2 

Selle kivi külastus oli tänase päeva põhi eesmärk. Geojaanilt tulles läbi Holdre padrikute oli just ideaalne koht tolm maha pesta ja end natuke vees värskendada. Kahjuks olime veekindla koti maha unustanud, seega pidime laskma Leelol kaldalt pilti teha, mis pole just parima kvaliteediga. Loodetavasti siiski on aru saada, et kivi leitud. Tänud toreda virtuka eest!

 4 

Pidin peale leidu tõdema, et SUP on ikka skoorijatele. Kümme minutit ja valmis! :) Tegime nagu eile Kivisaarel siingi ühe SUPiga sutsu. Samas oleks võinud ka õhukese kalipsoga ujuda või isegi ilma. Aga koos oli SUPiga toredam ja lihtsam. Kivi paistis pisut isegi välja, nii et navigeerimine oli väga lihtne. Kivini jõudes hoidis kivi SUPi kenasti kinni, et fotode tegemine oli eriti hõlbus. Ja juba olimegi tagasi. Tänud Kaupole väljakutse eest! Olen seda ammu teha tahtnud :-)

Näpuga on ilus näidata

SUPi hoidik

Selline tunne oligi nullis

 2 

Mis nii viga logima minna kui parklasse jõudes alustab meeskond kohe ettevalmistusi. Kui SUP valmis, hüppasin peale ning kerge vaevaga olin kivi juures, mis väga kenasti välja paistis. Klõps ja tagasi ning meeskond asus asju kokku pakkima. Kummitama jäi vaid mõte, et kui suur see kivi seal siis ikkagi on. Tänud virtuaalse eest!

 4 

Kuna sõitsin Sillaotsa järvest mööda, seoses seal kandis avaldunud, uue aarde esmaleiu plaaniga siis tegin peatuse ja käisin virtuaalaarde luurel. Leidsin üles Caro ja Karuonu tekitatud elevantside raja, mis peaaegu kivini viis. Kõrkjad jäid küll ette ja kivi näha polnud aga nüüd on kohal käidud ja plaan valmis. Tuleb lihtsalt telo veekindlasse karpi ja seljakotti panna ja nii kivini ujuda. Siis seal pilt ja tagasi. Või siis keegi kaasa kutsuda ja kaldalt pilt teha. Plaanis on veel see suvi pildistamas ära käija.

 1 

Teel üht teist aaret otsimas otsustasin koha üle vaadata. Järv on nähtud, soovitud kohas pilti minna tegema ma ei soovinud. Ei luba, et tagasi tulen, las ta jääb...

 5 

Lähenesime kivile kõige otsemat teed mööda, sest esimene kord ujumiskohast lähenedes ujus karuonu kivist lihtsalt mööda. Meist jäi maha elevantside rada, järgmistel on lihtsam, kui selle üles leiavad. Aitäh teistmoodi virtuka eest!

 7 

Alustan sellest, et kui keegi kahtleb oma võimetes, siis ei maksa minu alljärgnevast kirjutisest endas mingit julgust või sundi midagi ära teha, otsida. Kui kahtled - ära mine tundmatusse veekogusse endale teadmata võimeid proovile panema! Lisaks võib olla/ ja ka on, mu kirjutistes tihtipeale ilukirjanduslikke liialdusi, mis võivad minu võimeid või võimetusi kerges kõverpeeglis näidata. Ärge tehke minu tegude järgi, vaid järgige omaenda tundeid, oskusi, ilmastikutingimusi ja kainet mõistust. Ja mis põhiline - sõber/wingman kaasa! Sest nagu India Õhujõudude reklaamgi ütleb - Wingmen share fate.

