Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mõtlesin tükk aega, millega ma selle aarde kirjeldust alustan, kuid paremat mõtet ei tulnud, kui pätsata "Kuni surm (meid) lahutab" aarde algus. Seda enam, et Piia ja Peeter lootsid seda aaret peites, et mina ja Liis saame seal esmaleiu.
Kunagi oli inimene tugev ja võimas tervik, kelles olid koos nii mees kui naine. Seetõttu jagasid jumalad inimese meheks ja naiseks. Nüüd eraldatutena ja nõrkadena otsivad nad alati oma eemaldatud teist poolt taga. Vaid armastuses suudavad nad olla taas see tugev ja võimas tervik.
Veidi vähem, kui kuus aastat oleme seilanud Liisiga koos ühist merd, aarde avaldamise päeval ehk 10.10.2020 randusime abielusadamas. Antud aare on peidetud 2. oktoobril, kui mulle korraldati üllatuseks poissmeesteõhtu ning selle üheks ülesandeks oli peita Liisi tüdrukuteõhtu jaoks üllatusaare. Liis on aarde leidnud, nii et avaldamise järgselt võivad ülejäänud kohe otsima minna.
Palun maskeeri aarde pärast leidmist! Muguoht!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: muguoht (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC90VMM
Logiteadete statistika: 103 (100,0%) 0 4 1 1 1 0 Kokku: 110
Kuna siia kusagile lähedale autot parkida pole võimalik, siis see ilusa tagamaaga linnakas tuli otsida-leida jalutuskäigu raames. Igatahes kaasasin oma geokoera ja kesklinnas elava mugust sõbranna ning kand ja varvas aarde poole. Aare säras pimedusest juba kaugelt vastu, nii et täiendasin väheke maskeeringut. Tänud jalutama ahvatlemast.
Jäi tee peale, tatsasin kohale ja ilma gps-ita suutsin tuvastada õige objekti. Kirjelduses küll, et lumega raske, aga seekord läks kõik libedalt. Ühest kohast leidsin geojäljed ja paari liigutusega oli aare näpus. Polnud ka ime- keegi oli täna enne mind käinud ja asja lihtsamaks teinud. Maskeeringut ei kujuta küll muul aastaajal ette, praegu tegi enamuse oma tööst lumi. Tore koht ja väga armas sõnum. Puu sümboliseerib tugevat tervikut suurepäraselt! Tänan juhatamast!
Peale mõne puuga vestlemist saime ühega kaubale.Pikka ja siledat kooselu!
Tänase lõikava tuulega oli üldse väga keeruline Reidi tee ääres midagi teha, aga õnneks saime aarde logitud. Esiti tundus, et eelmine leidja on meile otsimise häbematult lihtsaks teinud, kuid õnneks mitte. Loodan, et saime hämaras piisavalt hästi peidetud. Aitäh!
Lihtne leid. Loodan, et mitte nii lihtne Kadrioru pargi trimmerimeeskonnale.
Õhtu oli veel noor ja kodu poole tagasi vurades tegin siin ka peatuse. Esiti tegin yhe puu ymber tiiru siis teise ymber... l6puks ei jäänud muud yle kui tuli ikka pealamp ka p6lema panna et nägijaks saada :D M6nus märgiline verstapost. Mis muud ikka soovida kui et hoolimist, m6istmist, kannatust, rõõmu, naeru, hoidmist... ja et neid aastaid tuleks ikka veel palju palju ;) Tänud peitjale
Kuna Tallinnas oli vaja veidi aega parajaks teha, siis veeresin ka siia ja panin oma konksud kirja. Aitäh peitjale.
Palju õnne asjaosalistele! Pidage vastu ja vast tuleb kuldpulmade puhul ka aare (kui muidugi geopeitus siis veel alles on).
