Karp loodusest eemaldatud.

Hea, kui on olemas kamp geosõpru ja vajalikud vahendid. Nendega saab päris paljud aarded vallutatud. Aitäh!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 2 

Geojaanil sai natuke juttu aetud, et peab jälle ronima minema ning suures hoos sai tänane kuupäev kirja pandud. Kui vaatama hakkasime, et kuhu, siis võtsime varnast kohe kaks tubli mõistatust, mis meil kaardil juba tolmukihi olid peale saanud. Nali naljaks, aga see SHA lahenes ikka väga vaevaliselt, kuigi täpsustusi ja piirkonna kitsendusi sai üsna palju tehtud. Aga eks see SHA olegi ju mõeldud olema põhimõtteliselt murdmatu :) Igal juhul kui Märten hõiskas, et tema skript asja ära lahendas, siis oli hea tunne küll.

Nulli poole jalutades sattusime kampa veel ühe peituriga, kes samuti meiega ronimiskatsetele tuli. Selle puu vallutasime slingidega - nii minu kui Märteni jaoks oli see esimene selletaoline ronimine. Maa pealt paistis hullem, aga ega seal ülevalgi väga rõõmustav olla ei olnud - rihmad ja köis tunduvad ikka hulga turvalisemad. Aga kõik me kolm seal üleval käisime ja nimed kirja saime. Kes all ootas, sõi mustikad ja toitis sääski. Nii see tunnike mööda veereski.

Aitäh aarde peitjale ja muidugi ronimisseltskonnale!

 1 

Airiga oli varasemalt geojaanil plaan tehtud, et läheks ühel õhtul ronima. Kuna meil oli mõistatust vaja ning siinkandis paar ronimisaaret meil tegemata, siis võtsime mõlemad ette. Alustasime siin. Allaniga kohtusime juba parklas ja ühiselt suundusime nulli. Airi ja Margus liitusid ka peagi. Seejärel saime slingidega ronimise osas kiirkoolituse. Tõtt-öelda on seda aaret tõesti slingidega mõistlik teha. Esmakogemus oli täitsa tore. Sellest hoolimata eelistan köiega ronimist. Allan käis esimesena ära, siis mina ja lõpuks Mirjam. Hea soojendus oli järgnevaks. Mõistatuse lahendamine võttis mul tegelikult mitu kuud aega. Kolleegiga koos olime koodijupi valmis treinud ja väga korralikult ära optimiseerinud, aga vaadeldav vahemik oli lõppkokkuvõttes tiba vale. Muutsin ühel heal päeval siis vahemikke natuke ja lasin koodi uuesti oma Linuxi virtukas käima. Poole tööpäevaga oli mul vastus käes. Tänud!

 4 

Margus kutsus taas väikesele ronimissündmusele.Olin varasemalt selle puu all juba tsekkamas käinud,seega teadsin,et siin on puhas slingitamise rõõm aardeni jõudmiseks.

Logiraamatu kättesaamine oli vähe komplitseeritud,pliiats oli logiraamatu kinni kiilunud topsi ja koostöös niiskusega oli paber ka ilmselt paisunud.Aga väikse abivahendiga sai raamat välja meelitatud.Järgmisele ronijale/logijale jätsin logiraamatu lihtsamalt kättesaadavamaks.

"Maatriks 81-te" jäi peale seda aaret veel ainult kaks tühja ruutu.....

Igati vahva minisündmus koos mustikate söömise ja geojuttude ajamisega.Aitüma

Leidsime. Tänud peitjale

Paras võimlemine päeva paremaks stardiks. Tänud peitjale aarde eest.

Slingidega ohutult tehtav. Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Mõistatuse osa oli siin küll mõnuga üle soolatud, aga selle eest vähemalt kohapeal oli inimlik. Aitäh peitjale.