Ma ei ole mingi hiilgav ujuja, ega ka mingi kiire, aga omas tempos saab ikka asjad aetud - sellise veendumusega olin juba pikemat aega tahtnud selle kiviasja ära teha. Eelnevatel päevadel sai natuke trenni ka tehtud ja meelde tuletatud kuidas see ujumine, ulpimine ja muu vajalik käib. Peale seda tarka ja targutavat sissejuhatavat lõiku pean ütlema, et minu isikliku Wingmäni ujumisoskused on ümmargune null ja seetõttu ei kandideerinud ta seekord ka leidjate kategooriasse, vaid teenindas mind tõendusmaterjalide kogumise vallas. No ja ehk ta oleks mulle nende 2 noormehe näol, kelle ujumisoskused olid enam kui pädevad ja kes seal lähistel mulistasid, mulle abi kutsunud. Selles mõttes olid ka asjad suhteliselt kontrolli all. Tulles tagasi nüüd nende 2 salapärase noormehe juurde, siis peab mainima, et nad näisid väga head ujujad ja lisaks olid nad kohalikud, sest järgmisest dialoogist: Noormees 1: Kle - ära kivi otsa põruta! Noormees 2: Ei, ma tean TÄPSELT, kus see on - see on selle xxx ja xxx ristumiskohal. Näe siin... Kuna ma olin just kõrkjate taga, siis ma olin jube rõõmus, et see kivi tõepoolest eksisteerib ja veel kuuldekauguses. Aga kahjuks plartsatas poiss kivilt vette liiga vara ning ma ei näinud kõrkjate tõttu selle kivi umbkaudset asukohta, vaid pidin uskuma tema sõnu selle asukohast ja nende järgi orienteeruma ja lootma, et põrutan kümnesse. Küsite, et miks ma üle ei küsinud? No teate - vahel tabab kõiki selline tunne, et okei - ma olen eksinud, aga ma põhimõtteliselt ei küsi teed, sest ma TEAN, et leian selle kohe.... või varem või hiljem.... millalgi.... no ja kui ei leia, siis küsida saab ka hiljem. Tõenäoliselt.... Igatahes - sellise infoga varustatult kargasin vette ja asusin tegudele. Kuskil teekonna teisel kolmandikul tabasid mind kahtlused minu võimete osas ja selles osas, et äkki ma ei leiagi seda kivi ja olen mööda ujunud või midagi.... keerutasin end vees ringi ja vaatasin, kui kaugel kallas on.... vee sügavusest ei tahtnud mõeldagi. Kutsusin end korrale, vaatasin objekti, mille järgi poiss joonduda soovitas (enesele teadmatult, aga võibolla on see standartne nõuanne juba kohalikel, sest kõik käivad ja pärivad selle kivi kohta niikuinii) ja kuna ma olin päris kenasti joonel, siis ütlesin endale, et ujuks veel veidi - ja jätkasin teed. No ja muidugi ma nägingi varsti seda mürakat. Heldene aeg kui rõõmus ma olin! Edasi järgnes fotosessioon aina ohtlikumate poosidega ülilibedal kivil ja siis oligi juba aeg mõelda kuidas, pagan, siit alla saab? :D:D:D Loomulikult hakkas aju kohe olematute infoallikate põhjal genereerima vete sügavust.... aga kutsusin end taas korrale ja hüppasin vette ning hakkasin tagasi ujuma. See läks täitsa kiirelt ja rõõmsalt, sest siht oli silme ees.

Väga tore väljakutse ja seiklus. Mulle tegelikult kohutavalt meeldis. Eriti selle kuuma ilmaga. Teeks või veel, aga kes seda saavutatud saavutust enam korrata tahab. Nüüd mõtlen ma, kuidas Wingmän sinna kivile turvaliselt hiivata. :D Aitäh toreda virtuaalaarde peitjale!

Wingmäni min kaugus kivist

 1 

Tänud peitjale :)

TFTC!

 4 

Need puulauad, mis paisu juures veetaset reguleerivad, on nii mädad ja lasevad läbi, mis omakorda on alandanud veetaseme selliseks, et kivi on nina veest välja pistnud.

Lahe dialoog arenes peale leidu:

Ethel: "Karl, mis sulle meelde jäi selle aarde juures"

Karl: "Vesi oli nii hirmus ja issi lõhkus Miki paadi ära" :D

Tegelikult seal midagi susises küll, eks mingi päev vaatan, kas on päriselt mingi auk või tegi seda häält mõni kohalik rästik.

 3 

Kivi juures käidud, tänud peitjale.

 2 

Selle aarde jaoks sai spetsaalselt hommikul Miki paat pagasnikusse pandud. Jagasime meid kaheks. Kõige pealt käisid kivi juures Priit ja Karl ning siis mina ja Miki. Tänud peitjale.

 2 

Leitud, pildistatud, tänan!

 1 

Peale suvepäevi keerasime trajektoori siia ning otsustasime erinevalt kivini läheneda. Mina SUPpisin ja Kaupo ujus. Liikusime üpris ühes tempos ning kivini jõudes oli hea meel, et ta kaasas oli. Veendus, et kõik oleks korrektne ja pärast kordusleiule ei peaks tulema. Vahva koht välja valitud, kahtlemata parima asukoha tiitli vääriline. Tubli poiss :)

 3 

Kilingi-Nõmmes tuul puhus nagu oleks tormi oodata. Siiski otsustasime oma silmaga kohapeal otsustada kui hull see tuul ikka täna on. Siia jõudmise ajaks polnud enam sinist taevast nähagi, ainult pilved. SUPi pumpamise ajal saime ka paar piiska vett. Edasine veelangemine jäi selleks ajaks kui me kivi juurde jõudsime. SUPi pealt kivile astudes, tahtis SUP oma teed minna. Peale seda kui veest välja saime, lakkas ka vihmasadu ning jäi ilm kuivemaks. #heaajastus. Aitäh!