Aarde leidisme väga kiiresti. Eelmine külastaja oli kahjuks aaret väga kehvasti kohelnud (kui mõni mugu seda vahepeal ei avastanud). Karp oli ilusti paigas ja suletud, aga logiraamat oli kortsu sinna kõrvale visatud ja pliiats oli karbi all, logiraamat oli ka veidi niiske. Panime kõik ilusasti tagasi :)
Aare on 2020. aastal hea vanakool - mitmes mõttes nagu abielugi.. Kirjelduses toodud sõnastus pelutab sellest veel kaugemale, olles pannes kokku faktid "kuus aastat oleme seilanud koos ühist merd" ja "randusime abielusadamas". Mõni näiteks ei tahagi randuda! Mõni tahaks (pea) kogu aeg tormist elumerd seilata. Või "Noorus on tore aeg - reisid ringi, rokid täiega" - nagu tõdesid minusugused vanainimesed ammuses Hansapanga reklaamis. Kuigi elumeri näitab paraku ilmselgeid rahunemise märke nii mõnegi puhul ;-) Staarost ne raadost vist. Või pole see õige teine või kolmas või mitmes iganes noorus veel kohale jõudnud-
Liisi ja Madise kooselule ja nende ühisaardele soovin pikka, valutut, murevaba ja lõbusat kooseksistentsi!
P.S. Huvitav, et lausa kirjelduse sisse pandud Piia & Peeter pole aaret seni leidnud või vähemalt loginud. Ootan huviga nendegi logisid (-:
No nii lihtsat peitmisviisi küll ei oodanud. Aga seetõttu oli leid kiire. Tänud!
Aare oli pisut liiga avalikult, pärast logimist tegime parema maskeeringu. Aitäh!
Siinkandis olles tuli see aardeke ka üle vaadata. Hea lihtne leid armsa südamega.
Tänan peitmast.
Unustasime kohe leidmise järgselt logida, seega ei mäleta enam õiget kuupäeva. Hetkel ka juba uus logiraamat. Kaua otsima ei pidanud ja jalutuskäik võis jätkuda. Täname ja palju õnne!
Hommiku poolikul u poole kaheksa paiku oli ümbruskonnas üsna vaikne. Jalutasin krantsiga kohale ja panin logi kirja. Mere poolt tuulas ja jahedus tahtis näpud otsast võtta. Peitjatele tänud ja palju õnne!
Leitud ja logitud. Kestvat õnne Liisile ja Madisele! Ja aitäh aarde eest!
Nii tore, et vahepeal harva veel selliseid lihtsalt ja jamadeta leitavaid aardeid ka veel kohtab! Aitäh peitjale!
Kiire leid. Saime hetkeks lugudest vabaks ja saime rahulikult logida.
Tänud peitjale! Et õnne ja rõõmu Teile veel pikalt jaguks.
L+M aarde leidsid L+A. Veidi üllatas, et nii lihtne peidukas. Jätsime kleepsusid. Aitäh aarde eest!
Auto jäi hulga kaugemale, et saaks ilusas kohas jalutada. Aarde poole jõudes ehmatasin kõigepealt masinate ja jalutamist takistavate aedade ees ära, aga tegelikult saab ilusti aardeni ilma kedagi segamata. Silver leidis ja võttis välja. Aitäh!
Siia-sinna oli aedu ette paigutatud ja inimesi mujale suunatud käima, aga pisut teed väänates saime kohale. Aitäh!
Navigeerisime aardeni ja teisest vaadatud kohast aarde leidsimegi. Toru tegi mõned lumeinglid ka. Aitäh!