Nende ronimistega kipub nii olema, et mida rohkem neid teha, seda vähem midagi uut kirja panna on. Mingi papakoi ka olla ei taha, kuigi eks me oma logides oleme seda niikuinii. No mida nii väga uut enam saab välja pigistada, kui leide seljataga tuhandeid? Tublid muidugi kõik, kes seda suudavad. Kasvõi natuke aga ega me õnneks kõiki logisid pähe ka õppida ei suuda, nii, et täitsa Ok on end korrata ;)

Siia tulime slingidega. Ei hakanud köit kaasa vedama. Kast tundus ka täitsa mõistlikul kõrgusel ja ajasin end ronimispositsioonile. Esimene meeter oli rohkem möla, kui ronimist. Kuna ei saanud väga midagi aru, et mis, kuidas ja miks. Minu esimene reageering oli kohe see, et ei ei, see slingitamine ei kõlba kassi saba allagi, et mina siia sedasi küll ei lähe. Seepeale oli Margus kohe valmis minu eest ronima. Aga selle asemel, et sellega nõustuda sai ta mu käest hoopis sõimata. Stiilis: no erguta siis natuke, et ma saaks vähemalt natukenegi proovida. Muidugi ma sain ise kohe aru, et kui ma juba natuke proovin ja mõni meeter läinud olen, et ega ma siis enne tagasi ei tule, kui kasti juures käidud. Nii läkski. Möla jäi aina vähemaks ja tegevus sai aina selgemaks. Lõpuks oli tunne, et see kast võiks ju isegi kõrgemal olla. Ühel hetkel ajasingi küüned konteinerile taha ja panin nimed kirja. Alla tulemisel tabas mind uus mölahoog. Tuleb välja, et seda asja kah vaja harjutada. Oh see oli tüütu. Ikka ja jälle tahtsin ma liiga suure sammu võtta aga siis ei saanud ülemist slingi vabaks päästa, kuna see poos ümber puu tugevalt kinni end. Nii ma siis kirusin ja kõndisin seal vahepeal samm alla ja samm üles ja siis jälle alla. Aga alla ma jõudsin ja täitsa soe oli olla. Margus tahtis ka pisut proovida ja kui oli end parasjagu positsioonile sättinud sattus puu alla orienteerujaks maskeerunud geopeitur Merle, kes ütles, et kasutas siin logimiseks lapstööjõudu. Seepeale ässitasin Margust, et käigu üleval ära ja tõmmaku Merle nimi maha. Üleval ta käis, luges mulle ette sinna kirja pandud nimed, enda oma lausa kaks korda ja kobis alla tagasi.

Kui tavaliselt on mets sääski täis, siis täna tiirutasid siin orienteerujad. Kohe igas ilmakaares võis neid siblimas näha. Ainult üks meeshing kommenteeris, kui Margus puud kallistas: "Harjutused sabale jah!"

Kokkuvõtteks oli täitsa mõnus pusimine ja hea vaheldus tavapäraseks saanud köiega ronimisele, kohe oli jälle, mida kirjutada :) Boonuseks selliste raskusastmetega aaret ma polnudki varem leidnud! Aitäh!

 2 

Mulle need rästikud istuvad paremini kui räsid. Samas kui salmeheleni logi ilmus, siis mõtlesin küll, et hmm, ehk nii lootusetu polegi. Meenutasin hoolega kõiki infokilde ja lugesin viimaseid logisid ning sel ajal, kui Kaupo mööda puud roomas, võtsin kirve õlale ja läksin vehkima. Ümisesin puuluupi ja üritasin georadu tabada (no neid ikka oli). Mingi hetk hõiskasin, et jess, leidsingi, aga hetk hiljem hakkas mu leid häälitsema ja mingi rähn vahtis sealt vastu. No vist ikka ei leidnud.

Lasin puuluubi repertuaari edasi ja mingi hetk vahtiski aardekarp mulle vastu. Läksin tagasi Kaupo juurde, kaaperdasin slingid ja sain nime kirja.

Eks peitjad võiksid nt teha sündmuse ,,Räsilahendus nendele, kes tahaksid areneda, aga omal käel ei viitsi. MD5 näitel." - ma osaleks küll (:

 6 

Pean ausalt tunnistama, et selle aarde kirjeldust lugedes kuulsin esimest korda sõna räsi. Sellises olukorras on ilmselge, et ennem õpivad kassid ja koerad lendama, kui mina suudaksin sellest märgireast koordinaate välja võluda. Eks ma oleksin selle aarde unustanud, aga Salme ei ole nõus nii lihtsalt asjadele käega lööma. Kild-killukese haaval logisid analüüsides, fotosid uurides, kaartides tuhnides ja erinevaid ringe vedades hakkas välja joonistuma üks piirkond, kus aare olla võiks. Eks tuli siis toast välja kobida ja "põllule" minna asjaga tegelema. Vähemalt kolmel korral oleme suuna siiakanti võtnud, et jälle mõned poolikud raielangid üle vaadata ja sadu kahtlaseid puid uurida. Kuid kahjuks midagi huvitavat me seni leidnud polnud, küll aga jalutada saanud palju-palju kilomeetreid.
Tänaseks oli taas lisandunud üks infokilluke, mis meie otsimisala veelgi koomale tõmbas. Olime juba mõnda aega ringi jalutanud, kui täpselt võimalikus sobivas aarde peidukohas inimest silmasime. Esimene mõte oli, et tabame kellegi teolt, kuid lähemale liikudes saime aru, et RMK metsamees tegeleb hoopis mõõdistamistöödega. Kohe talle päris nina alla ei läinud ja eemaldusime, kuid mõne aja pärast tagasi jõudes oli ta ikka samas metsatukas ja tema kõrvalt ka kaua-kaua otsitud aardepuu leidsime.
Esialgu oli muidugi suur rõõm, kuid natuke olukorda hinnates saime aru, et õige koha leidmine oli ainult pool võitu. Nüüd tuli kuidagi ka konteinerini pääseda. Redel oli küll autos olemas, kuid silmamõõduga saime aru, et sellest jääb väheks. Siis tegi Salme alustuseks proovironimise kõrval oleva kuuse otsa, et kõrgemal tasandil olukorda hinnata. Ja siis hakkas ilmet võtma meie plaan aarde kätte saamiseks. Just täna olin soetanud prüginäpitsad, et vahest läheb väikest käepikendust vaja. Ja tundus, et siin tulebki selle uue tööriista sisseõnnistamine.
Tõime autost näpitsad, haarasime kaasa ka jupi köit ja kindad. Salme ronis kogu varandusega uuesti naaberpuu otsa, tegi köiest käepideme, et ennast kinni saaks hoida ja peale paari sirutamist ulatuski näpitsatega konteinerit haarama. Esimesel korral päris kätte veele ei saanud, aga teine katse oli igati edukas ja oligi konteiner maapinnal. Panime nimed kirja ja hakkasime nuputama, kuidas esialgne olukord taastada. See oli tunduvalt keerukam, valmistusime isegi selleks, et kukutame konteineri mitu korda alla ja seda tuleb taas puu otsa tagasi orgunnida. Nii õnneks ei läinud ja peale pisukest pusimist saime topsi pessa tagasi. Nüüd vaatasin kella ja täpselt tund aega oli kulunud kogu operatsiooni algusest. Ise ka ei uskunud, et selle aarde täna ära logime. Et üldse selle topsi metsast leiame. Ja lõpuks sai tehtud ilma redelita, ilma ronimisvarustuseta, lihtsalt suure tahtmise ja leiutamisega.

Tuhat tänu peitjale, meil oli tõeliselt meeleolukas õhtu.

Tavaline prüginäpitsatega punaorav puu otsas

Aarde logimiseks kasutatud varustus

Karl oli meile aarde umbmäärase asukoha välja ajanud ja nüüd läksime uurima, kas seal õnnestub midagi ka redeliga ära teha. Leidsime karbi üles ja minu hinnangul oleks täpselt natuke puudu jäänud, Karl aga arvas, et peaks täpselt kätte saama. Nii ta siis jooksis tagasi auto juurde abivahendit tooma. Ta tuli tagasi redeli ja võõraste slingdega, öeldes, et piirkonnas on veel paar geopeiturit. Ajasime oma redeli püsti ja viimaselt astmelt ulatus Karl ilusti aardeni ja sai meie nimed sisse kirjutada.

Kuna ei olnud oma koordinaadis kohe üldse kindel, siis läksime esmalt väliluurele. Luuretöö osutus vägagi edukaks ja tuvastasimegi aarde. Nüüd oli aga kahtlane, et kas autos olevate abivahenditega logimiseni jõuaksime. Silmamõõt ütles, et kas cm pealt täpselt või jääb 10cm puudu. Katsetamist siiski väärt. Jätsin Maire aaret valvama, et see vahepeal kuhugi ära ei põgeneks ja ise lippasin autost redelit tooma. Parklas kohtasin Alexit ja Mooritzat, kes olid just tulnud hoopis ühte teist aaret logima. Sain nõuaandeid, et võib juhtuda, et hästi natukene jääb mul vist pigem puudu ja sain abiks 2 slingi. Kiirkõnnil läksin siis kohale ja ettevaatlikult läbi kuusepuhmase tõusin kõrgustesse. Eelviimase astme pealt puudutasin juba kasti aga konteinerini ei pääsenud. Tuli viimane redeliaste ka ikka järele proovida. Puud kallistades panin varesejalad logiraamatusse kirja. Tänud aarde eest!