Kivil käidud

 1 

Tänane päev hakkab vaikselt lõunasse jõudma, on jalutatud, sõidetud. Ilm palavavõitu isegi ning mis saaks parem olla kui üks värskendus, boonuseks ka aardeleid kontole. Aitäh, just sellise virtuaalse eest!

 6 

Aitäh teistmoodi ja toreda virtuka eest!

(Kätega vehkimine on vehklemise kulla auks :))

 1 

Kui meie siia jõudsime, polnud triatlon veel alanud. Saingi siis olla esimene, kes katsetab vett. Tänud

 1 

Minu jaoks on SUP väga ebastabiilne, aga sai siiski Inge abiga kivi juures ära käidud.

 2 

Päeva teine kindlalt paigas aare peale Kapuu 6 oli see. Järve äärde jõudes oli Ove just SUPi kaldale kuivama tõstnud ja meie siis vedasime ta vette tagasi. Esimene ring sai kahekesi tehtud, kuid pärast läksin üksi tegin veel uue ringi ka kivi juurde. Küllap ma olin piisavalt kiire, et parmud mind avastada jõuaksid, seega õnnestus igati nauditavalt kivi patsutamas käija.

Tänan peitmast.

 2 

Jälle üks tore kohta SUP-ga sõitmiseks. Tegin peale selfit kogu järvele tiiru peale. Oleks kauemgi chillinud aga siin olid väga õelad parmud, isegi ujudes tulid kallale.

 2 

Sillaotsa järve ujuma mineku plaan oli meil juba eile, aga et peale tööd tuli Pärnus selline lahmakas äikesevihma ja ka Viljandi pool näitas äikesekaart sama, siis me ei riskinud minna.

Täna tundus ilm oluliselt parem, aga poolel teel Kilingi-Nõmme hakkasid üsna tumedad pilved paistma. Järve ääres kostis ka päris korralikku kõminat ja meil juba hakkasid vaikselt loobumise mõtted tekkima. Siis aga tuli samasse autotäis mugusid, kes sulpsti vette läksid ja et üks kohalik part ka täpselt kivi otsas istus ja meile koha ilusasti ette näitas, siis saime kõhedusest võitu.

Kõigepealt ujus Indrek kivi juurde. Part ei olnud esiti nõus kivilt mahagi tulema, aga kui Indrek otsustavalt sinna ligines, siis otsustas lõpuks lahkuda ja nii sai Indrek ise sinna ennast istuma sättida. Mina samal ajal tegin kaldal olles temast pildi ja siis kiirelt ka ise vette - kuna ma olen väga aeglane ujuja, siis tahtsin ikka enne tagasi jõuda kui ilma päris ära pöörab. Kivini ujusin ja kõhuli selle peale kuidagi ennast vinnasin, aga rohkemat küll ei suutnud - täiesti libe ja parem jalg tahtis ronimiskatse peale kergelt krampi kiskuda. Pildi igal juhul sai Indrek minust tehtud ja jalga pisut lõdvalt hoides sai see taas ujumisvormi, et tagasi tulla.

Vesi oli muidugi supermõnus ja ujuda hea, ainult parmud oli ülimaiad ja nende eemale peletamiseks pidi pidevalt pead raputama, et tüübid kõrvu peast ei viiks.

Ilm õnneks siin veel pidas, korraliku vihma ja äikese saime pisut hiljem. Suur tänu siia järve ja kivile kutsumast!

Part - aardevalvur - kivivalvur

Inni kivi otsas

Anni kivi otsas

 1 

Selle aarde ja kivi leidmiseks ning järve külastamiseks sai valitud ideaalilähedane aeg. Väljas 30 kraadi sooja, vesi ka umbes sama soe, mis sa hing veel oskad tahta. Järve äärde jõudes polnudki teha muud kui ajada susped jalga ja vette karata. Siht oli teada ja paigas ning ega mingit eksimust sisse ei tulnudki. Otse sinna, kohustuslikud pildiklõpsud ja taas tagasi. Vesi oli küll ikka marusoe ja üldse mitte jahutav. Samas, vees olla oli parem, siis ei saanud parmud kallale. Kaldale ronides olid nad aga taas aplalt kallal. Oli mõnus aardeleid, täname kutsumast!

Üks mehike seisab kivi pääl...

 4 

Kui muidu on parmudega nii, et lööd esimesed kümme auti, siis on suures plaanis rahu ja pärast vaid mõni üksik tüütab, siis siin oli tõesti suguvõsa kokkutulek. Aga kaladele see variant sobis, kui keegi neile toidu "lauale" tõi. Poisid sõid mul praktiliselt peost. Nii julged olid. Või oli kõht tühi.
Kivi otsa püsti ei hakanud end ajama, sest see oli ikka täitsa libe. Aga täitsa tore, et oli jälle põhjust end vette ajada. Täname peitjat huvitavat kohta tutvustamast.
GC#9000

 1 

Parmude hordid olid jubedad, aare ise on väga viis. Pilt Lauri logis. Mina tänan!