Kitarritunnist tulles oli kõht jube tühi aga otsustasin oma veebruari challenge'i tänase päeva kõigepealt linnas ära vormistada. Auto jäi KUMU ülemisse parklasse ja enne liikuma hakkamist vaatasin kiirelt GC kaarti, et kas mõni aare ka võiks teele jääda. L+M oli parajal kaugusel, et sinka-vonka läbi Kadrioru pargi liikudes see omale sihtmärgiks valida. Kuna jaanuari alguses juba leidsin selle karbi aga ilma logiraamatuta, siis seekord ei viitsinud telefoni taskust välja otsida vaid läksin mälu järgi õigest puust mööda ja sitsisin vale puu juures. Siis otsustasin, et ikka see teine peab õige olema ja tegin jälgi veel ühe vale puu ümber enne kui otsustasin aja raiskamise lõpetada ja lasta äpil end õigesse kohta juhtida. Siis märkasin ka üsna värsket jäljerada, mis täpselt õigesse kohta tuli. Kaevasin karbi välja, kus sel korral kõik vajalik olemas ja kraapisin oma nime teise tänase leidjana logiraamatusse ning terava hariliku võtsin minigripist välja, et see kilekotti ära ei lõhuks. Mööda eelmise leidja jälgi tagasi teele ning teisi radu pidi sinka-vonka läbi Kadrioru pargi tagasi KUMU parklasse. Challenge'i päev kirjas, aare leitud - tuju kohe parem! Tänan. :)
Kalender ütles, et täna on reede ja sellise kuupäevaga reede, mida tšällenši jaoks vaja. Ilm olin siin ausalt öeldes vastik, jäidet loopis silma, kui mööda Pirita-Reidi promenaadi jalutasin, aga karp see-eest loogilises kohas ja täitsa lumega leitav. Noorpaarile muidugi jätkuvat pere- ja geoõnne ikka ka!
Kui juba siinkandis, siis kasutasin võimalust, et aardes on jälle logiraamat ning panin nime kirja. Selveri ABC juurest jõudsin siia üsna ruttu ning ka mugude arv oli jalakäijate ümbersuunamise tõttu vähene. Aarde leidsin kiirelt. Õnne ja rõõmu! (641) Aitäh! EVEJ
Kui vales kohas ringiratast tatsata, siis ei saagi midagi leida. Õnneks taipasime üks hetk õige puu juurde ka minna. Noorpaarile pikka pidu!
Plastmassist mõttetud jublakad aarde sees ei ole parim lahendus. Nimelt õnnestus aaret leides aevastada, eks see ole lehtede vahele pesa teinud hallitusseente töö tulemus. Kõik need mõttetud plastpabulad pudenesid maha laiali, nende kokkunoppimine oli paras kõhulihaste harjutus. Mööduvatele mugudele tegin näo, et kakan siin. Viimaks sain kõik kokku korjatud, et ka järgmistel oleks laialipillamise rõõm tulemas. Need plastjubinad sümboliseerivad abielu valu ja vaeva. Kujuta ette, et pead pereliikmete sokke sorteerima...
Poissmeheõhtul polnud vist võimalust väga pikalt jalutada, et mõnda muguohutumat kohta nii tähtsale aardele leida. Kardetavasti saab Madisel siin tulevikus palju hooldust tulema, ega seda kõlba ju arhiivi lasta! :o) Õnneks on Madis tubli poiss ja Tallinnas aarete pidamisega kogemusi rohkem kui vist üldse kellelgi teisel meist. Aitäh, seilake ikka edasi ja et ❤️ (teid) liidaks!
Kui aare avaldus, võttis teksti lugemine ikka veidi kõhus pitsitama küll. See mehe ja naise müüt pole minu välja mõeldud, vaid kunagi väga ammu kuuldud ja tegelikult väga harva kasutatud. Oli väga hea meel lugeda, et see kellegile veel korda läks. Jah, omal ajal avaldasime "Kuni Surm meid lahutab" aarde just selliselt, et lootsime L+M teevad esmasleiu, ja täpselt ajastasime. Teid vaadates, teid lugedes olen ma veendunud, et see polegi vaid legend, see on reaalsus.
Täna (29.12.22) kui oma logivõlga likvideerin, on aare juba arhiveeritud.
Kuna me Peetriga andsime ammu enne seda aaret teie liidule õnnistuse siis üks aare ees või taga pole mingi näitaja ;)
Jätkuvat õnne teie õuele!
Õnne noortele ja tore aare. Õnnestus ka miinile astuda. :(
Leitud kasutajaga martenmandla. Tõeline walk-in tõepoolest. Õnne noortele ka meie poolt!
Ilm oli kehvapoolne ning otsustasime sel päeval ühe linna-aarde võtta. Kui osad aarded on drive-in, siis see oli reaalselt walk-in. Kõndimise pealt sai praktiliselt kohe õigesse kohta käsi pandud ja nii oligi aare käes. Kehva ilma tõttu oligi vast hea, et ruttu läks.
