteakeda. Minul võtab see praegu laua tagagi seest õõnsaks, prügiämbritki ma pimedas välja viima ei lähe, autost ei tule väljagi võõras kohas ja nemad veel magavad kuskil onnides, tornides, brr! Igastahes minu respekt nii julge ettevõtmise peale, mina seda ei suudaks!

Kui sündmud üles tuli, siis mõõtsin vahemaad ja päeva - ei tundunud ükski mõtekas. Ennast pakkudes ei osanud küll mõelda kuda saan abiks olla aga sooja veega saab ju igaüks aidata. Puhkust oli mul ka saada küll ja veel ja nii ma hommikul auto tuuri ajasin. Nii tore, et nii paljudel oli "puhkust saada" ja et nii paljud Teid rajal aidata said. Sa tõesti ei olnud üksi!

Minul on vahel "silmad märja koha peal", mul tuli pisar silmanurka kui nägin Teid metsateel tulemas ja karikad ja need muud kingid. Ma usun, et niipalju ägedaid kinke sa pole enne saanud, (nt sõdurpoisi söögikott).

Maris, oled kange ja äge naine, aitäh lahedate logide eest, palju õnne veelkord ja kallid ka Indyle, olge hoitud!

 4 

Lootsime siia mitte jõuda, aga selgus, et siiski jõuame ja otsustasime tulla Marist õnnitlema. Madise töö, otsustusvõimetute kingivalijate ja muu sellise tulemusena jäime veidi hiljaks. Vähemalt õhupallivalikuga läks kergelt, sest müüja teadis "ideaalset õhupalli 43-aastasele naisele". Saimegi lõpuks teele asuda. Kohapeal oli meeletult rahvast, eriti arvestades nädalapäeva ja kellaaega. Oli põnev jutustada ja läheduses aardeid otsida. Väga äge matk, Maris! :)

 6 

Kui tuli logi, et ürituse aega on natuke pikendatud, siis tuli kiire otsus "korraks läbi astuda". Seda sai ka kella 14.00 paiku tehtud, kui mõningad juba lahkunud ja suurem osa lahkumas. Nagu ikka, minu plaanid ja jõudmine ei ole kuidagi loogiline. Marise logisid/infot jalgsimatka kohta nägin, kogemata, mõned päevad peale algust, ilmselt kui juba mõned päevad juba käidud. Kuna näha oli, et matkatee tuleb ühel päeval "suhteliselt" kiviviske kaugusele minust, sai kiri saadetud ja kokkulepitud 19.08.2020 logistika tegemine. Õigemini auto viimine ühelt platsilt teisele. Nagu ikka minu puhul, et vabaks planeeritud päev täitub ühe ja teise koosolekuga ehk eelduslikult pealelõunaks planeeritu asemel saime Marise auto viidud natuke enne pimedat tema juurde. Ja Paluküla logis viidatud ööpimeduses saabumine koos lasanjega - jah, see olin mina. Jõudsin hilja aga ikkagi jõudsin. Igatahes - ülivinge jalgsimatka tegid Maris! Überäge ja tubli ;)

 7 

Kõigepealt võtsime Marise ja Indy finiši väravate juures ikka pidulikult vastu lindi ja aplausiga,anti karikas peaosa täitjatele.Edasi siirdusime RMK platsile kus õnnitleti sünnipäeva lapsi ja lauake kattis end võluväel.Juttu jätkus kohe mitmeks tunniks.Suurimad tänud Maris ja Indy.

 4 

Hõiskasin rõõmust, kui Maris ja Einar oma sündmuse aega pikendasid. Ikka juhtub, et isegi, kui päevas pole palju erinevaid ettevõtmisi plaanis, satuvad nad sama aja peale. Nii oli meilgi. Teisel üritusel, mida keegi Sassi ja Siimu pärast kusagile lükkama ei hakanud, ühines mu rõõmuga Palang, kes soovis samuti Oandusse tulla. Õige kah! Vapraid naisi, kes üksi läbi maa matkavad ja samal ajal teisi oma käikudega kursis hoiavad, rohkem pole. Samuti on alati rõõm kallistada ja õnnitleda häid geosõpru nende pidupäevadel.
Kui Siimul välja pääseda õnnestus, siis näitas kell jupp maad vähem kui kartsime. Keerasime autonina põhja ja peagi oli näha rõõmsalt sumisevat punti. Tore oli tunda head meelt Marise õnnestunud retke üle, näha Indyt, kelle käpad täna kenasti ringi sibasid, tunda kokkukuuluvustunnet sama huvialaga inimestega, naksata head-paremat süüa ja kinkida Marisele seeme järgmiseks matkateeks :D
Aitäh! Teiega oli mõnus! PS: ma pean oma teisipäevaseid sõnu sööma. Ei olnud Maris 18 alati. Hoopis Maris 21 on.