 6 

Tänase päeva põhieesmärk oli selle karbi juures ära käia. Ikkagi kaasvõitja parima asukohaga aarde kategoorias :D Ja täiesti õigustusega. Sellised virtuaalsed on ikka teine tera :) Kohale läksime ühe supiga. Oleks vast kenasti ka ujudes saanud, kuid supi kasuks rääkis see, et ujumiseks polnud meil piisavalt veekindlat kotti telefoni jaoks, et kohapeal pilti teha. Ja olgem ausad, siis selle ülilibeda kivi peal oleks see olnud ka päris keeruline operatsioon. Nii siis läks nulli Kristel supiga ja mina ujudes. Tegime klõpsu ära ja samal ajal tuli parklasse päästeameti auto. Esialgu mõtlesime, et tulevad vett võtma, kuid hoopis tulid end ka kiirelt jahutama, ja kohe nii kiirelt, et kui meie tagasi kaldale jõudsime, olid nemad juba lahkunud. Henri selles kambas ei olnud aga pärast logides nägime, et ka tema seal käinud :D Lisaks veel Helen ja Salme. Kahjuks kõik sattusid sinna eri aegadel, niiet kedagi kohapeal ei näinud. Aga tore aare :) Ainus mille kallal nuriseda (ja see pole Eestis tavaline) on see, et vesi on juba natuke liiga soe ja ei jahuta enam sellisel kuumal päeval :D Suured tänud "peitmast"!

 8 

Täpselt 1 kuu vähem kui aasta tagasi olin siin järvekese kaldal olnud ja taustajõuna aidanud kaasa Salme logimisele. Tol hetkel polnud mul veel valmisolekut seda kivi ise otsima minna ja mul jäi leiulogi tegemata. Täna olin igatahes tunduvalt paremini ettevalmistunud, oli varustust, oli tahtmist ja palju päikest ning sooja vett. Pumpasime madratsi täis, aerudeks haarasime kaasa discolfi kettad, telefonid sai veekindlasse kotti pakitud ja seiklus võiski alata. Kivi sai leitud ilma suurema vaevata, paistis teine üsna ilusti veest välja, kui õigele kaugusele olime jõudnud. Tundsime seal kivil end üsna mõnusalt kui märkasime ühte meest mööda ujumas. Nüüd logide järgi tundub vist ka geopeitur olevat.
Aitäh peitjale, oli täitsa mõnus kodukootud vahenditega valminud parvekesega seal ulpida.

Parv ja aerud

 3 

Ujumas olen seal käinud väiksest poisist peale ning Suure kivil sai tihti jalga puhatud aga tavaliselt on kivi ikka rohkem vee peal olnud

Parme on seal järve ääres alati olnud ja kivi pealt oleme nendega isegi ahvenat püüdnud aga seekord oli vist neil suguvõsa kokkutulek või misagi sellelaadset

Kerge ujumisring, foto ja nimi kirja ;)

PS. Väike kivi on ka veel, kui keegi rohkem otsimisrõõmu tahab :)

 4 

Eiii, ma ei viitsi selle pärast oma lauda täis pumbata ... aga millal ma veel siia satun ... noh ja veel nii satun, et laud on pagasnikus ... olguuuu, pumpame siis. Õnneks olen ma omale soetanud elektripumba, seega see pumpas ja mina sõin autos oma lõunasööki.

Kivi juurde tripp oli liiga lühike, oleks võinud pikem olla. Chillisin siis pärast veel niisama. Järve peal oli ju parme ikkagi oluliselt vähem, kui kaldal. Kaldal nimelt ei kannatanud üldse seista, kohe söödi ära.

Aitäh toreda aarde eest, kivi juures on vesi päris sügav, minu SUP aer põhja igal juhul ei ulata. Ei saa olla väga pisike kivi seal järves siis :)

 1 

Vahva aare, sellised virtuaalsed mulle meeldivad!

 6 

Mõnus hommikune sulps. Kohalikud aitasid kivi kergelt leida ja saime tingimused täidetud. Aitäh teistmoodi virtuaalse eest!

 4 

Paistab, et me polnud siin esimesed, kes SUP-ile sellel järvel ristsed tegid :)
Tänud laheda aarde eest!

 3 

Järvel jääd polnud ja seega saime ka meie oma ühele SUP asjandusele tuleristsed teha.

 2 

Tahtsime teha tutvust oma uue SUP lauaga ja Sillaotsa järv sobis selleks igati. Kuna laual kandevõimet jagus, mahtus ka Henriko ilusti lauale. Koos tuvastasime kivi ja saime mõlemad seda katsuda. Hiljem, kui Henriko kohalike lastega suples, tegin põhjalikuma tutvuse järvega. Igati korralik supluskoht, kuhu tasub tagasi tulla. Aitäh!

