Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Liiküla 6. piirivalvekordon kuulus Nõukogude Liidu 11. piirivalvesalga koosseisu, et korraldada jalgsi- ja ratsapatrullidega ööpäevaringset valvet Nõukogude Liidu läänepiiri üle.
Tõenäoliselt asus Liikülas piirivalvekordon juba 1944. aasta lõpust, kuid selleaegsed kirjed mainivad vaid elumaja ja kuuri. Enamik säilinud hooneid paistavad olevat ehitatud märksa hiljem - objektilt leitud varaseim aastaarv on 1958.
2007. aastal pani Siseministeerium kordonikompleksi oksjonile ja üle miljoni krooni eest kordoni ostnud uus omanik soovis krundile rajada hooldekodu. Paraku aga jättis Keskkonnaamet detailplaneeringu puuduste tõttu kooskõlastamata ja hilisem kava pansionaadi rajamiseks jooksis samuti liiva. Nii on soovijatel ka veel tänasel päeval võimalus endine piirivalvekordon 150 000-eurose väljamineku eest isiklikuks tarbeks soetada.
Kogu kordon on üsna hästi säilinud - kompleksis ootavad muuhulgas piirivalvurite elamud, keldrid, garaažid ja muud olmeehitised, dott SPS-3, vaatlustorn ja ka piiritulp Nõukogude Liidu riigipiiri reljeefiga, millel kujutatud Saaremaa on huvitaval kombel proportsioonidelt kaardil sama suur kui ülejäänud Eesti.
Aarde jaoks ühtegi majja sisse minna ei ole vaja, aga otsides tasub jalgealuse osas igaks juhuks siiski ettevaatlik olla.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=286
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC8Z6ZK
Logiteadete statistika:
34 (100,0%)
0
4
0
1
0
0
Kokku: 39
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2022.
Aarde juurde viiva sissepääsutee ees on silt "Eramaa, võõras ära tule!" Soovime kinnitust, et maaomanik on teadlik aarde olemasolust ja ootab geopeitureid. Praegusel juhul märgid seda ei näita ja võib tekitada konflikte.
GPSi soovitatud lähenemisteel oli kett risti ees ja kurjad eramaa sildid kõrval. Leidsin alternatiivse lähenemistee raiesmiku kaudu, kus kõige kurjem asi oli nõges. Aitäh peitjale.
Kui vene keelt mõistad ja sovetiarmee tavasid tead, tuleb leidmine lihtsalt. Suur tänu huvitavasse kohta juhatamise eest!
Aarde peitmise ajal eramaa silte meie lähenemisteel ei olnud, tundub, et vahepeal on olukord muutunud :( Vaatame lähinädalal üle ja vajadusel saab aare uue kodu.
See 100 meetrit aardeni ei tundunud üldse ahvatlev. Putukatest, mutukatest ja igasugu vereimejatest ammu juba kopp ees. Lisaks veel kõiksugu taimi, puid ja põõsaid, mis jalgu lõhuvad. Seega ajasin küll vastu tahtmist, sest nii kole palav oli aga tahtsin natukenegi ihu kaitsta, riided selga ja sukeldusime võssa. See, mis võsa tagant nähtavale tuli osutus aga huvitavaks. Aare sai leitud kiirelt ja seejärel hakkasime ringi uudistama. Margus sisenes kuhugi hoonesse ja mina ajasin samal ajal maasikaid kahe käega suust sisse. Olin just seljaga maja poole, kui üks aknaraam käis kolaki. Nagu keegi oleks akna kinni löönud. Seepeale ma arvasin, et siin kummitab. Järgnesin ettevaatlikult hoonesse, vaatasin siia/sinna ja parema meelega väljusin. Ise veel ütlesin Margusele, et ma pole veel valmis teispoolsusega kohtuma. Siis aga kangestus mu pilk ühel suurel ümmargusel näol, mis katkise aknaklaasi tagant mulle otsa vaatas. Esiti jäi mulje, nagu tegu oleks topisega aga see osutus päris linnuks. Läksime ettevaatlikult lähemale ja kuna ta ära ei lennanud õnnestus kakku nii pildistada, kui ka filmida. Kuigi ta näis seal üsna rahulik olema ei tahtnud teda siiski pikalt oma filmimise ja vaatamisega tüüdata ning lahkusime. Oli see vast elamus! Kunagi varem pole õnnestunud nii ägedat lindu kohata. Geopäeva lõppedes googeldasin netis ja jõudsin järeldusele, et ilmselt oli see nunnu tegelane kodukakk. Aitäh!