 4 

Aitäh Maris vahva ürituse ja huvitavate logide eest teele jäänud aarete juures.

 4 

Kui Marise matkaplaan hakkas Ikla-Oandu kuju võtma, siis tundus mulle, et see on väga hea plaan. Noogutasin ikka julgustavalt, et raudselt tuleb see plaan ellu viia. Ainuke, milles kahtlesin oli ilm. Sest tean kuidas kehv ilm võib rikkuda nii plaane kui tuju. Nagu näha tuli sellest üks suurepärane retk läbi Eestimaa, pikituna üllatuskohtumistega toredate inimestega. Ilmataat oli väga armuline jagades kolm nädalat suurepärast ilma. Tänud Sulle Maris logide eest, et saime matkaelamustele kaasa elada! Tänud finaalsündmuse eest! Ja jaksu järgmisteks ägedateks-toredateks ettevõtmisteks!

 4 

Lugedes kolm nädalat tagasi Marise teadet, et ta on alustanud sellist matka, tundus see ikka üsna uskumatu ettevõtmisena. Marise ja Indyga õnnestus meil täitsa juhuslikult kohtuda üsna nende matka alguses Kilingi-Nõmme lähedal. Kui siis Maris mainis, et tal lõpuks selline üritus plaanis korraldada, panime kohe mõtte kõrva taha. Jälgisime pidevalt kõiki Marise postitusi aarete juures ja fotosid ja elasime vaikselt tema seiklustele kaasa. Kuna 3-nädalane seljakotiga matk koos koeraga oli meie mõistes ikka midagi väga erilist, siis seadsime kõik plaanid selliselt, et täna matka lõppu Marist tervitama ja õnnitlema saaks tulla. Väga tore oli näha nii palju geopeitureid ja muidugi väsimatut Marist. Väga tore üritus oli!

 9 

Kohalikul loodusõpperajal läks veidi aega ning seetõttu saabusin siis, kui rahvast oli juba sedajagu kohal, et parkla autosid täis oli. Algul plaanisin krantsi autosse jätta, kuid head varjulist paika parkimiseks ei leidnud ning vedasin ta juhtmeotsas sündmusele kohale. Mul viimasel ajal sündmustest suurem paus tekkinud ning nägude nimede kokkupanek ei olnudki kõige lihtsam. Miskil ajal suutsin ikkagi peoperenaise tuvastada ja õnnitlused edastada. Samuti oli mul kummalisel kombel jäänud selline mälestus, et Indy oli valget värvi - kohapeal selgus, et nii see ikkagi üldse ei olnud :). Minu krants suutis kohapeal kuidagi ikkagi Indy korralikult käima saada ning õrritas ka teisi koeri omavahel haukuvas kõneviisis suhtlema. Henny-ga suutis ta miski aeg isegi täiesti koera kombel läbi saama hakata. Lisaks koertele suutsin siiski ka kohale saabunud inimesi tähele panna. Jutustada sai üsna mitme geokolleegiga ning tekkis ka mõningaid mõtteid, kuidas mõnedesse nn peaaegu-ignoori-listi kanditaatidesse siiski logid kirja saada. Kuivõrd suvel jõudis vahepeal õlu ja grill-liha kõvasti maitsema hakata, siis panin ennast proovile ja nokkisin peolaualt vitamiinirikast ja kalorivaesemat kraami. Kokkuvõttes möödus aeg linnulennul ning miskil ajal otsustasin liikuma hakata. Mis puudutab Oandu-Ikla matkateed, siis miskid aastad tagasi kõmpisin ka ise selle eraldi etappidena läbi ning enamasti oli üsna põnev astumine. Va mõned tüütult pikad asfaldijupid kusagil peale Tartu mnt ületamist ning ka enne Iklat (seal vähemasti oli mõistlik teeäär, kus sai kõndida). Igal juhul elamusi sealt sai ja ilmselt sai neid sealt üksjagu ka sündmuse korraldaja. Soovin Marisele ka siit aknast palju õnne ning Eestis on RMK õnneks paar korralikku matkateed veel ette valmistanud! Aitüma, tore kohtumine oli!

 3 

Ikka tahtsime tulla matka lõppu Marist sünnipäevaks õnnitlema tulla. Jasper oli hoius, mina seadsin endale autosse kontori sisse ning nii me siis kohale vurasimegi. Päris palju rahvast oli reedese päeva kohta kohale tulnud, ilm oli kena ning lisaks lobamisele otsisime ka ümbruses mõned aarded üles, mis jalutuskäigu kaugusel olid. Palju õnne veelkord Marisele sünnipäevaks, vinge matka tegid läbi (andis inspiratsiooni)!