 2 

Siin oli täna ikka vägagi sobilik sünkroonujumist harjutada ja kui see ei aidanud siis võtsin kasutusele Search and rescue sik-sak otsingu, mis andis positiivse tulemuse. Läks nii 15 minutit aega. Pildi tegi Külliki kaldalt. Tänud

Õnnelik karile sõit-

 2 

Paat sai siin jälle õhu sisse ja seekord ka veele. Populaarne kellaaeg juhtus olema, lausa kaks paati veeskati vahetult pärast meid. Pilt [pagarite] logis. Aitäh!

 2 

Siin sai lõpuks paati sihtotstarbeliselt kasutada. Kusti märkas esimesena kivi ja ronis sinna peale, mul enam ruumi polnud ja libe oli ka. Niisiis silitan lapse varbaid pildil. Aitäh.

 3 

Algatuseks proovisin kivi kaldalt vaadates leida aga ei õnnestunud. Siis grillisime liha ja juustu. Tegime endale tummised burgerid. Ajasime kõhud punni ja siis läksime katsetama, kas paat meid veel vee peal kannab. Lillelaps tüüris meid vapralt ümber kivi, mille koordinaat oli ülitäpne. Sõitsime ka teisele poole järve otsa välja. Oli mõnus ettevõtmine. Tänan!

lillelaps

 4 

Kõrge veeseisu tõttu pole leitav, põuasel suvel nähtav cm veest väljas . Käin seal tihti kalal seega tean kivi asukohta. Hetkel supluseks juba vesi jahe .

 5 

Hommikul tegime Kopra tare juures kiiresti, et jõuda siia järve äärde. Panime ujukad selga, veesussid jalga ja ragistasime mööda võsa vette. Paar esimest sammu olid jahedad, siis keha harjus veega ja edasi oli juba mõnus. Telefon oli läbipaistmatu veekindla koti sees, sellest meil abi ei olnud. Sulistasime mõlemad ja vaatasime ringi. Eriti midagi ei näinud ja ma lootsin, et vast kumbki meist ikka kivi otsa koperdab. Karl märkas kivi umbes 5m pealt ja ujusime kivini ja ronisime otsa. Tegime kohustuslikud pildid ja suundusime tagasi kaldale. Veetsime järve äärest mõnusa hommikupooliku, mina lugesin raamatut ja Karl logis aardeid.

 13 

Sa vaata vaid milline ülesanne antud. Kui on antud, tuleb pureda. Ja hea meelega pureda, sest on suvi ja ujumise aeg, väljas ikka veel sooja 30 kraadi. Vahemärkusena peab mainima, et tegelikult vastupidiselt skeptikute arvamusele on ikka väga hea suvi olnud. Isegi kui sadas, polnud kasukat vaja ning jaanipäevgi kulges särgita. Ja taaskord üle 30 kraadised soojad. Aga nüüd asjast.

Ei ole mulle antud udupeent SUP lauda, ei kummipaati ega kanuud. Kuid lapsepõlvest meenub lihtsamaid vahendeid. Traktori sisekumm! Meie lemmik tollel ajal. Noh, olgu. Traktori sisekummi ma küll sinna vedama ei hakanud kuid lapse arsenalist leiab sellele sobiliku alternatiivi. Tehakse ikka suuri rõngaid!

Tjah. Tegelkult ikka eriti kerge ei olnud, vähemalt siis kui metsa vari juba sellele järveosale peale langeb. Ja vaatad veepinnaga samal tasandil. Olin seal ulpides juba loobumas kui saabusid ujudes kolm naisterahvast. Ilmselgel kohalikud, sest ujumise saateks oli vestlus mis pööras järsku mind huvitavasse suunda. Üks mainis, et siin varsti tuleb see kivi, varem oli näha aga vesi vist nii kõrge, et nähanei ole. Ja eriti vastik pidi olema kui ujudes otsa lendad, kriimustab jalad ja teeb käele haiget. Ei saanud sellist vestlust jätta tähelepanuta ja keerasin ennast nagu suur kilpkonn aeglaselt ümber ning asusin neid nagu korralik saaki haistev alligaator mõistlikus kauguses jälitama. Sain veel teada, et koht ka teada, selle ja selle puu vahel peaks olema. Ning siis kui nad juba arutasid, et vist õnnestus kolmekesi nii ujuda, et keegi kivi ei puutunud ja minu tuju taas langema hakkas selgus siiski, et etskae, üks sai kivile pihta. Jesssss.

Kui siis igasugust kogu maailma haaravat ükskõiksust teeseldes kivini sõudsin oli ka selge see, et ega vist polekski näinud silmaga veepinna tasemelt - no meetri pealt oli näha - kui just pihta poleks triivinud. Kuid leitud kivi suhu ei vaadata ja pilt sai igatahes tehtud ning siia külge pistetud.