Antud puu sai minult väga palju kallistusi. Puu otsas olid sõrmed küll külmast kanged, aga nimi kirja sai.

Tuleb vaadata kuud. Ja siis puud (kasvõi pildi pealt). Ning teha nii nagu kõik teised.

 1 

Miki teatas, et õhtuks on plaan ronimine. Selge, kui plaan, siis plaan. Minu kaardil oli null vales kohas, siis kasutasime Miki kaarti. Korjasin kondid kokku, vedasin varustuse puu alla ja imetlesin kuidas Miki kribinal krabinal karbini jõudis. Viskas topsi alla, panin tema nime kirja ja viskasin topsi üles tagasi. Alla tuli ta sama kiirelt ning siis läks lahti müügimehe töö. Minuga see ei toiminud, aga ta teab teist nõksu ja varsti olingi puu otsas. Logiraamatus minu nime veel ei olnud ehk pidin karbni upitama. Aitäh!

 1 

Meie alustasime kevadist ronimishooaega siit. Kõigepealt mina ronisin ja Kristel vaatas ning peale pikka veenmist ronis Kristel ja mina ässitasin, et sips veel ja veel. Mõnus soojendus, aitäh!

SShhhhaalllalaa.

Ülesanne oli nii spetsiifiline, et võttis pisara silma. Õnneks on majadel lisaks ustele, kust viisakad olevused sisenevad, ka uksed ja korstnad ja ventilatsiooniavad ja kanalisatsioonitorud... ja kui sa oled selline ettevõtlik ja leidlik olevus, sobiliku kehakujuga, siis on sind soovi korral ikkagi üsna võimatu maja sisemusest eemal hoida.

Lisaks siis veel see blondide kiharatega hirvesilmne noormees, keda ka mina unesegasena nägin ja kes muu sshasina-shhisina kõrval ka koordinaate susistas. (Või oli see äkki hoopis kiilaspäine habemik?)

Leitud ja logitud. Lisaks ajugümnastikale, arvuti lohutamatule kääksutamisele sai ka füüsilisi harjutusi teha. Aitäh.

Igasugused räsid ja bitcoini kaevandamised on minu jaoks kreeka keel. Aga kui ei saa nii, siis saab naa. Sidusin kirve selga ja lasin kotka lendu. Kui kotkas kraaksatas, siis lennutasin kirve otse pakku. Nentisin, et täiesti tehtav ja tõesti ei ole maastik 5,0. Selles ruudukeses ilutses varem null, nüüd järjekordne ruut täidetud. Aitäh!

 1 

Ei läinudki 16 aastat lahenduse leidmiseks:D Kõvapähkel! Aitäh!

Kui emme on harakas, issi on orav ja poja on Nano

 2 

Eks nagu ikka säärastega, delegeerisin ülesande herr Püütonile. Tema aga kavatses enne lahenduse leidmist pensile minna. Väikese vihje abil sain ta jaoks territooriumi t8ba väiksemaks ja peale mõnda päeva oli koht olemas. Täna siis vormistamise päev. Aitäh!

Linnud laulsid, päike paistis, mõnusalt kevadine ilm, lumememmeke lagendikul päikest võtmas ja lahendusest ei ta midagi arvata. Tänud siia kutsumast.

SHA256-l pusisin koordinaadi ise, see oli minu jaoks üle võlli. Täna jäi lõpp tee veerde, sai sisse pööratud ning üle vaadatud.

 10 

Olin varasemalt koos geoloogiga nii mõnegi aarde leidmisel osalenud, kuid pärast selle pähkli läbipuremist tundus, et nüüd on õige hetk end ka lõpuks geopeituriks registreerida ning asjaga tõsisemalt tegelema hakata.