Käisin ka seda merd vaatamas, kust randa seilata saab. Vaade oli kena ja aarde leidsin ka. Palju õnne ja armastust teile, Liis ja Madis, pikkadeks pikkadeks aastateks.
Koos leitud ja logitud. Palju õnne ja teineteise mõistmist! Tänud
Peale seda, kui oleksime eile poisiga pimedas metsa ära eksinud, ei tõmmanud enam kuidagi linnast välja aardeid otsima. Valisime seekord nüüd ühe linnaka, kus mõnus patseerida. Kui eile oli poiss enamikus ajast omapäi minu järgi patseerimas, siis täna ei kavatsenudki ta mu sülest maha ronida või siis vähemalt sinna maani, kui me kõndisime mööda asfaldit. Hetkel, kui maa muutus heinaseks oli poiss kohe sülest maas. Tegime nullile tiiru peale ja kui olin pistnud käe täiesti õigesse kohta tuli ka aare nähtavale. Peale logimist alustasime tagasiteed, aga nüüd ainult mööda haljasala, vahepeal liikusime üle asfaldi ja jälle mööda muru edasi. Nii kui hakkas igav sirge tee oli poiss klõps süles tagasi. Eriline matkasell. Mis ma siin patran oma käimistest. Soovin ikka noorpaarile palju palju õnne ja lahedaid koosveedetud aastaid. Tänud aarde eest.
Väga mugav on siingi Simone logile kaasa noogutada, et jaa oli romantiline ja lustakas jalutuskäik ja kõik oli täpselt nii nagu Simpsu kirjeldab. Tänud selle märgilise aarde eest!
Palju õnne Liis ja Madis, igavest ❤️ teile!
Pikksilmalt suundusime ülimalt romantilisele jalutuskäigule ka siia. Tatsamine kulges lobisedes ja kõvasti itsitades, sest läbivaks teemaks olid kokkupuuted linnaruumis erinevate ekskrementidega. Teemal ei paistnud otsa ega äärt tulemas ja järsku oligi null nina all. Veits vaatlesime, aga lõpuks lõi Airi ikka käed külge. Siin toimis taoline lähenemine hästi. Leitud, aitäh!
Lõuna ajal tuulutuseks väike jalutuskäik. Tallinn ühe täpi võrra jälle rohelisem. Aitäh.
Promenaad oli rahvast täis sellel kenal ja tuulevaiksel õhtul. Õnneks veidi eemal, aarde juures, sai tegutseda täiesti muguvabalt. Õnnitlen!
Kahtlustasin suitsureklaami, aga ei :-)))) Imepisike plussmärk oli ka. Palju õnne ka minu poolt ja jätke mõni FTF ripakile vahel. Aitäh!
Antud kant on ikka tundmatuseni muutunud. Hea, et sai veel enne ehitustööde algust Jaak Juske Reidi tee ajaloomatkal osaletud. Nüüd on siin uhke promenaad. Õnnitlused aardeomanikele!
Päev hakkas juba õhtusse veerema, kuid rongini oli veel paar tundi aega ning kuna mul veel paar täpikest siin Kadrioru lähedal oli, siis tulimegi siia. Muidugi suutsin ma jälle reaalselt näpuga ette näidatud koha tühjaks kuulutada ning saada Mikilt sellise "päriselt ka või :D" pilgu. No ei ole mul silmi enam peas :D Aitäh aarde eest ning palju õnne ja päikest teile!
Et see õnn kestaks kauem siis jätsime "tohutult nänni" Täna jalutasime siinkandis. Ilm läks ka aina paremaks. Täname
Sattusime peale teistele peituritele, kes jalutasid otsejoones aardeni ja tõmbasid selle peidukohast välja. Otsimisega seega ise vaeva nägema ei pidanud. Logitud, aitäh!