Mulle meeldis see aare, mõnus värske idee, lahe solberdamine soojas õhtus, ehtne suveaare! Vägev! Aitähhhhhhh!

 8 

Puhkse geotuuri 9. päev algas meil RMK Kopra platsil. Seal toimetasime hommikusöögid ja kohvid ning muud toimetused nii kiiresti ära kui võimalik, et siia Killingi-Nõmme kanti ujuma tulla. Enne järve äärde sõitmist hüppasime veel poest läbi ja haarasime mõlemale ühe jäätise. Aklimatiseerumise jaoks või nii. Ujumisriided selga, veesussid jalga ja veekindla telefoni pakkimine eriti veekindlalt.

Vette sisenesime me külje pealt, et oleks natukenegi aimu kui kaugel see kivi nüüd olla võiks. Ujudes on see kauguse tunnetus nagu silmad kinni optometristi vastuvõtul õigete vastuste ütlemine. Ragistasime võsas ja leidsime õige raja alles siis üles kui veepiirini oli jäänud meetrike või nii. Vesi tundus alguses külm ja karastav aga kui juba sisse olime saanud, oli mega soe ja mõnus. Ujusime paarisrakendina et kivi leida. Arvasin, et olime juba mööda ujunud ja peaks rohkem järve keskele minema, kuid siis järsku märkasin otsitavat. Peegeldas tegelikult päris hästi aga nägi alles nii-umbes 5 meetri pealt. Alguses läksime hüljeste kombel libeda kivi otsa aga polnud kedagi kes meist fotot teeks. Tuli siis ennast istuli ajada ja telefon välja kookida. Välja ujusime juba rannast.

Tõesti väga mõnus virtuaalne, mis paneb midagi teistmoodi toredat tegema ja ka hea leid selle kivi osas! :)

Aitäh!

 6 

Meie riigis pole isegi suvel alati kindel, et on võimalik mõnusas soojas vees sulistada ning välja tulles ei pea lõdisema, seepärast oli hea ära kasutada praegust kuuma ilma ja järvede piisavalt kõrgeid veetemperatuure.

Vesi oligi soe, õhk ka, kuid ikkagi on täitsa tore ka sulistada järvel nii, et märjaks ei saa;). Eriti otsides kivi, mida silmadega veepiiri lähedal olles hästi näha ei pruugi.
Kõrgemalt on oli hea vaade ja kivi õnnestus leida ilma kokkupõrketa, ümber selle tiirutades ja niisama targutades jõuti aga peaaegu kogu kivi pindala ära hõivata. Paistis, et kivil kõhutamine on tore ja laiutaja ei kavatsegi end end sealt niipea liigutada, muudkui poseeris ja peesitas seal, trügisin siis kõrvale ja üritasin mõnd enda osa ka kivile mahutada, aga sain kinnitust, et püstiasendist selle libeda kivi nurgale astumine on hetkel kahtlane, kukkuda ei tahtnud, vesi oli ju täiesti märg:) Jalg kivil tegin fotojäädvustuse ära, ähvardati ju, et kivi võib pärast olla juba sügavamal.

Lahe, selline virtuaalne mulle meeldis. Aitäh!

 2 

Tänud.

 3 

Ma ei teagi, kas mitteleid on see õiget sorti teate tüüp selle jaoks, kui käia lihtsalt ujumas ja nautida sooja vett, või ei, aga tundus kõige õigem. Tean, et oleksin ehk läbi kõrkjate ja muu maailma minnes võibolla välja ujunud, aga ei tahtnud riskida. Tean oma võimekust ja seekord oli lihtsalt suplemine ka väga tore. Aitäh!

 4 

Ilmad on ilusad ja Siim sai kaitseväest linnaloa. Ega ma väga lootnud, et ta nii kaugele kaasa tulla viitsib, aga õnneks viitsis. Meil oli lahe kvaliteetaeg, millele andis vürtsi proovilepanek järvekivi leida.
Saabudes oli rannas keegi kohalik oma koeraga, ent nemad asutasid peatselt lahkuma. Pumpasime Supi täis ja ma sõitsin kivi otsima. See õnnestus hästi. Vastu päikest sõites ma kivi alguses ei märganud, ent kusagil 5 meetri pealt oli teda hästi näha. Teiselt poolt tulles oli kivi kaugelt paista. Sõitsin ettevaatlikult kivi kõrvale, et tunki nime näha, aga ei olnud seal enam ühtegi märki mingist nimest. Ju siis oli keegi vahepeal kivi kätte leidnud. Selle tuvastasin ka ära, et kivi on sigalibe. Kuna ilm oli ilus ja aega meil oli, siis sai korduvalt kivi juures käidud ja erinevat moodi teda vallutatud. Supiga otsa sõidetud, kivini ujutud ja end sinna peale istuma vinnatud, supilt püsti kivi peale mindud. Lõpuks ujusin kivilt päästevestiga randa. See polnud üldse eriti tore. Panime vahendid kuivama ja edasi ujusime niisama. Vahepeal käis paar pere end vette kastmas, kuid nemad lahkusid kiiresti. Meil oli siin imeline suvepäev. Aitäh põneva väljakutse eest!