Mõistatus oli toredasti sisse juhatatud ja pärast mõnetunnist krüptograafia põhitõdedega tutvumist ning koodi kirjutamist võttis tööjärje üle juba arvuti. Meie kokku umbkaudu ööpäevase punnitamise järel oli lahendus käes ja edasi saime ette võtta avastusretke. Üleslaaditud pildimaterjali põhjal teadsime eeldada, et päris kikivarvule tõustes aardeni ei küüni, aga mingisugust erivarustust meil ka kohe kaasa haarata ei olnud (ja ausalt öeldes elas kuskil veel ka lootus, et ehk saab ilma hakkama). Kohale jõudes selgus aga, et päris tühjade kätega tulles tuleb tühjade kätega ka minna. Õnneks leidus autos sobilik abivahend, millega vajadusel mõnda autot mülkast/hangest välja sikutada, sedapuhku saime sellega aga hoopis iseennast ja puu otsa sikutada. Kogu protsessi statistiline ülevaade on üsna värvikas võtmes geoloogi poolt juba ära toodud.

Lõpetuseks tänusõnad peitjale nii keha kui vaimu ergutava aarde eest!

 10 

Aarde koordinaatide muukimisprotseduurist ma suurt luuletada ei saa. Teatud mööndustega saab protsessi optimeerida tagasihoidlikult 300 ööpäevalt mõnevõrra lühemaks. Palusin sõpra appi ja enne, kui arugi sain, oli ta lahendanud mitte ainult käesoleva aarde, vaid veel 2 tükki pealekauba. Jõulud ikkagi. Kohale sai mindud küll pimedas, kuid uue taskulambiga, see on põhiline. Teatud planeerimisraskuste tõttu ei õnnestunud mul päeva jooksul süüa, mistõttu hakkas õhtul kaanitud alkohoolne produkt omasoodu mõju avaldama. Aga väljas on ilus talv ja ikkagi jõulud. Nulli kohta oskan ma öelda ainult johhaidii. Kui see maastik on 4,5, siis ma kardan otsida autori 5,0 aardeid. Tõtt-öelda sai ka sellega tegeletud ja kuigi ma mõistan loogikat, ei kujuta ette inimest, kellel ei läheks siin abivahendit vaja. Batman võib olla. Samas raha on ka abivahend. Igatahes statistikast: kahe peale kokku sai tehtud suurusjärgus 10 katset abivahendit visata. Selle ebaõnnestumisel sai teostatud 4 ronimist kuuse otsa ning 2 jõunumbrit abivahendiga aardeni jõudmiseks. Lõpetuseks üks tagasihoidlik inimpüramiid ja nii logi kirja saigi. Ettevõtmine parapleegiaga ei lõppenud, tuli leppida ainult kilo lumega otse silma. Poleks soovinud neljapäeva õhtut kuidagi muud moodi veeta.

 3 

Shallalaa. Avaldudes oli selge pilt, et omade jõududega seda elusees ei lahenda. Õnneks selgus, et tutvused siin elus loevad ka midagi ja kui itimees mind esimese hooga kuu peale saatis, siis tükk aega hiljem ilmus ta uuesti numbritega pildile. Täna tundus sobilik veelkord selga sirutada. Kristjan arvas, et miks siis juba mitte kahekesi korraga ning kuna Margus oli ka kampas, tõmbasimegi mõlemad vööd selga ja tegime minekut.

Algus oli vaevaline ja puu mõnusalt märg ning libe – aga eks harjutamine teeb meistriks ja teist korda elus slingidega ronides polnudki eriliselt kiiret tulemust oodata. Õnneks on peitjad piisavalt halastanud ja väga palju vaeva ei pidanud nägema :D Peale duo-etteastet käis ka Margus kasti juures ära ning katsetas laskumiseks meile harjumatut süsteemi, millega tahaksin isegi lähiajal tutvust teha. Aitäh!