Nüüd muidugi ootavad kõik geopeiturid igal aastapäeval uut aaret ja nii mitu-mitu aastakümmet järjest :) Palju õnne teile! :)
Käisime kõigepealt mu auto tahmafiltrit põletamas ja tagasiteel otsustasime ka uued Reidi tee aarded ära logida. Kuna aga ilm oli võimatult tuuline ja külm, siis piirdusime vaid selle, nunnumaga :) Lahe on leida sellist vanakoolikat, aitäh! Palju õnne ja pikka ühist teed!!!
Tulime tegime väikese õhtuse jalutuskäigu, et ka geokarpi õnnesoovitaje nimekirja end lisada.
Palju õnne ja kauneid ühiseid aastaid kuni kuldpulmapäevani!
Kui Lükatis olin igati õigustatud peapesu kätte saanud, oli aeg, et õhtus kajaksid ka helgemad noodid. Ei oskagi öelda, kui helge oli see noot, mis kõlas nii, et läheks võtaks selle Miki ja Liisi aarde ka siis ära :D :D :D. Kiire otsing näitas, et sellist aaret siiski ei ole, küll aga leidub Liisi ja Madise aare ning võtsimegi selle ette. Leid tuli kiiresti ja saime imeilusa taustalooga aardekarpi endagi nimed jäädvustada.
Noorpaarile palju-palju ilusat ja helget õnne!
Pärast Lükatil käimist tekkis arutelu, mida ööga edasi teha. Leidsime, et uued Tallinna aarded on paras võtta ja eriti kambakesti armastuse tänavat otsida. Esmalt tulime siia, nagu raskusastmed lubasid, oli ainult kohale jalutamine ja karbi väljavõtmine. Imestasin, et siin puude maha võtmine õnnestus ilma tsirkuseta. Palju õnne :)
Isegi kunagise natuke-kohalikuna ei teadnud, et siin selline park on. Oli täitsa paras lõunapausijalutuskäik. Palju õnne!
Vaadates noorte koos oldud aega, siis algusaastatel sai tõesti seal “metsas” segamatult suudelda. Ega tänapäevalgi (õhtulgi) on seal suht hämar, kus oma romantilisi tegemisi teha.
Selle pargiga meenus üks selle sajandi alguse jõulude eelne aeg, kui värskelt oli maha sadanud hunnik lund. Laevalt tulnud rekkad sõitsid Narva mnt mäe kiirelt umbe, nii et ainus tee Kesklinnast Piritale viiski läbi selle pargi.
Meenutame siis minevikku heldimusega ja et tulevik oleks helge. Palju õnne!
Õhtul pimedas mugudega õnneks probleeme polnud. Soovime õnne ja rõõmu ühiseks pikaks eluteeks! Aarde eest tänud!
Siia poole jalutades mõtlesin, et uus ja avastamata koht. Et pole siia veel asja olnud, lähenesin siis vasakult poolt ja mõtlesingi, et mis siin siis ees ootab, edasi minnes autoteed lõikavad pargi ära... huvitav. Aga seal tee peal jalutades nulli poole avastasingi, ahh et see on see tee. Ei olnudki koht enam nii võõras. Selle tee algusest kuni pirita sillani tegin enda rekordi järjest selg ees sõites mingi 4km vms (: Aga tänud aarde eest :)
Jätsime koolipoisi koju õppima ning hiilisime pesamunaga õue mängima. Vormistasime värske promenaadi aarde ära ning jalutasime rahulikus tempos siiapoole. Küsisin veel poisilt, et kas lähme mööda teed väikse kaarega või otse üle muru. Poisi tahtmine realiseerus ning võtsime suuna otsejoones aarde poole. Peaaegu oleks jalge all krudisenud tammetõrude meri meil hoo maha võtnud, aga tõdesime, et meil kodus juba niigi kastani uputus ja jätkasime teed. Gepsu andsin esimeset korda elus poisi kätte ning lasin tal meid kohale navigeerida. Edasi lähenesime nüüd tuikudes, kuid esimese korra kohta tuli isegi hästi välja. Kaugelt paistis juba silma pargil istuvad lampidega tegelased. Eks olin üsna kindel, et seal logimisega tegeletakse ning asusin isegi vähe julgemalt tulega vehkima. Et ikka meil ka midagi otsida oleks, toimetati karp peidukasse tagasi suisa spurtides. Mitte, et varasemad leiulogid juba niigi paljastavad pole olnud. Mul siis õnnestus esimest korda teolt tabada ja tutvuda Heleni ja Salmega. Seni kuni mina lobisesin, tegi poiss aardele 1:0 ära. Kuna loba tundus rohkemat jaguma, siis edasi võtsime juba suuna koos uuesti promenaadile.