 20 

Tundsin aarde ära kohe avaldudes. Umbes-täpselt aasta tagasi kirjutas peitja ja rääkis ujutava virtuaalaarde mõttest, küsides alternatiivseid ideid, mainides ka üht enda oma, kuid jättes veekogu täpsustamata. Ei olnud mul talle tookord kohe laksust midagi asjalikku soovitada. Nii see teema sinna jäigi ja minu mälust sootuks kustuda jõudis - kuniks nüüd ühtäkki tuletati meelde :o)

Naiste-päeval lasin tüdrikutel rahulikult poodiumikohad ära noppida, viibides ise tegelikult enamuse päevast vähem kui 50 km kaugusel. Aga kui on põhjust, siis näe, oskan isegi väljaspool Harjumaad esmaleiuvõimalusele vilistada :P Selle asemel järgisin oma geotuuriplaani, mille päris lõppu sobitus ikkagi päris kenasti ka kerge solgutamine soojas järvevees.

Tänaseks õhtuks jõudsin Läti piiri äärest ringiga tagasi üles, siia parasjagu pool tundi enne üheksat. Järvevesi oli selgelt soojem kui õhk õues või vihm, mida päeva jooksul aeg-ajalt veidike kaela pudistati. Pakkisin seadmed koos rätikuga ujumiskotti ja sulistasin kohale. Kui kaugus nii umbes klappivat paistis, võtsin tuurid vaikseks ja harrastasin Indy ujumisstiili. Kõva 10 minutit traalisin edasi-tagasi. Katmata silmadega vee alla vaatamisel on mul see häda, et ainult esimese sekundi vältel näen midagi ähmaselt, edasi võin punnitada palju tahes, udu jääb täielikuks uduks :o) Autos leidusid küll ujumisprillid, kuid enne käisin veel korra lähema kalda pool madalamas vees, et kaugust ja suunda kontrollida. 23 meetrit - no kuidas ma ei leia siis?! Proovisin uuesti, geps ujumiskotis piiksus küll, kuid kivi jäi leidmata. 3.5 peidukoht ei peagi lihtne olema! :D

Enne kui pilvise ilma niigi vähene päevavalgus päris välja lülitati, käisin kiirelt autos ujumisprille toomas. Tagasi kuumas tsoonis, vahtisin nüüd põhiliselt veepinnast allpool, kuigi tuleb tunnistada, et nähtavus oli ikka ülinigel. Vähesegi päikesevalgusega kindlasti hoopis teine asi, aga vat mitte täna. Spiraalitasin seal veel hea 10 minutit ja jõllitasin umbes pool ajast veealust maailma. Kusjuures lõpuks koperdasin kivi otsa ikka nii, et täitsa ehmatasin, vee all kahe meetri pealt polnud mitte muffigi näha :D

No hea, et niigi läks! Rabalaugastes omandatud hülgetehnikaga hiivasin end kaksiratsi libedale kivile ja hakkasin logi kirjutama. Jaa, mul olid omad kirjutusvahendid kaasas :o) Olgugi enne ortofotolt vaadatud, üllatas kivi küllaltki väikeste mõõtudega. Vaevu mahutasin oma kasutajanime enam-vähem stabiilsele pinnale ära. Kirjutusvahendid jäid nulli ja natuke varu kah - järgmine saab soovi korral enda nime asemele kirjutada. [matkymbereesti] peab küll kaldalt lisa kaasa võtma :P Logiraamat on kitsas ja küllalt kapriisne, nime jäädvustamine vajab hoolt ning kannatust.

Veepinna alla varju jääv kivi tegi selle virtuaalse ülesande minu jaoks palju huvitavamaks kui selgelt nähtava sihini ujumine ning seal pildi klõpsamine. Tänase ilmaga oli tõesti peidukoht 3.5, päikesega või ujuvalusel tulles ilmselt juba mõnevõrra vähem. Aitäh - üks mu vaieldamatuid lemmikuid virtuaalaarete seas - lihtsuses peitub võlu!

 10 

Aarde avaldamispäeva õhtul ujuma minnes kutsusime kaasa Marist, kes oli oma matkamise teel just meie tallu peatuma jäänud. Ei-ei, mina ei uju ja Indyle piisab sellest tiigist ka... Päev hiljem logisid lugedes selgus, et kui paar järve edasi on kivi otsa aare "peidetud", siis ujub kasvõi koos riietega :D Nii ma sellest aardest ka esimest korda kuulsin, jube hea tagantjärele viisakas olla ja FTF külalistele loovutada!