Pesukarud :)

 11 

No eks ta ole, sellised mõistatused on lahendamiseks vaid vähestele, kes asuvad seal tipus ja kuna tipp on teatavasti väga kitsas teravik, siis palju sinna korraga ei mahu. Kuna palju ei mahu, siis neid lahendajaid palju olla ei saagi. Nii kippus meilgi see aare ingoor-listi minema. Siis aga äkki ühel ööl juhtus midagi kummalist. Vähkresin voodis ja uni oli rahutu, ei saanudki aru, miks. Kõik oli nagu õige, aga samas ei olnud ka. Ja siis see juhtus. Äkki ilmus mu unenäosse ilmatuma kaunis neid oma silmipimestava välimuse, blondide juuste ja hirvesilmakestega. Noh nagu ilusas muinasjutus ikka. Loomulikult olin ma selle peale pahviks löödud ja ei saanud aru ööd ega mütsi. Kui ma tahtsin hakata küsima, et kust ta siia sai ja mis põhjusel, pani ta sõrme oma huultele ja kostis: shh, shhhh! OK, ma siis ei pärinud midagi! Tema aga jätkas: shh, shhh, shhhh ning seda ütles ta juba ilma, et oleks sõrmegi liigutanud. Kummaline, mõtlesin, kui enne soovis ta, et ma vaikiks, siis nüüd oli tal mingi teine tagamõte. Endiselt jätkas ta: shh, shhh, shhhha, shha, shaa, sha... Ikka olin ma nagu puuga pähe saanud ja asi läks segasemaks. Neiu aga jätkas: sha, sha, 59, sha, sha, 24, shal-lal-laa... ja siis tuli veel riburadapidi muid numbreid. Ootasin, et äkki hakkavad ka tähed tulema, nagu B, I, N jne.. ehk et need oleks järgmise nädala Bingoloto võimalikud võidunumbrid. Aga ei, neid tähti ei tulnud. Lõppu lausus ta veel vaid paar korda shh, shhhh ja läinud ta oligi.

Ei saanud ma asjast sotti, aga unesegaselt võtsin öökapilt pliiatsi ja paberi, mis on mul sinna asetatud, et kõik öösel tekkivad geniaalsed ideed ja mõttepojukesed saaks kohe kirja panna ning kirjutasin kohe selle shhusina ja kõik numbrid üles ning keerasin uuesti magama. Hommikul, kui nägin neid kirja pandud numbreid koos kolmetähelise kombinatsiooniga - SHA, sai kõik klaariks. Kui numbrid said tarka masinasse löödud ja need näitasid täitsa loogilist asukohta, siis oli see kontrollimist vääriv koht. Täna sai see kontroll tehtud ning muidugi lõppes kontroll leiuga. Nii lahenes siis see pähkel, täname.

Tükk aega oleme selle aarde vallutamist edasi lükanud. Aga mille muuga geopeitur reede õhtul ikka tegeleb. Haarab Sõbra kaenlasse ja kappab metsa. Normaalne! On ikka või?

Ei ole see geopeituri elu lihtne. Küll tuleb kusagil pikkasid rabamatkasid ette võtta, küll kusagil lukkusid lahti muukida, sügavustesse sukelduda... mis see murdmatu koodi murdmine siis ikka ära pole kõige selle eelneva varjus ;D Lootsin kll sarnast strateegiat kasutada mis MD5ga, aga selle strateegiaga peaks kes teab kui kaua seda mihklipäeva ootama. Tekkis üks teine soodne võimalus ja haarasin hoopis sellest. Ja nii see täpp jäigi kaardil oma aega ootama. Täna õhtul sattusime poisiga piirkonda. Kuna poisil vihmariideid kaasas polnud siis otsustasime draivinni kasuks. Kohapeal läks pimedas nägemasaamisega ikka omajagu aega. Kuna vihma kallas, jõudis isegi katkestamismõte peast läbi käia. Aga seda "draivinni" arvestades ei olnud just väga korduvvisiidi soovi. Õnnex jõudsimegi nac aja pärast tiirutamise järel nulli tagasi ja voilaa täitsa olemas. Nüüd käis juba kiirelt. Naks üles, nimed kirja ja naks alla tagasi. Teist otsa katsetama ei hakanud ja veeresime tuldud teed tagasi. Huuh täpp värvitud. Tänud peitjale

Kohale sai jõutud õhtul poole 12 aeg. Kotti olid sattunud valed asjad ja tuli kohapeal imiteerida kuna ei viitsinud autosse tagasi minna. Aga muidu oli tore võimlemine

 2 

Oeh. Selle aarde lahendus oli ju palju kergem kui ise endale kogemata tegin. Õigeid koordinaate võib läbi programmi lasta ükskõik kui mitu korda, aga kui ikka räsi sisse on näpukas sisse lastud, siis pole sellest mitte mingit kasu. Tagantjärele logi vaadates sain teada, et õige vastus oleks võinud vähemalt kaks nädalat varem käes olla. Aga olgu siis pealegi nii, et koordinaadid sain kätte alles eelmisel õhtul.

