Laitse Vallamaja

Praegune Laitse piirkond on ajalukku märgitud pisut rohkem kui 800 aastat tagasi.
Selleks, et kõik päris algusest peale ära rääkida, läheme kõigepealt aastasse 1219 kui Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse ristisõdijate sõjakäiku Revalasse:

"Kui aga hommik kätte oli jõudnud, käisid nad ringi mööda kõiki külasid, süüdates neid põlema ja tappes inimesi ja võttes teisi kinni ja röövides palju karja ja saaki, jõudsid õhtuks külasse, mida kutsutakse Ladise (praegu Laitse), ja puhates seal öösel, läksid nad järgmisel päeval teise, naaberkülla, mida kutsutakse Culdale (praegu Kulna), ja said suure röövsaagi.”

Aastal 1866 loodi Laitse vald (Laitz). 1894 aastal osteti vallamaja ja vaestemaja tarbeks Laitse mõisast 120 rubla eest 2 tiinu maad. 1895. aastal ehitati Laitse vallamaja, hoonel 10 akent, üks pott- ja üks telliskivi ahi, 1 pliit, 2 korstent, ehitajaks Jaan Alttof (Althov). Samal aastal ehitati hoonesse kelder ja ümber aed. Järgmisel aastal lisandusid veel palkon viie aknaluugi, kahe kohtupingi ja pööningutrepiga. Laitse vald oli väike ja pisike oli ka vallamaja. Vallamaja hoone valmides hinnati selle väärtuseks 800 rubla.

Laitse elukorraldus kulges selles majas tsaariaja lõpuni ning ka Eesti Vabariigi ajal kuni 1939. aastani mil valdade reformi käigus 1/3 Laitse valda Nissi vallaga liideti ja 2/3 Laitse vallast (Mäe ja Vansi külade maa-alad ning Laitse asunduse maa-ala kuni Ruila metsandiku kvartaalide nr. 10 ja 11 maa-aladeni, viimased kaasa arvatud) Kernu vallaga.

1995. aasta 25. märts. Oli möödunud mitu aastat "laulvast revolutsioonist" ja lippude lehvitamisest kui vanas majas tehti tuli ahju, köeti tuba soojaks ja kokku tulnud Kernu valla Kaasiku, Kibuna, Hingu ja Laitse küla paarkümmend elanikku arutasid uue maja ehitamise võimalust, vana ja laguneva endise Laitse vallamaja asemele. Vana hoone oli 100- aastane ja asjatundjate arvates kapitaalset remonti „vanake“ enam välja ei kannataks. Uue maja ehituseks vajalikud palgid lubasid kohalikud külamehed oma talu metsadest varuda.

1995. aasta juuli – vana vallamaja lammutati talgute korras. Arvo Upan on see mees, kes kogu hingega ettevõtmisse suhtus ning arhitekti ja töödejuhatajana töö käima pani ning hiljem lõpuni viis. Ühiskondlikus korras tehti palju tööd ära ning aktiivsemad mehed olid siinjuures Enn Järvlepp, Kalju Edovald, Ants Kobi, Ants Alliksaar, Aivar Alliksaar, Jaan Mättik, Johannes Romulus, Heino Nurm ja mitmed teised. Tehnikaga toetasid talumehed Matti Luts ja Meelis Viikmaa. Et Laitse ei jääks mingiks preeriakolkaks valla ääremaal, aitas ettevõtmisele kaasa ka toonane vallavanem Enn Karu. Sama aasta hilissügisel pandi vana maja taastatud vundamenti nurgakivi.