Väga tore kohtumine oli aarde juures Salme ja Heleniga, kes aitasid mul ka kivi asukohta tuvastada - kõrge veeseisuga ei olegi nii lihtne ta otsa komistada. Imeliselt soe vesi oli ka valmis pandud, aitäh peitjale! Õhtu jätkus juba tervelt 6 tiimi kohtumisega Liivamäe lõkkekohas, loodetavasti õnnestus meil sellise massiga karud-hundid Marise rajalt pikemaks ajaks eemale peletada :)

 18 

Kuna mina ise kivil ei käinud, vaid assisteerisin tegevust kaldal, siis ilmselt pole mul õigust seda logituks märkida ja alljärgnev on väike ülevaade toimunust.

Olime eile õhtul Tartus, kui märkasime, et uus ja huvitav aare avaldunud. Kuna täna oli nagunii plaanis liikuda marsruudil Tartu-Tõrva-Pärnu, siis sobis meile kõrvalpõige Kilingi-Nõmme suurepäraselt. Päev läbi tatsasime Tõrvatilku taga ajades ja õhtul natuke peale 19 jõudsime järve äärde. Tõrvast lahkudes olime juba ka märganud Puutetundliku logi aarde leidmise kohta. Sealt olime ka hea idee saanud kasutada julgestuseks vetelpääste päästerõngast. Kohale jõudes oli paik inimtühi, üks meist sumas vette, teine läks mööda kaldapealset kõrkjatesse umbkaudset aarde kaugust määrama. Kuigi kõrkjates olija ja järvel olija vahel silmsidet luua polnud võimalik, siis kõrkjate lehvitamisega siiski oli mingil moel võimalik endast märku anda. Üsna kiirelt õnnestuski ujujal kivi märgata ja selle otsa ronida. Telefon oli pakitud kahte minigrip kotti ja see pakend pealaele surfimütsi alla. Seega sai teha ülesvõtteid nii kivil olles kui ka kaldalt pildistades. Täpne logimise aeg oli kell 19.35.

Kui olime selle kõik õnnelikult tehtud saanud ja peaaegu järvest välja roninud, saabus parkimisplatsile üks auto. Sealt hüppas välja kaks inimest ja nende esimene küsimus oli, kas on logitud? Selgus et saabusid Hanno Ja Triin. Neil oli sarnane taktika, et üks vees ja teine kaldal juhendamas. Kui Triin oli kivile jõudnud, siis tegi SalmeS veel ühe ujumise otsa sinna ja saime ka ühispildi tehtud (kell 19.57). See oli väga tore kohtumine ja muidugi läks jutt Puutetundlikule, kes sealsamas lähedal RMK platsil ööbimas. Kõik koos läksime talle väikesele õhtuvisiidile. Lõkkeplatsil oli Puutetundlikule juba seltsiks Max ja ühest tavalisest aardelogimisest hakkas välja arenema juba sündmusaare.

Oli väga meeleolukas õhtupoolik - tore väljakutse kivi leidmiseks ja supertore kohtumine teiste peituritega.

Vaade kivilt

Vaade paisult

Seltskond kivil

 33 

FTF kl 17:27.

Täitsa pekkis... :D.

Saabusime just oma 20 km päeva-astumiselt Oandu-Ikla matkateelt ja maandusime tänasel Kilingi-Nõmme lõkkeplatsil, kui messengerist kõlas Paavolt/Marjelt, et Kaupo uuel virtukal saad ehk esmaleiu, jalad vees. Noh, mõtlesin et olgu, proovime ja kohapeal loen täpsemalt... Jalad vees, oli jaa :D

Ujukaid mul polnud, läksin riietega ja paljajalu esmalt kõrkjaid murdma kiviga kohakuti, siis toppisin tossud jalga autos, telefoni ja autovõtme keerasin puffi ja palvetasin et kott, mis omakorda võtmeid ja telefoni ja suurt akupanka (jaa, mul poleks jätkunud muidu akut pildistamiseks :D) hoidsid, ikka tõesti veekindel oleks, muidu ei tule mu homsetest plaanidest enam midagi. Indy ei arvanud mu mõttest hästi aga lõpuks leidsin ta ikka vapralt enda kõrvalt ujumast ja kivi taga otsimast...

Viimase lõpuspurdi tegime vetelpäästerõngaga mis parkla juures rippus, nii ära väsitas see taimedes rädimine... :D. Järgmistele on vähemalt korralik kanal sinna kõrkjatesse raiutud :P

Aitäh aarde eest Kaupole, saime esimese nii ägeda FTF-i meie girlpower-tiimile :).