Läbi Inge sai ka Ove koos abivahenditega kampa ja nii me aarde juurde jõudsime. Siin õnneks ei pidanud nädalaid, päevi ega tundegi aega kulutama, logiraamatuni jõudsin pigem lausa sekunditega. Sel õhtul oli see aare aga eriti populaarne, kuna pärast ühe teise aarde juurest naasmist oli parklasse tulnud uued geopeiturid ja neile tuli veel lisagi. Peale kogu uue kamba kogunemist sai veel korra aarde juures käidud ja nüüd sai nähtud mõnevõrra teist logimisviisi. Ja läks lausa nii hästi, et hiljem sai edasi ühe teise mõistatuse lõpp-punkti ka mindud.

Aitäh, tore mõistatus oli.

Tänud.

 1 

Marko arvuti sülitas peale uskumatult pikka toa kütmist lõpuks õige vastuse välja ja sai hakata logimise peale mõtlema. Maastiku raskusaste nõudis luuraja välja saatmist ja peagi oligi Ovel pilt selge ning õige vallutuse varustus olemas. Lõpuks õiges paigas kohtudes oli eriti lihtne ja kiire nimede kirja saamine. Peale objektilt lahkumist jäi parklas minu auto järgmistele vallutajatele vahele ja nõnda saigi veel väike minisündmus pimeduses maha peetud. Tänan sobiva raskuastme eest tabelis :)

 1 

Mitu arvutit liitsid ja lahutasid nulle ja ühtesid. Ma ise ei osanud koodi osas kaasa rääkida ja tundsin vaid aeg-ajalt huvi kuidas arvutamine edeneb. Täna siis sülgas üks arvuti õige vastuse välja ja tööpäeva lõpul käisin valges tegemas luuret, millise maastikuga on tegemist. Kuna sobiva abivahendiga oli maastik oluliselt lihtsam, siis sai ka nimi kohe kirja pandud. Hiljem tulin uuesti kohale, nüüd juba koos Inge ja Markoga. Kui olime juba piirkonnas lahkumas, siis avastasime, et järgmine seltskond oli samuti tulnud loodusest karpi otsima ja lõpuks olime taas aarde juures.

 1 

Kuna meil Leeloga igasugu madudega suhe puudub ja excelis arvutaksin neid koordinaate ilmselt surmani ja peale seda veel terve sajandi, siis tundus palju tõenäolisem, aare leida, lihtsalt kirves õlale visata ja metsa kammima minna. Lõime Gotlandi käial tera läikima ja läksimegi. Päris mitu päeva pimedani välja sai pead kuklas puid vahitud. Vahepeal käisime kodus kirvest teritamas ja siis jälle rännakule. Tunde kulus meil igatahes kokku vähem kui nii mõnelgi arvutil, mis kellelgi toanurgas tossas. :D Esialgu pidime oma viimase käigu nädalavahetusele jätma, aga kui poisid hakkasid nihelema, et neil ka räsi kohta mingi arvamus on, siis lendasimegi täna kambaga peale ja kus juures, parklas saime veel kokku, just logimast tulnud, eelmiste leidjatega. Ühesõnaga, oli jälle üks tore hilisõhtune geosündmus. Tänan.

 1 

Poleks seda soola seal ees, oleks mul asi juba ammu lahendatud. Oleks on aga paha poiss, poleks tema vend ja Excelis soola lisamine ei ole just kõige mõistlikum tegevus ning nii ta laagerduma jäigi. Kui aga leiulogid tulevad neilt, kelle pähe isegi mõiste sisu väga arusaadavalt ei asetu, tuli miskit ette võtta. Järgisin õpetaja Lauri kuldseid sõnu "kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee hästi". Pärast seda kuulsin, et neljapäeval minnakse pundiga otsima ning sokutasin ennast Jasperiga kaasa. Peaaegu oleks pidanud ka Roberta kaasa võtma, aga väikse viivitusega sain kodust lahkuda ning tita Liisiga koju jätta. Kohale jõudes kõik juba ootasid ning asusime koos teele. Jasperi viskasin kukile, kus ta siis korrutas, et pime metsatee, taskulamp, roni sinna puu otsa, aare logi ära. Kui ta ronima panin, muutus nägu siiski hapuks. Kristjani abiga saime topsi alla ning nimed kirja. Aitäh peitjale aarde eest, järgmine kord paluks ilma soolata!