Madisele ja Liisile loomulikult Palju õnne selle tähtsa sammu puhul ja teretulemast klubisse. Tänud ka.
Ootasime ära õhtupimeduse ja siis tegime väikese linnaringi uute aarete juurde. Esimeseks sihtmärgiks oli see aare. Olime varustatud pealambi ja taskulambiga, kuid sellele väiksele haljasalale paistis ka linnatulede valgus. Karbileid oli kiire, läksime natuke eemale pingile istuma ja logima. Lisasime karpi ka GP juhendi ja jätsime ühe kuldse südame. Kui hakkasime karpi tagasi viima, nägime puude vahelt lähenemas taskulambiga meest ja last. Olime vahele jäänud Silverile. Ootasime, kuni nemadki logitud said ja jalutasime koos promenaadile.
Täname aarde eest ja loodame, et Madis ja Liis saavad selle aarde juures ka oma kuldpulmapäeva tähistada.
Tore väike õhtune tuulutus, nimi kirjas, ajasime järgmise tulijaga paar sõna juttu ja kuna kaamera otsustas saba anda, siis lugesin sellega päeva lõpetatuks. Tänud aarde eest ja palju õnne!
Nädalavahetusel Viljandimaal ringi liikudes nägime samuti ühe noorpaari laulatust ja mõtlesime, et vaat kui tore kuupäev abiellumiseks. Siis me ei teadnud veel midagi Liisi ja Madise plaanist. Veidi hiljem kui see aare avaldus, siis oli huvitav aardekirjeldust lugeda ja muheleda.
Ega polegi muud kosta kui et tugevat närvi ja kõva kannatust teile sel pikal teel! Palju palju õnne muidugi ka! :)
Ühtlasi sobib siia lisada pika kooselu retsept. Toimib raudpoltkindlalt! Meie Annaga oleme selle ehedaks tõestuseks. Retsept on siis selline:
Mees otsustab ja lahendab kõik suured asjad ning naine otsustab väikesed asjad. Ühtlasi otsustab naine, millised asjad on suured ja millised asjad väikesed!
Karp leitud, nimed kirjas. Noortele õnne!!!
Nii tore on olla abielus armastatuga ning 2020 on ka meie aasta:) Soovime teile palju armastust, rõõmu ja õnne ning täname aarde eest! :)
Pärast kooriproovi oli mõnus jalutada mööd Reidi teed. Piilusin mobiili ja näe - üks päris värske aardekene ootab leidmist nii 50m lähedal. Ega ma kade polnud - läksin ja noppisin teise ära. Õnne noortele! ;)
Poissmeeste õhtu jaoks tekkis mõte, et Madisele võiks anda ülesandeks peita tüdrukuteõhtu jaoks aardekarp. Pärast õhtusööki suundusime osturingile. Alguses oli plaan, et kõik vajalik tuleks kokku osta Westmani ärist. See lõppenuks aga sellega, et aardeks oleks olnud markeerimata salatikarp :D Tuli välja mõelda plaan B. Lõpuks tuli karp Kaubamajast, logiraamat ja kirjutusvahendid Viru Keskuse Charlotist ja aardenänn Toidumaailmast. Ega aarde peidupaika väikeses suuruses karbile polnud ka sugugi lihtne leida. Jalutasime Reidi teel pika maa maha. Lõpuks sukeldusime viimases lootuses ühte pimedasse parki. Sealt leidiski Madis ühe peiduka. Kasutades Kaubamaja kilekotti kindana, sai seda natukene suuremaks kaevatud.