Muidu mind sellised kohad väga ei häiri, aga see koht küll kuidagi ei tõmmanud. Asukoha sobilikkus on eriti kaheldav, kuna mõlemad me poolt leitud lähenemisteed olid tähistatud eramaa sildiga, samuti oli ühel neist kett tee peal ees (teisel avastasime tagasiteel samasuguse keti maa pealt). On siin ikka geopeiturid oodatud?
Põnev avastamine ja minu rõõmuks palju küpseid metsmaasikaid. Aitäh!
Mnjah, eramaa silt ees ning sealsamas sildi juures saime ka kordoni naabriga juttu ajada teemal, et mida me siin teeme. Ei olnud meeldiv. Kui sildid näitavad, et see ala on eramaa ja ära tule!, siis ma nüüd ei ole kindel, et kas tohtisime seal olla või mitte. Kas muidu võõrad ei tohi seal käia, aga geopeiturid võivad? On, nagu on, leitud see aare sai.
Eramaa silt oli, aga see kehtib teisele poole. Kui minna viisakalt mööda teed, siis pole mingit silti.
Ei ole käinud Vene armees , küll aga Sõjakomissariaadis 5 korda kahurihana ennast näitamas. Mina vastandun küll kõigile neile kes ütlevad et see on lahe koht. Ei ole. Siia veeti üle impeeriumi vägisi kokku eri rahvusest mehi, kellest paljudest said kogu eluks hingelised invaliidi. Lisaks on see sõmbol meie okupeerimisele. Ma küll mingit hämmastavat arhitektuurilist, ega kunstilist ega maastikulist kunstiteost. Aga aarede eest tänud
Silte eirates ikkagi liginesime ettevaatlikult aardele. Huvitav koht, aga eks kõhe on seal ka. Ägeda muusemi saaks.
Leitud. Tundub, et kogu kompleks on läinud erakätesse, sest eramaa sildid on üleval.
Kena külm on esimene kevadpäev, aga aare leitud :)
Kurilka külastatud ja nimed kirjas. Lahe CCCP-i kaart :)
Kui pea aasta tagasi oli suur maski põud, siis nüüd leiab neid juba igal pool vedelemas. Ka siin teretas kohe üks meid kohale jõudes. Kambaga lootsime kiiret leidu, kuid sellegipoolest päris pargi ja raba ei toimunud. Igaüks sai ikka otsida ja alles uuel ringil võttis Tarmo aarde välja.
Tänud.
Päris õudne ikka kui palju selliseid kordoneid ja igasugu militaarobjekte Eestimaa rannikualad täis olid. Järjekordne näide. Lagunevad akenedeta hooned. Aitäh peitjale.
Jalutasime kohale ja igayks hakkas omast nurgast otsima. kui esimese ringiga silma ei hakanud siis yhest just vaadatud kohast hakkas teise nurga alt asjandus ilusti silma. Ei hakanud teiste otsingur66mu rikkuma ja istusin rahulikult maha ja asusin logima kui ni siis teised otsijad ka vaikselt märkasid et topsik leitud on. Kurit ei teinud aga peitjatele siiski tänud kohta tutvustamast
kurit njet. Aga aarde saime küll kätte.
Kiire külastus kordonis, Tunki logist sai rohkem pilte vaadeldud. Üllatavalt kaua läks selle kerge aardega. Olin ise õiget kohta vaadanud, aga millegi pärast ei tuvastanud aaret ära.
Me suitsu ei tee...suitsu ei tee. Aga aardele järgi ikka läksime. Tänud
Triigi sadamast siia jõudes oli juba täitsa pime. Seetõttu piirdusin vaid aardega ning territooriumile rohkem uudistama ei läinud. Võibolla kunagi teinekord. Vähemalt virtuaalse tuuri tegin ära - Jüri Pärn on seal päris põhjalikult pildistanud: http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Mustjala-Liikyla-piirivalvekordon-JP.pdf
Koht sarnane paljudele omasugustele, kus enam liikumist ei toimu. Aare toredasti peidetud. Tänud!
Kõik on räämas ja mets võtab võimust. Aarde leidsin kiirelt. Aitäh.