 1 

Mingi asjanduse treisin isegi valmis, mis teoreetiliselt oleks võinud üheksa päevaga vajalikud andmed välja võluda, aga kuna ma peitmise ajal tegelesin aarde all Bruno lõbustamisega, siis polnud seekord vajadust masinat piinata. Tänud aarde eest!

 3 

No on, geojumalal on mingi oma plaan minu ja nende raskus5-aaretega (eelmised üllatused juhtusid Futoshiki ja Nehatu silla juures), ma lihtsalt ei abla hetkel lahti, mis täpselt :D. Sest no kuidas muidu seletada taaskord seda, et ma juhtumisi just täna, hoopis teiste kokkulepete raames Helgega mööda metsi ringi koperdasin ning peale selle tiiruga lõpetamist lahke pakkumise sain ka SHA koos üle vaadata. Mhmh, seesama SHA, mida asjatundjad hindavad lahenduvaks mittevedamise korral umbes 18-ne aasta pärast ja mille juures isegi mõiste sisu mulle väga arusaadavalt pähe ei asetu… :D.

Nimi igatahes nüüd logiraamatus kirjas, aitäh peitjale aarde ja Helgele oma Amarillo-tripile kaasakutsumise eest ;); oli paras seiklus, ka ainult seda „lähme vaatame“ osa täisraha eest kaasa tehes :).

 4 

Shallallaa

muidugi käsi värises

 2 

Nagu ka MD5 puhul tuli mõistatuse lahendus Inga poolt kuigi märksõnad iseenesest on mullegi tuttavad veel eelmisest kooliaastast. Kollase täpi poole lähenesime alguses kahe autoga aga ühel hetkel jätsime minu madala auto maha ja pakkisime kogu kamba sobivamasse autosse. Kuigi SHA maastik on hinnatud kergemaks kui MD5 siis füüsilise pingutuse poolest tundus asi vastupidine olevat ja siin ma enam ise ronima ei kibelenud. Aga huvitav oli vaadata ikka. Peale seda pidime meie Oliveriga kahjuks koju minema kuna lompi kukkumise tõttu oli tal juba päris jahe hakanud.

 3 

Täna oli vaja mõistatus kirja saada ja see tundus täpselt paras tükk. Ilm oli küll selline, et ainult kummiliimi täis koti pähe tõmmates oleks olnud lootust päikest näha, aga tuli nimi kirja panna.

Märja ilmaga väike seljasirutus.

TFTC.

 1 

Reede õhtu. Kuskilt kostub vaikset laulu. Ahsoo, juba pidu käib? Normaalne, reede ju. Kostub veelkord sama viis. Lõpuks jõudsid laulu sõnad ka selgemalt kohale.. shallallaaa.. jajaa! See nakatas, võttis endalgi näo naerule ja huuled hakkasid spontaanselt shallalla moodi liikuma. Ei mingit tunnet enam, et laiskleks reede õhtu puhul kodus. Värskes õhus on ju alati toredam, väike jalutuskäik mõnusa loba saatel, taustaks aegajalt ikka kummitav lauluviis. Tiimitöö on äge, ei läinudki kaheksateist aastat leiuni jõudmiseks.
Aitäh peitjale, tänud tiimile!

 17 

Tauno esialgsed mõõtmistulemused tõid lubatud ala läbiarvutamiseks vajalikuks ajaks 18 aastat. Sellest tulenevalt sai hoolikalt valitud arvutuste järjekord ning umbes ööpäeva pärast selguski, et tehtud otsused olid juhuslikult väga õnnestunud. Logi läks kirja kell 23.53 tühja logiraamatusse. Tänud!

Ja 4.5 maastik.. Loodame, et see puu ikka kannatab selle aja pärast ronimist :D Aga tõsisemalt rääkides- eks optimeerime koodi (arvestades GC reegleid) ning vaatame, mis juhtub..

 1 

Hohohoho, see on juba midagi... Ja minu aarde kohta öeldi omal ajal, et see on inimeste kiusamine...

FTF enne 100 aastat vist oodata ei tasu, loodetavasti aare peab seal nii kaua ikka vastu! :D