Pulmapäevaks olid Liis ja Madis otsustanud Liisi perekonna nime Kõnd minema saata ränduri kujul. Selleks puhuks võtsime kõik üheskoos suuna tagasi Kadriorgu. Fotosessioon, šampusetopsikute kokkulöömine ja aarde logiraamatu täitmine.
Liisile ja Madisele õnne ja armastust ning palju toredaid ja seiklusrohkeid abieluaastaid!
Möödasõites käisin uut aaret ka vaatamas. Haarasin aardest kaasa TB. Palju õnne Liisile ja Madisele!
Kuulusin midagi seltskonda, kes oli hambuni kleitidega vaustatud ja Liisi röövis. Teadsin, et paar õhtut tagasi mehed on sellise aarde peitnud ja nüüd oli meie kord seda otsima tulla. Aarde ümbrus oli muguvaba ja nii sai Liis rahulikult otsida. Kuna me keegi ei teadnud kus see täpselt on ja milline välja näeb, siis oli ootusärevus sees. Liis leidis aarde ja panime kõigi nimed kirja.
Soovin teile, Liis ja Madis, ilusat, pikka ja rõõmu täis abielu!
Mul oli ka au olla Liisi „Red Squad“-saatetiimis tüdrukuteõhtul ning seda karpi tema kõrval juba 05.10 õhtul näha :). Aitäh kaasamise eest, olen väga tänulik, et olen saanud osaline olla / nii lähedalt näha nii teie pere suureks kasvamist kui märgilisi life-evente :).
Palju õnne teile veelkord ja pange aga siis kõrva taha siin antud hästitoimiva abielu retsept ning võtke Kallodele enda ühise ja pika kooseluga järgi ;). Ja Indyga sõlmisime kihlveo, et teie kuldpulma tähistamiseks läheb samuti aare peitu, kümnekas on mul igatahes vahel, äge siis alt vedage… :D
Leitud Liisi tüdrukuteõhtul.
Palju õnne noorpaarile!
Kust alustada... :D Alguses pidime kahekesi abielluma (õigemini alguses ei pidanud üldse abielluma, kuni Madis kavalalt minu kuupäevaarmastust teades mulle suvel artikli saatis, kus oli kirjas, et 10.10.2020 on tore päev abielluda ja tuli mõte, et miks mitte), aga üks asi viis teiseni... Kaalusime küll igasuguseid erinevaid peovariante, kuni saime aru, missugust pidu tegelikult tahaks :) Ja järsku avastasin ennast Madise salajase poissmeesteõhtu tegemisel logistilisel poolel assisteerimast. Seal oli juttu ka mingi poissmeheaarde peitmisest, aga pärast pidu öeldi, et ei jõutud. Kui ei siis ei... Ja mõned päevad hiljem käis koputus ning mind rööviti kleitidega hambuni relvastatud üleni punases seltskonna poolt (kellest muide keegi hiljem pruudikimpu püüda ei tahtnud!!! :D Niiet nüüd te siis teate, kellega lootust pole :) ). Koos tegime ühte põnevat asja, millest loodetavasti ka teised geopeiturid hiljem osa saavad ja muidugi pidime üles otsima ka Madise peidetud aarde, mis oli ka osa sellest projektist :P Õigel päeval tuli ju samuti aaret külastada, sest nimi tuli ära saata ja ainus idee, mis meil tuli, oli seda teha ränduri abil, mille oma väikse pundiga aardesse jätsime. Õnneks meenus kohapeal, et rändur tuleb ka aktiveerida... Aga parem hilja kui mitte kunagi oligi vist selle ürituse tunnuslause, arvestades seda, et kleidi ostsin, kui abiellumiseni oli jäänud alla ööpäeva :D Tähistasime veel kohapeal vahulimonaadi ja väikse fotosessiooniga ning suundusime tagasi kodupoole, et jätkata oma väikest istumist :) Kokkuvõttes oli tore ja rahulik, võiks isegi öelda, et poolstressivaba päev!
Aitäh Mariannile piltide eest ka :)